Eń qysqa áńgime • 20 Qarasha, 2020

Qyrandar hıkaıasy (etnografııalyq etıýdtar)

442 ret kórsetildi

Halqymyzdyń ejelden kele jatqan bir óneri – qusbegilik. 1253-1255 jyldary qazirgi qazaq dalasyn kókteı ótip, shyǵysqa sapar shekken eýropalyq saıahatshy Gılom de Rýbrýktiń kúndelik jazbasynda: «Kóshpendiler búrkit, suńqar sııaqty ańshy qustardy kóp ustaıdy. Olardy qoldaryna otyrǵyzyp ań aýlaıdy» dese, ıtalıalyq jıhankez Marko Polo jazypty: «Uly hannyń (Qubylaıdy aıtady) Baıan jáne Mınǵan atty aǵaıyndy bekteri bar. Halyq olardy «Qusbegi» dep ataıdy. Sebebi, olar hannyń qol astyndaǵy 20 myń qusbegiler men ańshylardy basqarady. Mınǵan basqarǵan 10 myń adam qyzyl tústi kıim kıip, Baıan bastaǵan 10 myń adam kók tústi kıim kıip, hanmen birge saıatqa shyǵady. 10 myńdyqtyń 2 myńy ańshy ıtterdi jetektep júredi. Ekige bólingen ańshy-qusshylar kúnshilik jerden sheńber jasap ań-qustardy qyspaqqa túsiredi. Dál osy sátti kórý keremet tamasha áser beredi» deıdi.

Kóptegen etnograf zertteýshiler saıatshylyq Ortalyq Azııada paıda bolyp, keıin álemniń basqa jerlerine taraǵan deıdi. Atap aıtqanda, Shyǵys Qazaqstan jerindegi «Shilikti» qorǵanynan: basy artyna qaıyrylǵan sheńgeli men kózi perýza tastarmen kórkemdelgen 36 dana búrkit tárizdi qustyń quıma qapsyrmasy tabylsa, О́skemen qalasynyń mańynan tabylǵan Quryq qorǵanynan (b.d.d IV-II ǵ.ǵ) máıitpen birge jerlengen tórt búrkittiń qańqasy shyqty. Sol sııaqty, HVI ǵasyrdyń sońynda qabyldanǵan «Jeti jarǵy» jorasynda: «Qyran qusty óltirgen adam olardyń ıesine bir qul nemese kúńniń qunyn tólesin» degen bap bar.

Osy oraıda, el ishinde aıtylyp, búginge jetken qyran qustar jaıly hıkaıalardy usynyp otyrmyz.

 

 

Ashyqqan qyran oqıǵasy

Birde ataqty qusbegi jalaıyr Shora búrkitshilikke kóńili aýyp júrgen barlyq jasty jınap alyp, olardyń qolyndaǵy qustaryna jem bergizbeı ábden ashyq­tyrtyp, úlken kóldiń jıegine alyp keledi. Kól jaǵasyna semiz tý bıe soıdyryp, qyzyl etin jaıratyp tastaıdy da, ashyqqan qustardy aıaqbaýynan bosatyp etke jiberttiredi. О́zderi tasaǵa tyǵylyp qalady.

Qyzylǵa úımelegen qol búrkitterdi kókte júrip kózi shalǵan túz qustary  ushyp kelip, daıyn turǵan et pen maıdan qylǵytyp juta beredi. Qustar ábden toıyp jemsaýy qampıǵanda, tasada otyrǵan adamdar Shoranyń aıtaq­taýymen aıqaılap tap beredi. Etke toıǵan túz búrkitter kóterilip usha al­maı­dy. Top adam olardy talasa-tar­­masa ustap alysady da, Shoraǵa synat­qyzady.

Sonda Shora: – Mynaý japalaq sary jalpaq bastyń tuqymy, bul qyran emes, – dep birnesheýin bosattyrady da, qalǵan búrkitterge tesile qarap: – Mynaý qandy kózdiń tuqymy, mynaý qaýsyrma qaranyń tuqymy, al anaý aqıyqtyń tuqymy, – dep adaqtap aıtyp, synǵa tolǵandaryn qusbegilerge úlestirip beripti.

Qustyń synyn Shoranyń ózindeı bile­tin qyzy bolypty. Ony bir jigit­ke uzatqan eken. Birde kúıeý jigit áıeline:

– Atama amandasa baryp bir qus alyp keleıin, – depti. Áıeli oǵan:

– Qandaı qus alasyń? Kúıeýi:

– Atamnyń bergen qusyn alamyn da, – degende:

– Qustyń bári-birdeı emes, ákemniń qus ustaıtyn arnaýly úıi bar. Onda ne sekildi búrkit baılaýly turady. Sen qus suraǵanda ákem sol úıge bastap baryp, «qalaǵan qusyńdy al!» deıdi. Sen esik jaqtaǵy eki kishileý búrkittiń bireýin al, – dep túsindirip qoıa beredi.

Kúıeý jigit atasynyń úıine birer kún aıaldap qaıtar kezinde buıymtaıyn aıtady. Shora oǵan búrkitterin kórsetedi. J­igit áıeliniń aıtqanyny boıynsha bo­sa­ǵadaǵy kishileý búrkittiń bireýin suraıdy.

Shora aıtady: – Balam-aý, sonsha úlken­deri turǵanda kishkene búrkitti suraǵanyń qalaı? – deıdi. Kúıeý bala qıylyp turyp alady. Shora: – Bersem bereıin, biraq saǵan aıtarym bar, tamaǵyn toıdyryp usta, ash qalmasyn, – dep qusty ustatyp, jolǵa salypty.

Kúıeý jigit búrkitti alyp kelgen soń baptap, ań qaqtyryp, qanjyǵasy maı­landy. Bir kúni jigit syrtqa shyǵyp ketip, qusy bir talaı kún jem jemeı ash qalady. Atasynyń amanat sózi esinen shyǵyp ketedi. Úıine kelip búr­kitine qarasa, ol shabyt tilep otyr eken. Tilenip bolmaǵan soń tomaǵasyn sypy­ryp qoıa beredi. Búrkit aspanda emin-erkin aılanyp, jerden ilerlik eshte­ńe kórinbegen soń ashýlanyp, kókten tómen qaraı sorǵalap kelip, ıesine túsedi. Ash qyran ony sheńgeldep qatty qysypty. Mańaıdaǵy adamdar kelip jigitti búrkittiń sheńgelinen áreń qutqarypty.

Bul oqıǵany estigen Shora jaıdy bilmekke keledi de, ıesine túsken búrkitke qarap otyryp, kúıeý balasyna:

 – Aıtqanymdy nege oryndamaısyń? – dep zikipti. Bul qus óte aqyldy haıýa­n bir kemshiligi kekshil, sen tamaq bermeı ashyqtyrypsyń, soǵan óshigip ózińe túsken eken, endi saǵan bul qus bolmaıdy, – dep, óz qolymen tamaqqa toıdyryp, sylap-sıpap alyp qaıtypty.

 

Jaýmen shaıqasqan sary qus

Shyńjań-Altaı ólkesiniń Barkól aımaǵynda Kárimysh deıtin qusbegi ótken. Onyń elge áıgili «Sary qus» atty qyran bolypty. Ol qaraquıryq, arqar sııaqty dalanyń qońyr ańdarynda ala beredi eken. Sodan bolyp tuıaǵynan da aıyrylypty. Kárimysh qusynyń synǵan tuıaqtarynyń tuǵylyna saqınalatyp qoldan jeztuıaq jasap saldyrypty.

Bir jyly el Oıtaýdyń kók adyrynan túlki beıneli birtúrli ań kórgendigin ańyz etedi. Bul ań aqsha qardyń betinde qashyp bar jatqanda ekeý bolyp saǵymdalyp kórinedi de, búrkittiń kóz janary jyǵa aıyra almaıdy eken. Nebir qyran búrkitter ony ala almapty. Shúıilgen qus oǵan emes saǵymyna túsip, jer sıpap qalyp qoıa beripti.

Muny estigen Kárimysh qusbegi búr­kitin baptap, alǵashqy qarda osy ańnyń izine túsip, aqyry aldyrypty. Bel­gisiz ańdy tumsyǵynan kóterseń júni quıryǵyna qaraı, quıryǵynan kóterseń júni basyna qaraı tógilip turatyn tańǵajaıyp janýar eken. Kárimysh bul ańdy Qobdanyń kúngeı betin bılep turǵan torǵaýyt tóresi Lamjaǵa tartý etedi. Rıza bolǵan tóre: «Mynaý jannat degen ań. Bul qara jannat, qyzyl jannat dep ekige bólinedi. Mynaý qyzyl jannat eken» dep, qarymtasyna júz oǵy men bir myltyq jáne qula jorǵa atyn qosyp tartý etipti.

Birde qusbegi búrkitin kóterip kele jatyp, ıen qumda qonyp jatqan ker­ýenge kez bolady. Bular Qytaıdyń ishki ólkesine saýda jasaýǵa ketip bara jatqan úkimet kiresi eken. Qý dalada sap ete túsken qusbegi men qustan qoryqqan saqshylar oǵan oq atady. Kárimysh aty­nyń basyn buryp tura qashady. Biraq onyń jaýyrynan oq tıip, jaraqaty aýyrlap, aýylyna jete almaı dalada qaza tabady. Búrkit ıesisiń óli denesin qusy ıt-qusqa jegizbeı bir apta kúzetedi. Esh habar bolmaǵan soń ózi ushyp keledi de, bir aınalyp qaıta ushyp ketedi.

 Qusbeginiń balalary ushqan qustyń baǵytymen júrip ákesiniń súıegin taýypty. Kóp keshikpeı el úrkip Gansýge aýǵanda, Kárimyshtyń balalary Sary qusqa bir qoı soıyp berip, jurtqa qal­dyryp ketken eken. Biraq ol kók aspanda qalyqtap kóshpen ilesip otyrady. Arada birneshe kún ótkennen keıin qashqan eldi jaý ushaqtary bombylaıdy. Osy álem-tapyryq shaıqasta Sary qus beıbit eldi bombalaǵan ushaqqa umylǵan eken. Jaý ushaǵymen shaıqasqan búrkitti taý bókterine bekingen el kózben kóredi.

 

Qaq bólingen búrkit

HIH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdyń basynda Altaıdyń Qaba ólkesinde ómir súrgen Keńtanaý atty qusbegi bolypty. Eldiń aıtýyna qaraǵanda, Keńtanaý qyran qustiń tilin biledi eken. Ol kisi qansha qus ustap, baptaǵanyn kim bilsin, áıteý elge aty shyqqan qyran sary degen ataqty qusy bolypty. Bul qus túlki, qarsaq qana emes, qasqyr da alǵan. Sary qustyń arqasynda qorasyna qoı, órisine jylqy bitken eken.

Bir jyly qysta Keńtanaý qubynyń qumyndaǵy Kóksún taýyna jylqy otar­latyp jatqan baqtashylarǵa ilesip, saıatshylyq qurady. Birde Kóksúnniń kúngeı betindegi qoıtastan qara túlki kórip, tomaǵa tartsa, ákki túlki tasqa kirip alǵyzbapty. Tas qýysynyń ishi óte tereń bolsa kerek, aýzyna adam barsa túlki ári ketip, adam alystasa úńgirden basyn shyǵaryp qarap turady eken. Shybyq júgirtse, úńgirdiń túbine jetpeıdi. Qazýǵa qorym tas, tútin salýǵa úńgir óte úlken. Endi ne isteý kerek?

Qara túlkige birneshe ret tomaǵa tartyp alǵyza almaǵannan keıin, saıatshy, «ańnan qýlyǵymdy asyrmasam adammyn ba?» dep, qasyndaǵy qaǵýshy jigitke bir jemqalta túıeniń qumalaǵyn tergizip, «sen bar da, túlki kirip ketken úńgirdiń jelkesindegi jalpaq tasqa jasyrynyp jat. Túlki kirgen úńgirdiń aýzyna yldılatyp túıeniń qumalaǵyn qardyń ústimen domalat, bastabynda inniń aýzyna jaqyn, jaılap domalat, túlkiniń qulaǵy qýystan kóringen kezde qumalaqta uzatyńqyratyp, qattyraq domalat» deıdi de, ózi qaltarystaǵy qaqpa tastyń jelkesinde qyran sarynyń tomaǵasyn tartyp daıyn turady.

Qaǵýshy qusbeginiń aıtýy boıynsha jasyrynyp otyryp qumalaqty bir-birden domalatady. Kóbik qardy búlkildete domalaǵan qumalaqtardy tyshqan eken dep oılaǵan túlki úńgirden basyn shyǵarady. Osy kezde qumalaqty kóbik qardan uzatyńqyrap domalatady. Bir sátte qumalaqqa atylǵan ash túlkini daıyn turǵan qyran tańnan ilip, tumsyǵynan qaıyrǵan eken.

Keńtanaý qusbegi taǵy birde saıatqa shyǵyp, qus salyp júrse, appaq qardaı bir túlki kez bolyp, tomaǵa tartsa búr­kiti qaıta-qaıta túlkiden aýyp baryp bos jerge túsip qala beredi. Saıatshy munyń sebebin bastabynda seze almaı, qusyn qalaı qaıyryp baptasa da aq túl­kini aldyra almaı, qusy jer qaýyp júripti. Sóıtse, túlki shymaqaı aq bol­ǵan­dyqtan aqsha qarǵa túsken kún nury­men shaǵylysyp, júninen shaǵyl saǵym tarap, qustyń kózin qarlyqtyryp, ustatpaıdy eken. Muny sezgen qusbegi erteńinde qusynyń kózin tuzdy sýmen jýyp, qarlyǵyn ketirip, tomaǵa tartqanda qyran aq túlkini eki attatpaı ilip túsken eken.

 * * *

Bir jyldary qar qalyń túsken, qatty aıazdy bolypty. Keńtanaý qusbegi Saýyr taýynda saıatshylyq qylyp júrip, kún eńkeıe úıikken qasqyrdyń úıirine kez bolypty. Kún qatty aıaz, qyran sary da shıryǵyp tursa kerek. Tilenip bolmaǵan soń aıaq baýyn aǵytqan eken, tik kóterilip ushady da, úıir qasqyrdyń sońynda ketip bara jatqan ólekshinniń qulaq shekesinen tebe ustapty. Omaqasa jyǵylǵan qanshyq qasqyr artqy aıaǵymen qardy tepkileı bastapty.

Úıirdi bastap bara jatqan arlan qaıta burylyp búrkitke umtylǵanda, qyran sary bir sheńgelin arlanǵa salǵan eken. Qulaq shekeden búrkit búrgen eki qasqyr quıryqtaryn sabalap, qumǵa qaraı qashypty. Qyran sary ekeýin de bosatpaı qos qasqyrdyń basyna minip ketipti. Eki qasqyrdyń basyn qosa sheńgeldep alyp, reti kelgende qanatyn qaǵyp-qaǵyp jiberip kóterilgende, eki qasqyrdyń basy bir-birine soǵylady eken.

Qusynan kóz jazyp qalmaıyn dep alystan qarap turǵan Keńtanaý men qaǵýshylar attaryn borbaılatyp sońynan shaýypty. Qasqyrlar búrkitti kótergen boıy torańǵyǵa kiripti. Keńtanaýda atyna qamshy basyp, umtylady. Janushyra qashqan eki qasqyr bir tup torańǵynyń eki jaǵynan óte shyqqanda, búrkittiń denesi qaq bólinip, bir sheńgeli arlannyń, ekinshisi ólikshinniń qulaq shekesinde ketipti.

Izine túsken ańshylar arlandy kóp uzamaı jyǵylǵan jerinen soǵyp alypty. Al ólekshin iz jazdyryp tabylmapty. Saıatshylar sol mańǵa túnep, jerge jaryq túse ketken qasqyrdyń izin barlasa, kóp uzamapty. Basy isip, sendelip júrgen jerinen atpen qýyp, uryp alypty. Qyran sarynyń sheńgeli qasqyrdyń basynda alynbastaı bolyp siresip qatyp qalǵan eken.

 

Quzdan qulaǵan qus

Ertede Zaısan ólkesinde Asýbaı atty áıgili qusbegi, saıatker, adam ót­ken. Zaısannyń tike ońtústik-shyǵys jaǵyn­da, ushar basy sardardyń kúmis dýylǵasyndaı jarqyrap, altyn araıly kún nurynyń shýaǵyna shaǵylysyp Saýyr taýy tur. Osy taýdan qulap aqqan Jemeneı, Úıdene ózenderi Zaısan kóline quıady.

Saýyrdyń tómengi silemi Maıqap­shaǵaıdyń joǵarǵy shatynda Búrkit uıasy deıtin bıik quz bar. Osy kuzǵa jyl saıyn ataqty aqıyq qyran balapan basady. Bir qyzyǵy bul uıadan eshkim balapan ala almaıdy. О́ıtkeni uıanyń ústi máńgi muzdaq ta, oń beti zańǵar jalama. Uıa jalama bettegi tas qýysyna salynǵan, astyńǵy jaǵy quz, bas jaǵy naıza shyń.

Quz uıasyndaǵy balapandy alý úshin Asýbaı qusbegi kóp jyl áreket jasaıdy. Esh qısynyn keltire almaıdy. Uıaǵa ushqan qus bolmasa, tiri pendeniń barýyna jol joq. Biraq «ańdyǵan jaý almaı qoımas» degendeı, ábden daıyndalyp, tolyq jaraqtanǵan top, quzdyń eteginde turyp aqyldasady. Olar quzdy aınalyp ótip, kún jarym degende uıanyń jelkesine zorǵa jetedi.

Osy jerde bir túnep búrkittiń uıaǵa ushyp keletin súrleý – jymyn baıqaıdy. Tańǵa alań-eleńde jem izdep shyqqan uıabasardy kóredi. Jaryqtyq naǵyz qyran eken. Sonaý kóktegi qus qanatynyń sýylynan bári oıanady. Sodan kún kóterilgen shamada «bıssımıallah» dep iske kirisedi. Aldymen daıarlap ákelgen birneshe qaıys arqanǵa keregeden jasalǵan ergenshekti baılap, denesi jeńil, áreketi qaǵylez bir jigitti quz basynan quldılatyp uıaǵa túsiredi. Uıada sary aýyz jalǵyz balapan bar eken. Uıaǵa túsken jigit daıarlap aparǵan at kórpege balapandy bólep alyp, quz basyndaǵy jigitterdiń kúshimen tóbege aman-esen shyǵady. Jumys sátti aıaqtalǵanyn kórgen Asýbaı qusbegi:

– Jigitter, tezirek uıadan alystap keteıik, uıabasar erekshe balajan bolady. Bizdi kórse ózin de, ózgeni de aıamaıdy, – dep eskertedi. Kópshilik uıadan tezirek alystap ketýdi oılap, quzdyń jelkesinen tómen qaraı eńkeıe bergende, saı taǵanyndaǵy ózendi boılap sýyr kóterip kele jatqan uıabasardy baıqap qalady. Uıabasar da adamdardy kórip, sasqalaqtap uıasyna qonady. Bos turǵan uıany kórgende quzdy jańǵyryp pishtáktap shyrqyraǵan kezde, bólýde jatqan balapan da shańqyldap qoıa beredi.

Ashýlanǵan búrkit kótergen sýyryn tastaı salyp, aspanǵa qaraı tik shyrqaý kóteriledi, qaıta sorǵalaıdy. Bir zaýaldyń bolaryn sezgen Asýbaı qusbegi jigitterge, «jartastyń qalqasyna tyǵylyńdar» aıǵaılap úlgeredi. Olar jalma-jan jartasqa tyǵylyp úlgeredi. Túıilip kelgen uıabasar jartasqa yq­taǵan jigitterge tuıaǵyn iliktire almaı, qalqyp ushyp, shyrqyrap aspanǵa qaıta kóteriledi. Tasqa yqtaǵan kópshilik uıabasardy kózderinen tasa qylmaı qarap turady. Kók aspanǵa tik kóterilgen ol shyrqaý kókke bir-aq shyǵyp jerdegilerge núkte bolyp kórinedi. Asýbaı qusbegi, jigitterge jartastyń qalqasynan shyq­paýdy tapsyrady.

Áp-sátte kókten daýyl sııaqty sýyl­­daǵan daýys shyǵyp, kózdi ashyp jumǵansha eki topshysyn qomdaǵan qyran naızaǵaıdyń otyndaı túıilip, tómenge qaraı zýlap kele jatqanyn baıqaıdy. Jigitter sasqalaqtap tas qýysyna tyǵylady. Tars etken dybys shyǵady. Qarasa uıabasar jelke jaqtaǵy jalpaq tasqa ózin bir-aq urǵan eken. Oqıǵany bastan-aıaq qalt jibermeı baǵyp turǵan Asýbaı qusbegi:

– Janymyzdy myna jartas alyp qaldy. Baǵana balapan alyp jatqanda nemese ana alańqaıda kezdeskende, myna qyran birimizdi mert qylar edi, – depti.

Sońǵy jańalyqtar

Tegimizdi jazýdy qashan túzeımiz?

Qoǵam • Búgin, 23:11

Tarıhty zerdeleý – urpaq mindeti

Tarıh • Búgin, 23:02

Qurban bolǵandardy anyqtaý – paryz

Tarıh • Búgin, 22:55

Qazaq radıosy qalaı ashyldy?

Suhbat • Búgin, 22:51

Vıkıngterdiń izimen

Tarıh • Búgin, 22:46

Aqbóken ósimin retteı alamyz ba?!

Aımaqtar • Búgin, 22:32

Úlken ótirik jáne onyń saldary

Álem • Búgin, 22:29

Qostanaı oblysynda kólik órti jıilegen

Aımaqtar • Búgin, 18:00

Búgin – Halyqaralyq Mýzeı kúni

О́ner • Búgin, 15:12

Koroldik klýb kósh bastap tur

Fýtbol • Búgin, 14:44

Uqsas jańalyqtar