Oqıǵa • 01 Qyrkúıek, 2020

Depýtattar kórsetken demeý

43 ret kórsetildi

Pandemııa men pnevmonııa eshkimdi de beıjaı qaldyrmady. Ásirese ár deńgeıdegi máslıhattardyń depýtattary da qaýipti indetke shaldyqqan jandardyń janynan tabylyp, óz kómegin usynýda. Olar alýan túrli qaıyrymdylyq aksııalaryna belsene qatysyp, densaýlyq saqtaý mekemelerine medısınalyq jabdyqtardy alyp berdi.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı Shejimbaı, EQ

Máselen, oblystyq más­lı­hattyń depýtaty Ádil Jubanov­tyń demeýshiligimen jergilikti atqarýshy organdarǵa 2 mln 300 myń teńgeniń 10 teplovızory alyndy. Sondaı-aq Isataı, Ma­hambet aýdandaryndaǵy az qamtylǵan, kópbalaly 90 otba­syna azyq-túlik sebetin alyp berdi. Al Atyraý qalalyq más­lıhatynyń depýtaty Álibek Semǵalıev jeke ıeligindegi 62 oryndyq «Pekın» qonaqúıin medısına qyzmetkerlerine usyndy. Sóıtip, onda dárigerler men or­ta býyndaǵy qyzmetkerler ju­mystan keıingi demalysyn ótkizdi.

Karantındik shekteýler az qamtylǵan, kópbalaly otbasylar úshin ońaıǵa soqpady. Osyǵan baılanysty oblystyq máslıhattyń depýtattary Gúl­nar Sadýahasova, Sabyrjan Sultanov, Aıbek Ǵabdýllın, Serik Idranov birneshe otbasyna azyq-túlik sebetin alyp berip, ıgilikti iske óz úlesterin qosty. Taǵy bir depýtat M.Bazarbaı jer­gilikti kásipkerlerdi uıym­dastyryp, demeýshiler esebinen Qulsary qalasynda kúndelikti dezınfeksııalyq jumystar júrgizýdi qolǵa aldy. Al E.Sa­parov óńirlik turaqtandyrý qo­ryna áleýmettik mańyzdy azyq-túlik ónimderin jetkizýge de­meýshilik jasady. Sóıtip, ol 400 tonnaǵa jýyq joǵary su­rypty bıdaı unyn jetkizip berdi.

Qaýipti indet órshigen sátte aýrýhanalarda jasandy tynystandyrý apparattary jetispeıtini baıqaldy. Osyndaı qıyn sátte oblystyq máslıhattyń bir top depýtaty qaltasynan qarjy shy­­ǵaryp, Túrkııadan atalǵan apparattyń birnesheýin aldyrýǵa bastama kóterdi. Oblystyq más­lıhat depýtattarynyń bul usy­­nysyna Májilis depýtaty Baqtyqoja Izmuhambetov pen Senat depýtaty Ǵumar Dúı­sembaev qoldaý bildirdi. Osy­laısha, depýtattardyń demeýimen 15 dana jasandy tynystandyrý apparaty satyp alynyp, aýdan­dyq aýrýhanalarǵa shuǵyl túrde jetkizildi. Turǵyndar teńizge quı­ǵan tamshydaı bolsa da, de­pýtat­tardyń halyqtyń dertten aıyǵýyna úles qosqanyna qýanyshty.

Qaýipti indet dendegen kezde azyq-túlik pen dári-dármek baǵalarynyń jónsiz ósýi tur­ǵyndardyń renishin týǵyz­ǵany daýsyz. Osyǵan oraı ob­lystyq, qalalyq, aýdandyq más­lıhat depýtattarynan qu­ryl­ǵan partııalyq baqylaý ko­mıs­sııa­sy azyq-túlik ónimderi men dári-dármektiń baǵasyna qatań baqylaý júrgizip ke­ledi. Sondaı-aq «Jumyspen qamtý-2020» jol kartasynyń oblys kóleminde júzege asýyn, osy baǵdarlama aıasynda jergilikti turǵyndardyń ju­mysqa ornalasýyn baqylaýǵa alyp otyr. О́ńirde iske asyrylatyn ın­fraqurylymdyq jobalardaǵy vakanttyq jumys oryndary ju­myssyzdarǵa usynylyp, jumyspen qamtý sharalary qolǵa alyndy.

Qaýipti indetti jeńýdiń bas­ty sharty – karantındik re­jimdi qatań ustaný. Munyń du­rystyǵyn álemdik tájirıbe anyq kórsetip otyr. Alaıda halyq­tyń áli de otbasylyq jı­­yndardan bas tartpaıtyny baıqalady. Sol sebepten, atqa­­rýshy organdarmen birlese halyqtyq baqylaý júrgizýdiń tıimdiligi zor. Degenmen ár aza­mattyń sanalylyǵy, joǵary ja­ýapkershiligi, tipti saýaty men mádenıet deńgeıi sheshýshi ról atqaratyny sózsiz.

Sonymen birge emdeý shara­laryn uıymdastyrýda kem­shi­likter baıqalyp otyr. Ob­lystyq máslıhatqa túsken hat­tar­dy saralasaq, jergilikti jerde arnaıy stasıonarlar ashý, medısına mamandarymen, naýqastardy dári-dármek, jasandy tynystandyrý, rentgen qurylǵylarymen qamtýdaǵy kemshilikter aıtylǵan. Bul – barlyq aýdanǵa tán másele. О́ıtkeni óńirde maýsymnyń so­ńynda qaýipti indet kúrt ósip, medısına salasynyń daıyn­dyǵy jetkiliksiz ekenin kórsetti. Munyń bir sebebin otan­dyq me­dısınada indetke qarsy ju­mys tájirıbesi bolmaýy­men baılanystyrǵan jón shy­ǵar. Osyǵan oraı budan buryn asa qaýipti juqpaly jáne ka­ran­tındik aýrýlarǵa qarsy at­qa­rylǵan jumystar tájirıbesin qaıta jandandyrý qajet.

Jaqynymyzǵa janashyr bolý úshin indettiń keń taralý sebebin jan-jaqty zerdelep, kem­shilikten qorytyndy shy­ǵarý, densaýlyq saqtaý salasyn epı­demııaǵa tyńǵylyqty daıyndaý – basty mindetimiz.

 

О́mirzaq ZINÝLLIN,

Atyraý oblystyq máslıhatynyń hatshysy

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar