О́ner • 01 Naýryz, 2021

Bakýden ushqan bulbul

682 ret kórsetildi

Aldııar oqyrman, aldymen «Sınıaıa vechnost» ánin qosyńyzshy, sosyn baryp biz aıtar sóz jelisine ilesýińizdi suraımyz

Baıqadyńyz ba? Móp-móldir melızm muz bop qatqan kóńildi eriterdeı ózine elitip ala jóneledi. Ánniń qushaǵynda alaqyzba kóńiliń sýyp sala beretinin, qaıtesiz. Áne-mine teńiz keship óterdeı, alaqanyńyzǵa aı qonatyndaı áserde. Kenet, sol taǵdyr teńiziniń arǵy betinde Múslim Magomaev ómir tolqyndaryna ilesip, qol bulǵaıdy. Ol ómir súrgen dáýir daýysy ýaqyt betine qaıta qalqyp shyqqandaı saǵynyshyńyz údeıdi-aý, shirkin!

Áıgili ánshi ómiriniń sońynda «О́z bıigime jetpedim» dep ókinedi. Áıtse de ol baǵyndyrǵan shyńǵa bir de bir ta­lant ıesi taban tiregen emes-tin. Bul qalyń qapa qyryqtan keıin sahnaǵa sırek shyqqan onyń tyńdarmandarǵa degen mahabbatynan oıansa kerek. Sol ańsarǵa toly mahabbatty kózi jumylǵansha árbir júrekke qorǵasyndaı quıyp ketti.

Baký bulbuly máńgilik saparǵa attan­ǵanda degdar dosy, KSRO halyq ártisi Iosıf Kobzon Keńes dáýiriniń árbir án­shisi Múslimge tabynǵanyn moıyndady. Qoshtasý sátinde kóz jasyn tyıa almaǵan orystyń dańqty ánshisi Alla Pýgacheva: «Meniń pirim – Múslim Magomaev» dep, aqtaryla sóılegende ıin tiresken halyq ta qosa bozdaǵan.

Sol «Mıllıon raýshan gúli» ánimen mıllıondardyń júregin jaýlaǵan Alla Borısqyzy avtobýsta ketip bara jatyp, kóshede shólin basyp turǵan Múslim Magomaevty kóredi. Dereý jaqyn aıaldamadan túsip, alqam-salqam sýsyn satatyn apparatqa qaraı júgiredi. Kelse, kýmıri joq, tek sý ishken syrly stakany tur eken. Sodan uly ánshi paıdalanǵan stakandy baýyryna basyp, úıiniń tórine jaıǵastyrady. Bul sol zamanda tuǵyrly túrki perzentine kórsetilgen úlken qur­mettiń ushqyny ǵana edi.

Áýezdi áýenimen álemdi áldılegen óner ıesi 67 jyl ómir súrdi. Árıne, az ýaqyt emes, kóp deýge de kóńil qımaıdy. 31 jasynda KSRO halyq ártisi atandy. Bul alyp ımperııa tusyndaǵy eń ǵa­jaıyp oqıǵalardyń biri. Biz búgin dala­­daı darhan daýysymen dúnıeni dúr silkintken ázerbaıjan halqynyń aıaýly balasy Múslim Magometulynyń ǵumyr­namasynan syr tartpaqpyz.

Túrki ulynyń tegi myqty edi. Atasy Múslim Magomaev (nemeresin atasynyń qurmetine qoıǵan) Ázerbaıjan klas­sı­kalyq mýzykasynyń negizin qalaý­shy­lardyń biregeıi. Ataqty kompozıtor ári belgili dırıjer. Al ákesi Magomet Magomaev kez kelgen mýzykalyq as­pap­tardyń qulaǵynda oınaǵan eken. Dese de kásibı mýzykant emes, teatr sýret­shisi bolyp qyzmet atqarǵan. Anasy Aıshet Ahmedqyzy drama ártisi retinde syrtqy kelbetimen kópti tamsandyrǵan sulý kelinshek bolǵan. О́kinishke qaraı, ákesi Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qaza tapqannan keıin, sheshesi ekeýiniń joly ekige bólinedi. Bul syndarly sát áıgili ánshiniń bala júregińde máńgi tańba bolyp qaldy. 27 jyldan keıin Polshanyń Hojna qalasyndaǵy ákesiniń qabirine baryp duǵa baǵyshtaıdy.

Bala kúninde fransýz jazýshysy Jıýl Vernniń kitaptaryn súıip oqıtyn. Ásirese «Jumbaq aral» shyǵarmasyndaǵy avtordyń oıdan shyǵarylǵan súńgýir qaıyǵy «Naýtılýske» qatty qyzyqty. Kapıtan Nemo sekildi óz kemesin jasaý­dy qolǵa alady. Teńizdi sheksiz súıgeni sonshalyq, keme qurastyramyn dep ata­synyń skrıpkasyn da syndyrypty. Búginde Baký murajaıynda jelimdengen aspap eksponat retinde saqtalǵan.

Bes jasynda «Bulbul saǵaty» atty án shyǵarady. Mátinin keıin aqyn Ana­tolıı Gorohov jazdy. Basynda atasy se­­kildi ataqty sazger bolýdy armandaı­dy. Artynan mýzykalyq mektepke bar­ǵan soń, ánshi bolýdy oılaıdy. Biraq ji­­ńish­ke daýsy oǵan yryq bermese kerek. Ta­laı márte sonyń kesirinen hordan qýylǵan.

Atasynan qalǵan týyndylardy yn­ta­men tyńdaıdy. Italııalyq opera án­shi­leri Enrıko Karýzo, Tıtto Rýffo, Benıamıno Djıglıdan tálim aldy. Jas jigit solarǵa qatty eliktedi. Baıqasańyz, Múslimniń sahnadaǵy turysy opera án­shi­lerine qatty uqsaıdy. Bul ustaz­da­rynan juqqan ádemi ádet. Estradaǵa aýys­qanymen kóńildi ánderdi baısaldy oryn­dap shyqty. Sonysymen de es­te qaldy. Onyń obrazy, daýys rıtmi, shash úlgisi, kıgen kıimi bári-bári sol tálim­gerlerinen qalǵan úlgi.

Eseıe kele onyń daýysy kenetten óz­­gerip, kúsheıe túsedi. Biraq beıtanys adamdardyń aldynda án aıtýǵa qysyl­dy. Alǵashqy operalyq qoıylymy ózi oqy­ǵan mýzykalyq mektepte ótti. Vokalǵa qatty qyzyǵýshylyq tanytty, al konsertmeıster Tamara Kretıngen oǵan belgisiz romanstar men ejelgi kom­pozıtorlardyń shyǵarmalaryn izdeı bastady. Jıi-jıi fılarmonııada vokal bóliminiń keshterinde án saldy. Bul onyń kópshiliktiń aldynda uıalmaı óner kór­setýine jol ashty.

Sol án mektebinde oqyp júrip, sy­nyptasy Ofelııaǵa sezimin bildiredi. Kóp uza­maı jas mýzykanttar otbasyn qura­dy. Qyzyǵy, ájesi eki jastyń albyrt qada­myna qarsy bolyp, neme­resiniń kýáligin sandyqqa tyǵyp tas­ta­ǵan eken. Áıtse de ǵashyq jandar oǵan qaramaı shańyraq qurady. 1961 jyly olardyń Marına atty qyzy dú­nıege keledi. Alaıda, jas ot­basy joqshy­lyq­tan aınalyp óte almady. Ol Baký áskerı okrýginiń án jáne bı ansambline jumysqa ornalasqanymen, neke uzaqqa sozylmady. Budan ári ánshiniń juldyzdy sáti bastalady.

Helsınkıdegi VIII Dúnıejúzilik jas­tar men stýdentter festıvalinde jas ánshi fın halqyn tańdaı qaqtyrdy. Keıin «Ogonıok» jýrnalynda «Bakýlyq ónerpaz álemdi baǵyndyrmaq» atty ma­qala shyqty. Sol tusta atalmysh fes­tıvalǵa qatysqan ázerbaıjandyq jal­ǵyz ánshi edi. Fınlıandııada zaldan bó­lek, ashyq alańdarda da óner kórsetti. Sa­parǵa attanǵan shyǵarmashylyq top jaıly vıdeo materıaldan keıin jas Múslim birden elge tanyla bastady. Al armanǵa alǵashqy qadamdy Ázerbaıjan opera jáne balet teatrynda taǵylymdamadan ótken kezinde basty.

Onyń keremet vokaldyq qabileti, án­di sezinýi, tamasha tehnıkasy birden tyń­darmandy baýrap aldy. Ári júziktiń kó­zinen ótkendeı symbaty, sahnada ózin aq­súıektershe ustaýy qaıran qaldy­ra­dy. Ataqty opera rejısseri Ivan Koz­lov­skııdiń ózi jyly lebizin joldady. Osy sát­tilikten keıin Múslim Ma­go­maev Chaı­kovskıı atyndaǵy konsert zalynda jeke shy­ǵarmashylyq ke­shin beredi. Onda nebári 21 jasta-tu­ǵyn. Zalda ıne shanshar oryn bolmady. Repertýaryndaǵy on alty ánniń 5-eýin qaıtalap oryndady. Gúl shoq­tary men qoshemetke kómildi. Kórer­men jańa juldyzdy osylaı qarsy aldy.

Kóp uzamaı belkanto stıliniń ota­ny áıgili «La Skala» teatrynda taǵy­lymdamadan ótip, 1966 jyly Olımpııa teatrynyń sahnasyn baǵyndyrdy. Eń ǵajaby, Kann qalasyndaǵy Halyqara­lyq jazbalar men mýzykalyq basylymdar festıvalinde onyń plastınkalary mıllıon danamen taraldy. Túrki balasy osylaısha «Altyn Dısk» marapatyna ıe bolady. Ol Keńes estrada ártisteriniń ishinde birinshi ret Amerıkaǵa gastrol saparmen saıahat jasaǵan jan.

Sol kezdegi Ázerbaıjan prezıdenti Geıdar Alıev ánshiniń talantyn joǵary baǵalaǵan. Ony mýzykalyq ónerdiń tiri ańyzy ári atasy ornatqan dástúrdi la­ıyqty jalǵastyrýshy dep sanady. Bir­de, 1970 jyly Bakýge arnaıy gastrol­dik saparmen kelgen VIA toby tonalady. Polısııa qyzmetkerleri eshqandaı kómek kórsete almaıdy. Bul ázerbaıjan ulty úshin úlken syn edi. Sodan mýzykanttar Múslim Magomaevqa konsert barysynda urlyqshylardyń zattardy qaıtaryp berýin aıtýdy ótinedi. Er­tesinde qylmyskerler ánshige degen qur­metin bildirip, barlyq jabdyqtardy qaıtaryp bergen eken.

SOKP Bas hatshysy Leonıd Brejnev onyń oryndaýyndaǵy «Bella, Chao» jáne «Joldaǵy kesh» ánderin óte jaqsy kó­retin. Biraq minezi birbetkeı ánshiniń bılikpen qarym-qatynasy jaqsy bolmady. Keńes ókimeti qalamaqysyn buldap, sotqa da tartty. Jarty jyl Máskeýde án aıtýǵa tyıym da saldy. Kezekti mere­kelik keshte KSRO Memlekettik qaýip­sizdik komıtetiniń tóraǵasy Iýrıı Andro­pov Mádenıet mınıstri Ekaterına Fýr­se­vaǵa habarlasyp, Múslimdi tyńda­ǵysy ke­letinin jetkizedi. Mınıstr án­shiniń aıy­byn áshkerelep, istiń mán-jaıyn túsin­dirgenimen, tóraǵa: «Biz úshin ol – eń taza adam» dep máselege núk­te qoıady.

Múslimge Eýropanyń eń ataqty óner ujym­dary quda tústi. Biraq ánshi tý­ǵan je­rinen uzaǵysy kelmedi. Bertin ke­­le saıa­satqa da saýsaǵyn batyrdy. Qala­ǵanynsha halyqqa erkeledi. Sulýlar onyń úıin tańǵa deıin kúzetetin. Tipti, aına­lasyndaǵy arýlardyń birinen soń biri ómir­ge ákelgen sábılerin «Baký bulbuly­nyń balasy» dep tanys­tyrdy. Basylym betteri ánshini kústana­laǵanymen, serige sondaı sıpat jarasatyn edi. Árıne, munyń bári jalǵan aqparat bolatyn.

Kompozıtor retinde de óz qoltańbasyn qaldyryp ketti. Daryndy rejısser Eldar Kýlıevtiń fılmderine, «Qus­tan qus týady» jáne «Iаroslavna» spek­takl­derine mýzyka shyǵardy. Knıaz Igor­dyń arııasyn jazdy. Pesa sahnada emes, Spaso-Preobrajenskıı monastyri qabyrǵasynda qoıyldy.

Otyzǵa qaraǵan shaǵynda úlken teatrlarda jıi óner kórsete bastady. Ási­rese ekinshi jary, KSRO halyq ártisi Ta­mara Sınıavskaıanyń qatysýymen óte­tin qoıylymdarda án aıtýdy qa­lady. Ony sezgen, aqyn dosy Robert Rojde­stvenskıı Múslimniń atasynyń atyn­daǵy Baký fılarmonııasynda qos óner­pazdy tanystyrady. Ánshi keıin sol kıeli sahnanyń «otbasy turaǵy» dep sanady. «Bul qarapaıym áleýmettik tanysý sııaqty kóringenimen, munda názik jubanysh pen janashyrlyq sezimi jatyr», dep jazady aqyn kúndeliginde.

Múslim Tamaraǵa óziniń Bakýyn kórsetti. Tanystyq Máskeýde jalǵasyp, súıik­tisiniń artynan Italııaǵa da erip bara­dy. Baký bulbuly kún saıyn qońyraý sha­lyp, tipti sát saıyn gúlder jiberýmen bolǵan. Dál osy sátte ánshiniń repertýarynda ǵashyǵyna arnalǵan «Melodııa» áni paıda boldy. Tamara ony telefon arqyly estıdi. Sóıtip Múslimge degen sezi­min tusaýlamaı, kúıeýimen ajyrasyp, súıgenine qosylady. Olar «Baký» meıramhanasynda apaı-topaı toı jasaıdy. Baqyttan basy aınalǵan ánshi qoldaý tanytqan jankúıerleri úshin qaqaǵan qysta terezeden án aıtyp, eki aı boıy bronhıtpen aýyrady.

Baký bulbuly 1998 jyly sol asqaq qalpynda sahnadan ketti. Sonda da ónerden alystaǵan joq. Bos ýaqytynda sýret saldy, janashyr jankúıerleri­men áleýmettik jeli arqyly baılanysyp otyrdy. Dárigerlerdiń nusqaýymen densaýlyǵyn kútti. Aqyry ózi sezgendeı, sońǵy ret orystyń aıtýly aqyny Sergeı Esenınniń óleńine jazylǵan «Qosh bol, Baký» ánin oryndap, dúnıeden ozdy. Áıgili ánshi Bakýdegi Qurmetti alleıada, atasynyń qasyna jerlendi.

О́zin Máskeýge «Uly Nızamıdiń jer­lesimin» dep tanystyrǵan túrki perzen­ti­niń bulbul úni máńgi júrekten óshpesi anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Tórt klýb top bastap tur

Fýtbol • Búgin, 00:00

Ezop pen Abaı

Rýhanııat • Keshe

Shyndyq pen ótirik

Qazaqstan • Keshe

Aıbardyń armany

Rýhanııat • Keshe

Túrkistanǵa 3000 jyl

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar