Pikir • 04 Qyrkúıek, 2020

Damýǵa qajetti berik negiz

9 ret kórsetildi

Prezıdenttiń Qazaqstan halqyna Joldaýynyń «Jańa jaǵ­daı­daǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» dep atalýy onyń elimizdiń aldyndaǵy syn-qaterler men qaýipterdi eńserý jónindegi asa shuǵyl ári jan-jaqty sharalarǵa baǵyttalǵan mazmunyn aıqyndap otyr.

Memlekettiń tek ishki máse­le­lerine jáne olardy sheshý jónindegi der kezinde usynystar ázirleýge arnalǵan bul qujattyń naqtylyǵy erekshe nazar aýdartady.

Memleket basshysy alǵa qoı­ǵan mindetterdiń ereksheligine qara­mastan, ol álem damýynyń jańa jaǵdaılarynda aýqymdy is-qı­myl baǵdarlamasy jarııalanǵan aldyńǵy Joldaýdy iske asyrýdyń zańdy jalǵasy dep aıtýǵa bolady.

Eger Prezıdenttiń ekono­mı­ka­lyq ózgerister salasyndaǵy tap­­syr­­malaryn qarastyratyn bol­saq, onda álemde qalyptasqan qo­laı­syz jaǵdaıǵa negizdelgen shuǵyl sharalardyń qajettiligi aıqyn.

Sonymen qatar Joldaýda saıa­sı ózgerister, eń aldymen adam qu­qyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy min­detti sharttar bolyp tabylatyn «ádiletti memleket» qurýdy kóz­deıtin baǵyt-baǵdarymyzdyń buljymaıtyny rastaldy.

Prezıdenttiń eki Joldaýynyń arasynda osy baǵytta aıtarlyqtaı jumystar atqaryldy: saıası par­tııalar týraly; saılaý týra­ly; beıbit jınalystar týraly; Parlamenttiń qyzmeti týraly, onyń ishinde par­lamenttik oppo­zı­sııanyń bolýyn kózdeıtin zań­dar qabyldandy, jeke adamnyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy zań­nama jetildirilýde.

Prezıdent aıtqandaı, bul re­for­malardyń bastamasy ǵana.

Azamattardy memlekettik bas­qarý prosesine neǵurlym belsendi tar­tý arqyly jergilikti ózin-ózi bas­qarýdy damytýdy jedeldetý osy­ǵan baılanysty negizgi baǵyt­tardyń biri bolyp tabylady.

Bul turǵyda máslıhattar erekshe mańyzdy ról atqarýy tıis, saılaýshylardyń tynys-tirshi­li­giniń kez kelgen máseleleri boıynsha muń-muqtajyn bildirý olardyń óz mindetine kiredi. Sonymen qatar zańda olarǵa jergilikti resýrs­tardyń jumsalýyn baqy­laýǵa deıin birshama quqyqtar beril­gen, is júzinde máslıhattar óz ókilet­tikterin jetkilikti dárejede iske asyra almaı otyr. Memleket basshysy muny «saıası anahronızm» dep atady. Halyq pen jergilikti bı­lik organdary arasyndaǵy únqa­ty­sýdyń jetkiliksizdigi saldarynan azamattar ortalyq bılikke jergi­likti problemalarmen júginýge májbúr. Koronavırýstyq pandemııamen kúres sabaqtary muny kóz aldymyzǵa ákelip kórsetip otyr.

Máslıhattar jumysynyń ashyq­tyǵy jáne mindetti onlaın-translıasııalardy engizýdiń arqa­synda azamattyq qoǵamǵa jergilikti deńgeıde sheshimder qabyldaýǵa naqty qatysýǵa múmkindik beredi.

Máslıhattardyń rólin ny­ǵaı­týǵa Parlament Senaty óz úlesin qosyp keledi, munda Jer­gilikti ókildi organdarmen ózara is-qımyl jónindegi keńes qury­lyp, jumys isteıdi. Keńes aıasyn­da Qazaqstandyq zańgerler oda­ǵynyń qoldaýymen máslıhattar depýtattarynyń halyq múddelerin bildirý, jergilikti atqarýshy organdarmen ózara is-qımyl jónindegi jumysynyń tıimdiligin arttyrýǵa baılanysty jumystar júrgizilýde.

Joldaýda Memleket basshysy basymdyq retinde aıqyndaǵan adam quqyqtaryn qorǵaý jóninde jańa sharalar qabyldaý týraly tıisti tapsyrmalar bergeni asa mańyzdy dep ataldy.

Bala quqyqtary týraly Kon­vensııanyń úshinshi Fakýltatıvtik hattamasyna qosylý da jetkilikti túrde zańdy bolyp otyr, bul qa­zaqstandyq balalarǵa osy Kon­vensııada bekitilgen quqyqtarynyń buzylýy týraly BUU-nyń Bala quqyqtary jónindegi komıtetine shaǵym jasaýyna múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta kóptegen áskerı qaqtyǵystarǵa, májbúrli jappaı kóshi-qonǵa, álemge jaıylǵan koronavırýstyq pandemııasyna baılanysty balalar qaýipti aı­maq­taǵy eń álsiz áleýmettik top bolyp tabylady.

Bul qadam elimizdiń negizgi jal­­pyǵa tanylǵan halyqaralyq-quqyqtyq normalar men standart­tardan aınymaıtyndyǵyna kezekti márte dálel bolady. Qazaqstan búgingi tańda BUU-nyń tórt komı­­tetiniń: Adam quqyqtary jónin­degi komıtettiń, Azaptaýdyń aldyn alý jónindegi komıtettiń, Násil­dik kemsitýshilikti joıý jónin­degi komıtettiń jáne Áıelderge qatysty kemsitýshilikti joıý jónindegi komıtettiń jeke sha­ǵym­­dardy qaraý quzyretin moıyn­dady.

Quqyq qorǵaý organdaryn reformalaý aıasynda Prezıdent bir­qatar jańa tapsyrmalar berdi, olardyń ishinde quqyq qorǵaý organdarynda mindetti beıne­ba­qy­laýdy engizýdi atap ótýge bolady.

Bas prokýratýranyń derek­terine sáıkes, 2019 jyly «azaptaý» 146-baby boıynsha 86 qylmystyq quqyq buzýshylyq tirkelgen. 2020 jyldyń bes aıynda osy bap bo­ıynsha 131 osyndaı jaǵdaı tirkeldi.

Bul usynylǵan jańalyqtar erekshe ózgeshe shara emes. Ol Azaptaýlarǵa qarsy konvensııaǵa Fakýltatıvtik Hattamada kóz­delgen, oǵan Qazaqstan 2008 jyly qosylyp, azaptaýlardyń aldyn alý jónindegi ulttyq aldyn alý tetigin qurdy. Osyǵan baılanys­ty Joldaýdaǵy «áleýetti qury­lymdar jumystyń ozyq ádisterine neǵur­lym kóp súıenetin bolsa, olardyń halyqaralyq tájirıbege saı kelý múmkindigi soǵurlym joǵary bolady» degen sóz erekshe mánge ıe bolady.

Ásirese qazirgi ýaqytta «áleý­mettik-ekonomıkalyq damýdyń birde-bir aspektisi zań ústemdiginsiz jáne azamattarymyzdyń qaýip­siz­digine kepildik berýsiz sátti júzege asyryla almaıdy» degen tujyrym da ózekti jáne ýaqtyly bolyp otyr.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev­tyń Qazaqstan halqyna Joldaýy álemdik damýdyń almaǵaıyp jaǵdaılarynda eldiń odan ári damýy úshin senimdi, berik negiz bolyp tabylady.

 

Asqar ShÁKIROV,

Parlament Senaty Tóraǵasynyń orynbasary

 

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar