Pikir • 03 Qyrkúıek, 2020

Monoqalalardyń «ekinshi tynysy»

33 ret kórsetildi

Monoqalalar máselesi memlekettiń nazarynan kende emes. Bul baǵytta memlekettik baǵdarlama da qabyldandy. Memleket basshysy Q.Toqaev Joldaýda monoqalalardyń «ekinshi tynysy» ashylýy kerektigin, qalanyń kúretamyryna qan júgirtetin kásiporyndarsyz bul mindetti júzege asyrý múmkin emestigine toqtaldy.

Men pikirimdi statıstıkamen dáıektep kóreıin. 2018 jyly 7 monoqalada 15 «zákirlik» joba júzege asyp, 2,4 myń turaqty jumys orny ashyldy. Bul josparlanǵan 37 jobanyń jartysy ǵana. Bir jyl burynǵy esep boıynsha 64 joba júzege asyp, 26 myń jumys orny ashylǵan bolatyn. 2019 jyl boıynsha baǵdarlamanyń júzege asý esebi ashyq derekkózde joq.

Qazaqstannyń monoqa­la­larynda turatyn halyq sany – 1,5 mln. Úkimet soń­ǵy ret bul máselege 2018 jy­ly toqtaldy, umytylyp ket­ken baǵdarlama qaıta eske alyn­dy. 2019 jylǵa mono jáne sh­aǵyn qalalarda jobalardy júzege asyrýǵa 10 mlrd teńge bólindi.

Qazaqstannyń monoqala­larynda turatyn halyq sany 1,5 mln adam ekenin eskersek, olardyń ekonomıkasyn árta­raptandyrý úshin júzdegen myń jumys orny ashylýy tıis. Demek, Memleket basshysynyń bul máselege qaıyra soǵýynyń astary tereń.

Qazaqstandyq kásipkerler monoqalalardaǵy shaǵyn jáne orta bızneske memleket tarapynan kórsetiletin qol­daýǵa yqylas tanytpaı keldi dep bıznes bılikke ókpeleı almaıdy. Joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, memlekettik baǵdarlama qabyl­dandy, qarjy bólindi. Biraq olardyń birde-biri shaǵyn qala­lardyń báriniń birdeı «ekinshi tynysyn» asha almady. Sebebi bul máselege áleýmettik ekpin berý úshin jumys oryndaryn ashyp, jurtty jumyspen qamta­masyz etý kerektigi túsinikti. Sol kezde ǵana toz-tozy shyqqan shaǵyn qalalardyń tamyryna qan júgirip, halyq turaqtaıdy.

Buǵan deıin shaǵyn qalalar­dy kóterý máselesi tek Úkimet deńgeıinde qaraldy, aıty­l­ǵan máseleler aýylǵa jet­pedi. Eń basty­sy, jer­gilik­ti ákimdikter baǵdar­lama­nyń ózekti jerine mán berme­di. Qazir shaǵyn jáne iri qalalar­daǵy kásiporyndardyń basym kópshiligi jekeshelenip ketti. Prezıdent qala túzeýshi kásip­oryndar degende burynnan jumys istep kele jatqan sol óndiris oryndaryn aıtyp otyr. Biz joq jerden eshteńeni qaıta qura almaımyz. Menińshe, sol kásiporyndardyń janynan ShOB nysandaryn kóptep ashýǵa bolady. Bul faktor mono­­qalalarǵa el qondyrady. 

Buǵan deıin ákimder «ınje­nerlik júıelerdi rettep, joldar men jelilerdi jóndep qoı­saq boldy» degennen basqa esh­teńe aıta almady. Baǵdar­lama­nyń bas­ty baǵyty ShOB-ty damy­týǵa, ekonomıkany ár­­ta­rap­­ta­n­dyrýǵa, sol arqyly halyqt­y eń­bekpen qam­tamasyz etip, monoqa­lalar­dyń áleý­­met­tik deńgeıin kóterýge arnal­­ǵanyn túsingender az boldy.

Monoqalalardy damytý úshin jappaı ınjenerlik júıe­lerdi aýystyryp, tozǵan ǵıma­rat­­tardy buzyp tastaýdan da ma­ńyz­­dyraq bolyp turǵany – sha­ǵyn jáne orta bıznesti damytyp, turǵyndardy eńbekpen qam­tamasyz etý. Ony Memleket bas­shysy Qasym-Jomart Toqaev ashyq aıtyp otyr. Endi mem­­leket­tik deńgeıde saqal­dy baǵ­­darlama atanyp ketken m­áse­l­ege basqa qyrynan qaraıtyn kez keldi.

 

Beısenbek ZIIаBEKOV,

ekonomıka ǵylymdarynyń doktory

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar