Elbasy • 02 Naýryz, 2021

Uly murattarǵa umtylys

392 ret kórsetildi

Táýelsizdikti árkim ártúrli túsinedi. Biri ony – ar men ojdan aıqasy dese, biri Táńirden kelgen tátti syıǵa balaıdy. Árıne, alǵashqy teńeýdiń artyq-kemi joq. Al ekinshisi kóńildiń jelimen aıtylǵan lala lebizdeı kórinedi keıde.

Nege deseńiz, babanyń mórdeı qanymen, ananyń kóldeı jasymen kelgen azattyqtyń aq tańyn kádesyıdaı kórý – tarıhy yqylym dáýirlermen shektesip jatqan jas memleketimizdiń baıtaq mánin báseńdetetindeı.

Uly Otanymyz búginge deıin nebir qıyndyqtardy eńserdi. Alda uly murat jolynda áli talaı asýlar jatyr. Bizdińshe, táýelsiz býyn túsinigindegi «Táýelsizdik» basqasha bolýy tıis.

Shynynda, táýelsiz memleket qurý baqyty XX ǵasyrdyń sońynda bizdiń urpaqtyń táleıine buıyrdy. Al «ony aqylmen, jaýapkershilikpen júzege asyrý  – bizdiń paryzymyz», dedi Elbasymyz Nursultan Nazarbaev bir sózinde. Sol asqaq arman bıigindegi kúres tutas ulttyq ıdeıaǵa aınalýymen erekshelendi. Qarasha halyq qoldady, baıandy etý bárimizge ortaq is sanaldy. Bul egemen eldiń jańarýyna keń jol ashty. О́ıtkeni halyq qajet etpegen, qoldamaǵan jaǵdaıda bostandyq uǵymyn ornyqtyrý múmkin emes edi.

Jalpy, erkindik pen Elbasy egiz uǵymdaı. Bizdiń oı ishinde osyndaı uǵym qalyptasty. Sebebi qaz-qaz qadam basyp, tátti tilmen byldyrlap sóıleı bastaǵan bal balalyǵymyz táýelsizdiktiń shýaqty tańdarymen tuspa-tus keldi. San ǵasyrlyq tózimmen, myń jyldyq tolqýmen jetken, atqa qonyp, aldaspan asynǵandardyń armanyna aınalǵan, Alash arystarynyń talpynysy, tize qosyp, kúni-túni Táńirden tilegeni, keshegi muz jastanǵan Jeltoqsan jastarynyń namysyn janyp, jalyn atqan júregine túrtki bolǵan, odan qala berdi kóne túrki dáýiriniń darabozdary kir juqtyrmaǵan kádimgi qymbat táýelsizdik. Qazaq úshin qundaqtaýly sábıdeı aıaýly, jyldap kútken shaqalaǵyn keýdesine qushyrlana basqan asyl ananyń ańsaryndaı qasterli, estilgen mezette eńseńdi kóterip, rýhyńdy oıatatyn tutas ulttyń uran sózindeı uly uǵym.

Aq túıeniń qarny jarylyp, Alash jurty aqsarbas aıtqan tarıhı kún el jadynda. Kósh bastaǵandardy kisendep, ult serkelerin súrginge ushyratqan uzaq jyldyq ezgiden egemendikke qaraı ótkel salý taǵdyrsheshti qadam jasaýdy talap etipti. Keńestik bıliktiń on bes eldi bir-birinen ajyratpas úshin qurǵan aıla-sharǵysy – órmekshiniń toryndaı shyrmatylǵan ónerkásiptik júıesi qıratylyp, ár respýblıka ózinshe otaý tikti.

Syrt kóz jer aýmaǵy jaǵynan jahanda toǵyzynshy orynǵa taban tireıtin Keńes quramyndaǵy eldiń bolashaǵyna sengen joq. Saıası sarapshylardyń keıbir toby shıkizat kózi sanalǵan alyp jerdiń aýmaǵynan óndiris oryndary ashylyp, asqaq astananyń irgetasy qalanaryn, ulttyq valıýtasy shyǵarylyp, Ánurany shyrqalaryn, Kók týy jelbirep, qos pyraqty Eltańbasy ilinerin dál boljap bile almapty. Osyǵan oraı: «El bolýdyń, memleket bolýdyń jón-jobasyn kórsetip, kómekke kelgen eshkim bolǵan joq. Biz bárin de tyńnan bastap, halqymyzben birge qalyptastyrdyq. Joqtan bar jasadyq, bardy berekege aınaldyrdyq. Sol yrysty ósý men órkendeýdiń negizi etip aldyq», dep jazady Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev óziniń «Uly dala ulaǵattary» atty ǵıbratty kitabynda.

Kitap demekshi, «Uly dala ulaǵattary» atty Elbasynyń oıtolǵamdaryn qolymyzǵa alǵanda, ár paraǵyn yjdaǵattylyqpen aqtarǵanda, kóńildi bir izgilik bıleıdi. Onyń júrip ótken joly syrt kózge gúlzar baqtyń arasymen ótken ertegidegi patshany elestetetini anyq. Áıtse de dúrbeleńi kóp dýly dúnıede ulan-ǵaıyr jeri bar úlken memleketimizdi tutastaı saqtap qalý ońaı sharýa emes eken. Siz oılaǵandaı, biz daýryǵa sóılegendeı. Jo-joq, saıasat degen – aqyldyń báske túser alańy. Sany az, qaıǵysy aýyr, namysy naızaǵaı qazaq halqynyń birligin bekem qylyp, ulystardy bir shańyraq astynda tatý ustaý – úlken óner. Abyroı minberine kóterilip, osynaý qus qanaty talatyn alyp dalany álemge tanytý onyń basty ustanymyna aınalǵandaı. Ulttyń mádenı kórinisi, ekonomıkaǵa eptiligi, rýhanı tynysy, ádebı ómiri, áleýmettik ıkemdiligi otyz jylda ájeptáýir ilgeriledi. Tipti, Amerıka sanasyp, Reseı qadirli kórshi sanap, Qytaı aqylǵa júginetin boldy. Bul – úlken jetistik, úlken minber.

El úshin etiler eńbek kompıýterdiń aldynda otyrýmen ólshenbeıdi. Kez kelgen isti tehnologııaǵa ıtere beretin bolsaq, adamzatty eńbektendirýdiń ornyna enjar etýi múmkin. Dala tósinde dándi daqyl sebetin, mı qaınatqan myń gradýstyq ystyqta temir qorytatyn, bilek kúshimen záýlim úıler turǵyzatyn, mehanıka men mashınalardy tehnıkalyq jóndeýden ótkizip, júrgize biletin shyn mánindegi jumysshy jastardy qurmetteýge mindettimiz. El ekonomıkasy osyndaı kún astynda mańdaı terin tókken jumysshylardyń qolymen ǵana damıdy. Elbasy Nursultan Nazarbaev únemi óz sózinde bilim men ǵylymda, mádenıet pen sportta, óner men óndiriste alda júrgen órenderge azattyq alǵan alǵashqy jyldardaǵy ýaqytsha ekonomıkalyq qıyndyqtardy, áleýmettik aýyrtpalyqtardy aıtyp otyrady. Rasynda da, Elbasy ár suhbatynda sonaý egemendik alǵan alǵashqy jyldardaǵy qıyndyqtardy jıi mysalǵa keltiredi. Munyń da ózindik taǵylymy, keıingi býyn jastar alar sabaǵy bary ekeni aıtpasa da túsinikti.

Elimizdiń talantty da alǵyr jastaryn «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelge oqytyp alýǵa jol ashty. Nátıjesinde, qazir tehnologııanyń qulaǵynda oınaıtyn oıy oramdy, aqyly zerek  jastar eldiń basqarý júıesinde, ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynda, óndiris oshaqtarynda bilek túrip jumys isteýde.

Adam ǵumyr boıy bilim izdep, ózin udaıy damytyp otyrýy shart. Árdaıym ózin-ózi qamshylaý, bilimdiden úırený, bilgenińdi úıretý, sol arqyly qoǵamdy alǵa súıreý – Elbasynyń aıryqsha qasıeti. «Qazaqstannyń álemdegi básekege barynsha qabiletti elý eldiń qataryna kirý strategııasy» – ult bolyp ózin-ózi qamshylaýdyń aıryqsha kórinisi. Básekege qabiletti bolý úshin adam faktory alǵy mejege shyǵady. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda, eń bir qıyn kezeńde 1993 jyly bıýdjet salasynyń qyzmetkerlerine jalaqy tóleýge qarjy tabylmaı jatqanda memleket óziniń erteńin oılady. Halyqaralyq «Bolashaq» stıpendııasyn taǵaıyndady. Bilim berýdiń qazaqstandyq modelin jasady. Muny bir deńiz.

Eldiń mádenı ómirinde de úlken ózgerister oryn aldy. 2003 jyldyń kókteminen «Mádenı mura» baǵdarlamasyn júzege asyryldy. Bul baǵdarlama joǵymyzdy túgendeýdi, barymyzdy qadir tutýdy úıretti. Búginde jyldan-jylǵa qarqyn alyp, uly isterdiń uıytqysyna aınalýda.  Dúnıeniń tórt buryshyna shashylyp ketken, joǵalǵan, qoldy bolǵan, ýaqyt topyraǵyna kómilip qalǵan, shetel asyp ketken nebir ǵajaıyp jádigerler qaıtyp oraldy. Aýyz toltyryp aıtýǵa turatyn jaýharlarymyz jarq etti. Altyn Adam dúnıeni sharlady. Altynmen aptalǵan, kúmispen kúptelgen patsha ábzelderi, sarmat kósemderi kún kózine shyqty. Ultymyzdyń joǵalǵan rýhanı qundylyqtaryn izdep taýyp, júıege túzip, halyqtyń qajetine jaratýǵa táýekel jasaldy. Ǵajaıyptardy ǵylymı aınalymǵa engizip, sińirý jumystary qolǵa alyndy.

«Mádenı mura» kezeń-kezeńge bólinip, qyrýar qarjy shyǵaryp, ony qandaı kózderden alyp-jaratýdy Elbasy ózi baǵdarlady. Álemdik aqparat quraldary «О́zge elder at izin salmaǵan bastama», «Ulttyq qundylyqtyń qaıta túleýi», «Táýelsizdik alǵyshartynyń ıgi qadamy» dep dúrildep jazyp jatty. Shynynda solaı boldy. Oǵan kóz kýá. 1999 jyly azııalyq ekonomıkanyń qunsyzdaný quıynynan, 2008 jyldan bastalǵan dúnıejúzilik daǵdarystan qınalyp jatqanda, bizdiń el shaıqasqa tótep bere otyryp, babalar izin, qasıetti tiri sózin túgendeýdi jalǵastyrdy. Munyń bári – el tarıhyndaǵy mańyzdy oqıǵalar máziri.

Iá, tarıhtyń qaınar kózi – derek. Tarıh ǵylymynyń mańyzdy salasy – derektaný. О́kinishke qaraı uzaq jyldar boıy osy aqıqat elenbeı keldi, tarıhymyz derektanýsyz jazyldy. Tek táýelsizdik alǵannan keıin derektanýǵa mán berilip, ulttyq derekter tarıh ǵylymyna qyzmet ete bastady. Máselen, Reseıde derektaný ǵylymynyń tutas mektebi qalyptasqan, Batysta da solaı. Sondyqtan da órkenıetti elderdegideı tarıhı derektaný ilimine súıenip qana jazý kerek. Tarıhqa qatysty zertteýler de, tarıh salasynan qorǵalyp jatqan dıssertasııalar da – bári de tarıhymyzǵa tutas qyzmet etýi tıis. Búginde «Mádenı mura» baǵdarlamasy nátıjesinde jer-jerden birtalaı derek jınaqtaldy. Sol derekterdi burynǵy tarıh kózderimen salystyryp, Uly dalanyń tarıhyn jazýǵa paıdalaný – endigi mindet.

Elbasynyń kitabyn aqtaryp otyryp, táýelsizdiktiń baǵasyn anyq bilgendeımiz. Qolda barda eshteńeniń qadiri joq. Ol – aqıqat. Ata-apalarymyz osy kúnimizge shúkir aıtyp, talaıǵy tarıhty qaıta silkileıdi. Kórgen kesapaty kóńilden ońaılyqpen kete qoısyn ba? Sondyqtan bostandyq olar úshin batpandaı baqytpen para-par. Al biz, táýelsiz býyn syn aıtýǵa, syrt qarap ókpeleýge áýespiz. Zymyrandaı atqylaǵan zamanaýı aqparattar sanamyzǵa ártúrli jaǵymsyz jańalyqtar quıýda. Sondyqtan ótken ómirdi oı eleginen ótkizip, baba amanatyn umytpaýymyz kerek.

 «О́tken kúnderdiń jylnamasy da adamdardyń ómirbaıany sekildi. Shattanǵan shaǵyń, renjigen sátteriń, úkilegen úmitteriń men asqaq armandaryń, mine, osynyń bári – ǵumyrnama tarıhy. Elińniń tarıhy. Memleketińniń tarıhy. Sol tarıhqa tikeleı óziń aralasqanyń, san qıly syn saǵattarda sheshim qabyldaǵanyń, talaı is-sharalarǵa kýá bolyp, halqyń úshin qýanǵanyń, eliń úshin etken eńbegińniń nátıjesin kórgeniń – bári jadyńda jattalyp, sanańda saqtalyp, júrektiń jazbasyna túsedi», deıdi Nursultan Ábishuly kitabynyń kirispe paraǵynda.

Iá, Elbasy sonaý egemendiktiń alǵashqy jyldarynda, bizdiń balalyq shaqta kórgen áleýmettik, ekonomıkalyq aýyrtpalyqtardy, sol sáttegi tarıhı sheshimderdi eske alýdy umytpaıdy. Memleket basyndaǵy mańyzdy basqosýlar, tuńǵysh shyǵarylǵan táýelsiz sheshimder, árıne, baldáýren qyzyǵyna batqan bizge bilinbedi. Alǵashqy adymdardyń aýyrtpalyǵynan, ekonomıkalyq damýdyń qıyndyqtarynan, álemdik jańa naryq talabyna beıimdelý jumystarynan oıyn balasynyń múlde beıhabar bolǵany anyq. Alaıda bizdiń býynnyń mańdaıyna táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy turmys tapshylyǵyn kórý, ekonomıkalyq daǵdarysty eńserý jyldaryna kýá bolý jazylypty. Áli esimde, kóshe-kóshede «kún kósemniń» basy bar sarǵylt aqshany arqalap, ersili-qarsyly aǵylǵan adamdar seńdeı soqtyǵysyp jatatyn. Keńes kezinde esigi jabylmaıtyn záýlim dúkender, eki-úsh aýysymmen isteıtin zaýyttar qarań qaldy. Halyq memleket asyraıdy degen áleýmettik ınfantılızmmen ómir súrýge kóshti. Naryq álemimen tuńǵysh ret betpe-bet kelgen adamdar birinshi kezekte kez kelgen buıymdy satýǵa kiristi. Elbasy osyndaı qıyndyqtardy qaıyra eske túsirip, halyqty «Aıaz bı, álińdi bil, qumyrsqa, jolyńdy bil», degen ertegidegi naqylǵa júginýge shaqyrdy. Iаǵnı árbir adam tabysyna tasymaı, artylsa, aǵaıyn-týysqa, alys-jaqyn dos-jaranǵa, muqtaj jandarǵa qolushyn sozyp, qandaı jaǵdaıda da shúkirshilikpen ómir súrýdi ádetke aınaldyrýy kerek. Táýelsiz Qazaqstannyń basty áleýmettik qaǵıdasy da osyǵan saıady.

«Osynaý táýelsizdik jyldarynda nebir oqıǵalardy bastan keshirdik. Qıly kezeńder men beıtanys bógetterdi basyp ótip, óz jolymyzdy tabýǵa umtyldyq, – deıdi Elbasy. – Qashanda halyq birligi saraı salǵyzyp, qamal turǵyzady. Bul sózdi de talmastan aıtyp, tý etip kóterip kelemiz. Baǵzy babalarymyzdyń uly amanatyn oryndaý jolynda ıyqqa túsken júkti eshqashan aýyrsynǵan emespiz». Táýelsizdik bizge ońaı kelgen joq. Elbasy ár sózinde bul oıyn túrli mysaldarmen sabaqtastyryp, órbitip otyrady. Árbir qazaqstandyq tarıhtyń taǵylymdy paraǵyn ashýǵa, oqýǵa, bilýge mindetti. Sonda ǵana otansúıgishtik rýh oıanyp, el men jerge degen jaýapkershilik qalyptasady.

Táýelsizdik qandaı qasterli uǵym bolǵanyn bizden buryn keńestik kezeńniń qysymyn sezingen aǵa býyn jaqsy bildi. Mundaı jaǵdaı ýshyǵa kele Jeltoqsan kóterilisine ulasqany, ult arazdyǵyn qozdyratyn, namysyn taptaıtyn qıturqy árekettiń basy Máskeýden shyqqan shalaǵaı sheshimde jatqanyn 1986 jyldyń tolqýy aıqyndap berdi. Osyndaı qıyn-qystaý kezeńde turǵyndar psıhologııasyn naryqqa beıimdep, táýelsizdik uǵymyn ulyqtaý jumystaryn júrgizý ońaı bolǵan joq. Alys-jaqyn keıbir elder bul kezeńde qantógiske jol berip, azamattyq soǵystyń az-aq aldynda turdy. Biraq Memleket basshysy saıasattan buryn ekonomıkalyq jańǵyrtýlarǵa kúsh salyp, halyqty demokratııalyq damýdyń dańǵyl jolyna túsirdi.

Jetistikke toly otyz jyl. О́ıtkeni HH ǵasyrdyń sońyndaǵy daǵdarystardy din aman ótkerippiz. Bir sózben aıtqanda, ótken ǵasyr men qazirgi kezdegi Qazaqstandy salystyrýǵa kelmeıdi. Ishki ónim eselep ósti. Ekonomıkasy turaqtaldy. Osyǵan deıingi memlekettik baǵdarlamalar tek áleýmettik baǵytqa, ónerkásipti órkendetýge, jumyssyzdyqty joıýǵa, ınfraqurylymdy damytýǵa, ınvestısııa quıýǵa arnalyp kelse, kúni keshegi Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy halyqqa múlde jańa silkinis ákeldi.

Rýhanı jańǵyrý – halyq tarıhyn eshbir keńestik ıdeologııa turǵysynan emes, shynaıy aqıqat jolynda zertteý, týǵan jerine taǵzym etý, alystap ketken babalar murasymen sýsyndaý, beımálim kıeli aımaqtardy tizimdeý, eń bastysy latyn grafıkasyna ótý reformasy. Álemniń alpaýyt elderi Qazaqstannyń rýhanııatqa bet burǵan qadamyn óte joǵary baǵalap otyr. Sebebi damyǵan Eýropa búginde áleýmettik-ekonomıkalyq turǵyda óristegenimen, rýhanı tyǵyryqqa tirelgeni týraly túrli aqparat taraýda. Demek osy tusta Elbasy taǵy da der kezinde sheshim qabyldap, memleketin rýhanı baılyqqa qaraı oıystyrdy. Bul – bolashaqta jemisin beretin biregeı bastama.

Shyndap kelgende, rýhty adamnyń oılaý júıesiniń basty qazyǵy – ádebıet pen óner. Osy ekeýiniń shyǵarmashylyq anasy – poezııa. Biz búginde jeti qat jer astynda jatqan tarıhymyzdy – «Úsh ǵasyr jyrlaıdy», «Bes ǵasyr jyrlaıdy», «Jeti ǵasyr jyrlaıdy»  atty poezııalardan izdep taptyq. Ol qudiret kúsh qalammen jazylyp, qaǵazǵa túspeı-aq, qazaq jyrshy-jyraýlarynyń jadynda jańǵyrǵan. Mine, búgin táýelsizdigimizdiń tórine endi.

Biz – tuǵyrly eldiń tastúlegimiz. Erkindiktiń aýasyn erkin jutqan azat urpaqpyz. Táýelsizdik – biz úshin eń aıaýly túsinik. Darqan dalada bir-aq uly uǵym bar. Ol – táýelsizdik! Elbasy aıtqandaı, Qazaqstan endigi kezekte álemge Uly dala eli degen aýqymdy atpen tanylýy tıis. Biz sol jolda kele jatyrmyz. Baqyt degenimiz bostandyq, onyń ishinde rýhanı bostandyq ekenin uǵynatyn kez jetti. Bilge men Tonykók, Kúltegin men Er Tońǵa, Qabanbaı men Bógenbaı, Abylaı men Buqar jyraý, sońǵy hanymyz Kenesary, keshegi Alash arystary armandap ketken azattyq, mine, bizdiń qolymyzda tur. Táýelsizdik táýbemen tarazylanbaıdy, tegeýrindi jas urpaqtyń bilimimen, biligimen, el irgesin nyǵaıtar bastamasymen, Máńgilik el jolyndaǵy jarqyn soqpaǵymen saqtalady. Sol jolda aıanbaı qyzmet etsek qana máńgilik dańqtyń shyńyna shyǵatynymyz kámil.

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar