Batys Qazaqstannyń bıik núktesi

                                               Eshkitaý

...Áli esimde, 2015 jyly mońǵolııalyq qandasymyz, belgili taýshy (alpınıst) Janarbek Aqbı áleýmettik jelide «Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna ár óńirde eń bıik taýǵa shyǵyp, tý kóterip sýretke tú­sip, arnaıy ashylǵan paraqshaǵa salsaq, osy­­laısha jyl sońyna deıin 550 taýǵa kók týymyzdy jelbiretsek» degen bastama kótergen bolatyn. Sol jyly 8 maýsym kúni Batys Qazaqstan oblystyq qos gazet pen aýdandyq basylymdardyń basyn qosqan «Jaıyq Press» mekemesiniń sol kezdegi basshysy Jantas Safýllın bas­taǵan bir top áriptespen birge Oral qa­la­­synan 80 shaqyrymdaı jerde jatqan Esh­­kitaý bıigine shyǵyp, Qazaqstan Res­pýb­­lıkasynyń kók týyn jelbiretken edik.

Eshkitaý Batys Qazaqstan oblysynyń Tasqala aýdanynda jatyr. Geografııa ǵylym­darynyń kandıdaty Serik Ra­ma­zanov aǵamyzdyń aıtýynsha, Úl­ken Eshki taýy – Batys Qazaqstan ob­ly­syndaǵy bıiktigi jóninen ekinshi núk­te. Eshkitaýdyń absolıýttik bıiktigi 259 metr. Batys Qazaqstan oblysy boıyn­sha Jaıyq ózeniniń oń betinde Esh­kitaýdan bıik núkte joq. Aýmaǵynyń yq­shamdyǵyna qaramastan, munda túrli dá­rejedegi Qyzyl kitaptarǵa engizilgen 41 ósimdik túri ósedi. 1986 jyly arheolog B.T.Raıymqulov Úlken Eshki taýynyń basynan taspen, topyraqpen jabylǵan 8 qorǵannan turatyn zıratty tapqan. Bul obalar erte temir dáýirimen shamalas keledi. Sonymen qatar osy jerde júrgizilgen arheologııalyq ekspe­dısııalyq jumystardyń barysynda 2002 jyly paleolıt dáýirine jatatyn ejelgi adamdardyń turaqtary anyqtaldy.

Batys Qazaqstan oblysy ákimdiginiń sheshimimen Úlken Eshki taýy 1996 jyly oblystyq mańyzy bar tabıǵat eskertkishi bolyp uıymdastyrylǵan. Eskertkishtiń aýmaǵy 175 gektar. Bul aımaqqa arnaıy ruqsatpen ǵana kirýge bolady. Ot jaǵýǵa múldem tyıym salynǵan.

Bir táýiri, Tasqala aýdany ákimdigi Esh­kitaýdyń basyna arnaıy tas belgi ornatqan eken. El-jurt arnaıy kelip, qasıet tutyp táý etetini osy jerdegi arsha butalaryna baılanǵan sansyz shúberekterden de kórinip tur. Eshkitaý etegindegi móldir bulaqtyń da sýy erekshe shıpaly kórindi. Biz taý basyndaǵy geodezııalyq belgi – mosyaǵashtyń basyna ózimizben birge alyp barǵan kók jalaýdy – Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik týyn qadap kettik...

                                               Aqtaý

Bórli aýdanynda ornalasqan osy Aqtaý bıigi – resmı túrde Batys Qazaqstan oblysynyń eń bıik núktesi sanalatyn shoqy. Teńiz deńgeıinen 263 metr bıikte jatqan bul shyń borly tóbeler arasynda jatqandyqtan aıqyn baıqalmaıdy da. Uzyndyǵy 250-300 metr, eni 50-60 metr bolatyn soltústik shyǵystan ońtústik batysqa qaraı sozylyp jatqan shaǵyn qyrqa kishigirim tórt shoqydan turady.

«Oral mańy ústirtinde Batys Qazaq­stan oblysynyń eń bıik núktesi jatyr. Ol – Aqtaý» dep jazylǵan 2001 jyly Oral qalasynda jaryq kórgen «Batys Qazaq­stan oblysynyń geografııasy» kit­abynda.

Osy Aqtaý bıigine bıyl qazan aıyn­da jergilikti ólketanýshy Aıbolat Qu­rymbaev, arheolog Murat Qalmenov jáne operator Álisher Ǵumarovpen bir­ge arnaıy barǵan edik. Sońǵy jyldary jergilikti týrızmdi damytý jolynda jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı júrgen Aıbolat Shamuratuly Batys Qazaqstannyń tabıǵaty kórkem, tarıhy tereń árbir núktesin aralap, «Kıeli Qazaqstan» jınaǵynyń jergilikti tomyn daıyndaýǵa úlken úles qosqan bolatyn. Talantty operator, belsendi azamat Álisher Ǵumarov bolsa Aq Jaıyq óńiriniń ár aýdanyna arnaǵan serııa­ly beınefılmder jasap, halyqqa usynyp júr. Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, arheolog Murat Dabylulynyń da ja­nymyzda júrgeni jaqsy boldy. Bul borly tóbelerdiń bir kezderi teńiz túbindegi shógindi ekenin aıtyp, taban astynan teńiz molıýskalarynyń tas bolyp qatqan denesin taýyp alyp kórsetip, saparymyzdyń mazmunyn baıyta tústi.

Aıta keteıik, osy Aqtaý bıigi – jer­gilikti saıahatshylar arnaıy kelip, sýret­ke túsetin tanymal meken eken. Bórli aýda­nynyń Aqbulaq aýyldyq okrýginde, Aq­bulaq aýylynan ońtústik shyǵysqa qaraı 10 shaqyrym qashyqta ornalasqan bul shoqyǵa arnaıy belgi ornatylmasa da, jol boıynda arnaıy siltemeler bolmasa da izdegen jan Aqtaýdy taýyp, fotoǵa túsip, sýretin áleýmettik jelige júktep jatady.

Biz de sóıttik.

Aqtaý shoqysynda sýretke túsip jatyp men janymdaǵy jigitterge:

– Dál osy sátte Batys Qazaqstan oblysynda bizden bıik turǵan eshkim joq! – dep ázildedim.

                                    Shybyndy taýy

Men qatelesippin.

Aqtaýǵa barǵan saparymyz týraly WhatsApp jelisindegi «BQO/Týrızm» tobyna jazyp, sýretter salǵanbyz. Osy topta bolǵan kásibı geograf, Ma­ham­bet atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnı­versıtetiniń prorektory Qajymurat Ah­medenov, Batys Qazaqstan oblystyq balalar týrızmi ortalyǵynyń bólim jetekshisi, magıstrant Nııazbek Ǵataýov Batys Qazaqstan oblysynda Aqtaýdan da bıik jer bar ekenin habarlady.

– Bul qalaı? Endeshe nelikten kópshilik ádebıette Batys Qazaqstan oblysynyń eń bıik núktesi – Aqtaý degen aqparat tarap júr?

– Kásibı geograftar úshin oblystyń eń bıik jeri Shyńǵyrlaý aýdanynda ekeni burynnan belgili. Geograftar G.E.Moskalev pen A.G.Taranovtyń 1985 jyly baspadan shyqqan «Oral obly­­synyń tabıǵaty» kitabynda, geograf A.Jubanovtyń 1998 jyly jaryq kórgen «Batys Qazaqstan oblysynyń tabıǵı-resýrs­tyq áleýeti jáne qoryq qorynyń joba­daǵy nysandary» eńbe­ginde bul anyq jazylǵan, – deıdi Qa­jymurat Ahmedenov.

– Endeshe sol eń bıik núkteni kózimiz­ben kórip qaıtaıyq! – degen usynys tas­tady Aıbolat Qurymbaev.

Sonymen Shyńǵyrlaýǵa baratyn bol­dyq. Bul saparǵa joǵaryda atalǵan geograf ǵalymdar, kásibı mamandar da shyǵatyn boldy. Tipti zeınet demalysyna shyqqan aqsaqal, batysqazaqstandyq geograftardyń kóbiniń ustazy, geografııa ǵylymdarynyń kandıdaty Serik Ramazanov ta jata almapty. Sóıtip, sir­­kirep jaýǵan jańbyrǵa qaramastan, avtobýs jaldap, bir top adam Oral qalasynan ala tańmen shyǵyp kettik.

Aıtpaqshy, biz barǵaly otyrǵan Shy­byndy bıigi – Shyńǵyrlaý men Elek ózenderiniń qosylǵan múıisinde, Reseı Fede­rasııasymen shekarada, shekara syzy­ǵynan nebári 2,8 km jerde tur. Ol jerge barý úshin shekara kúzeti oryndarynan aldyn ala ruqsat alý kerek eken. Jolbasshymyz Aıbolat Qurymbaevtyń uıymdastyrýshylyq sheberligi, Shyńǵyr­laý aýdany basshylarynyń kómegi arqa­synda bul másele ońynan sheshildi. Shy­byndynyń halyq arasynda tanymal bolmaý sebebi de osyndaı ábigerdiń sebebinen shyǵar dep oı túıdik.

Oral qalasynan tańerteń shyqqan bizdiń kólik 182 shaqyrym joldy artqa tastap, Shyńǵyrlaýǵa jetken kezde tús­­ke taıap qalǵan bolatyn. Bizdi aýdan orta­lyǵynda qarsy alǵan aýdandyq ól­ketaný mýzeıiniń dırektory Tilegen Qalıev ary qaraı bastaı jóneldi. Shy­byndy taýy ornalasqan Aqbulaq aýyldyq okrý­giniń ortalyǵyna dala jolymen 35 sha­qyrym júrip jettik. Aýyl ákimi Erlan Málikulynyń mamandyǵy tarıhshy eken. Týǵan aýylynyń tarıhyna jetik jigit biz baratyn mekende buryn Kishi júzdiń tabyn, tama rýlary mekendegenin aıtty. Kún bulttanyp, jańbyr sirkirep tur. Aqbulaqtan ári qaraı 15 kılometrdeı taǵy júr­dik. Saparlas ǵalymdar bıiktikti ól­­sheıtin arnaıy quraldaryn, GPS qon­dyrǵyny qosyp, áskerı kartanyń baǵyt kórsetýimen izdegen jerimizdi dál tap­tyq. Baǵanadan beri yńyrana tartyp, órge qaraı kele jatqany bilingen «ÝAZ» kóligimiz bir tóbeniń basyna toq­taı qaldy. Serik Kishibekulynyń qon­dyrǵysy birden 279 metrdi kórsetip tur­dy. Qajymurat Ahmedenovtiń qo­lyndaǵy qural teńiz deńgeıinen 278 metr bıiktikti tań­balapty. Aıbolattyń ólsheýishi 280 metr dep turdy.

– Bul quraldarda 1-2 metr jańsaqtyq bola beredi. Izdegenimiz osy. Batys Qazaq­stan oblysynyń eń bıik núktesin taptyq! – dep jarııalady Qajymurat Maqsutuly.

Bir qyzyǵy, Shybyndynyń naq bıi­ginde sarmat zamanynyń oba-qorǵany bar eken. Ony arheolog Murat Qalmenov bir­den baıqapty. Ádette, mundaı jerge ornatylatyn geodezııalyq belgi – mosyaǵash kózimizge túspedi. Tek áldekim tóbe basyna bıiktigi bir metrdeı aǵash kómip ketipti. О́zimizben ala barǵan kók týymyzdy soǵan baılap, bárimiz sýretke tústik.

Sol sátte Batys Qazaqstan oblysynda bizden bıik turǵan eshkim bolmady. Bul anyq edi.

Batys Qazaqstan oblysy