Qoǵam • 03 Naýryz, 2021

Qandastardyń qatary qalyńdaıdy

917 ret kórsetildi

Bıyl, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵynda Táýelsizdiktiń halqymyzǵa bergen basty ıgilikteriniń biri – alys jáne jaqyn shetelderden  qazaqtardyń Otanǵa oralýyna jol ashylǵanyna da 30 jyl tolmaqshy. Elimiz óz erkindigine qol jetkizerdiń aldynda, 1991 jylǵy 18 qarashada Qazaq KSR Mınıstrler Kabıneti «Basqa respýblıkalardan jáne shetelderden selolyq jerlerde jumys isteýge tilek bildirýshi baıyrǵy ult adamdaryn Qazaqstanda qonystandyrýdyń tártibi men sharttary týraly» arnaıy qaýly qabyldaǵan bolatyn.

Jyl túıindeler kúni – 31 jeltoqsanda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev shetelderdegi qazaqtarǵa radıo arqyly sóz arnady. Iá, Nazarbaevtyń Memleket basshysy retindegi jalpy jurtshylyqqa baǵyshtalǵan alǵashqy sózi sheteldegi qazaqtarǵa arnalǵan edi. Qalaı deısiz ǵoı? Mine, qarańyz. El táýelsizdigi jyl sońynda – 16 jeltoqsanda jarııalandy. 17 jeltoqsanda Almatynyń ortalyq alańynda Táýelsizdik mıtıngisi ótkizildi. Sol kúni AQSh-tyń memlekettik hatshysy Djeıms Beıker Qazaqstanǵa keldi. Táýelsizdikke baıǵazy berýge kelgen joq, bizdegi ıadrolyq qarýdyń endigi jaǵdaıyn bilýge keldi. Qat-qabat jumys qyzyp ala jóneldi: burynǵy Keńes Odaǵyna kirgen on bir táýelsiz memleket basshylarynyń Almatyda basy qosylyp, Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyn qurýy, Palestına lıderi Iаsır Arafattyń sapary, Prezıdenttiń Parlamentte sóz sóıleýi, TMD basshylarynyń Mınskidegi keńesine qatysý... Osyndaı qarbalaspen ótken alǵashqy onshaqty kúnniń ózinde Nursultan Nazarbaev alystan oılaǵan maqsatyna kirisýge – el táýelsizdigine bórikti aspanǵa ata qýanyp, qulaǵyn Qazaqstanǵa tosyp otyrǵan sheteldik aǵaıynǵa arnaıtyn sózin daıyndaýǵa ýaqyt tapty. Nursultan Ábishulynyń 31 jeltoqsanda radıo arqyly aıtqan «Atamekenge kelemin deýshi aǵaıyndarǵa jol ashyq. Ata-baba arýaǵy aldaryńyzdan jarylqasyn!» degen sózinen keıin shetelderdegi qandastarymyzdyń atamekenge at basyn túzegen uly kóshi bastaldy. Ol kósh shynynda da uly kósh edi: 1991 jyldan beri elge kelgen etnostyq repatrıanttardyń sany 1 mıllıon adamnan asty. Alaıda bizdi búginde sol kóshtiń keıingi kezde kidirip turǵany alańdatady. Solaı bolǵandyqtan da Parlament Májilisine Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılanǵan depýtattar atynan Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri A.U.Mamınge saýal joldaǵan edik. Onda bylaı degenbiz:

«Keıingi jyldarda, naqty aıtqanda, 2012 jyldan bastap elden turǵyndardyń kóship ketýi kúsheıýiniń jaǵymsyz úrdisi bastaldy, ol úrdis qazir kúsheıe túsýde. Sońǵy bes jylda (2015-2019 jyldarda) elden 189 765 adam kóship ketken, al kóship kelgen etnostyq qazaqtardyń sany 70 933 adam. Aıyrmasy – 118 832 adam. 2017 jyldan beri kóshi-qonnyń jyl saıynǵy teris saldosy mınýs 30 myń adamdyq shekten asyp tústi. 2019 jyly Qazaqstannan kóshýshilerdiń sany 45 225 adam boldy. Jekelegen óńirlerde turǵyndardyń depopýlıasııasy anyq sezilýde. Eldi mekenderdiń bos qalýy, eńbek resýrstarynyń jetispeýi kózge uryp tur. Soltústiktegi oblystarda turǵyndardyń azaıýy, orta mektepterdiń jabylýy qalypty kóriniske aınalyp barady. Mysaly, bir eldi mekendegi úsh qabatty mektepte nebári 12 bala oqıdy.

Qazirgi tańda Úkimet qaýlysyna sáıkes qandastarymyz ornalastyrylatyn óńirler retinde Aqmola, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystary bekitilgen. Osy jeti oblysqa etnostyq qazaqtardyń kóship kelýine bólingen kvota 2020 jyly 1378 adam boldy. 2021 jylǵa bólingen kvota sany 1426. О́sim joqqa jýyq. Qandastarǵa arnalǵan kvotanyń munshama azaıyp ketýin eshteńemen túsindirý múmkin emes. Ekonomıkalyq ahýal anaǵurlym kúrdeli bolǵan kezdiń ózinde bul kvota jylyna 10 myń men 20 myńnyń arasynda edi, sonyń arqasynda jylyna memlekettiń kómegimen 40 myńnan 80 myńǵa deıin adam shetelderden kóship keletin.

Jumys kúshi artyq óńirlerden adamdardy jumys kúshin qajetsinip turǵan óńirlerge qonystandyrý jumysy da jóndi júrmeı jatyr. Turǵyn úı bólý, jeńildetilgen kredıtter berý, jaıylymǵa, egindikke jer ýchaskelerin taratý, kósheraqy qarajatyn qarastyrý tıisinshe oılastyrylmaǵan. Jańa óńirge kóship barýdyń ońdy tájirıbeleri durys nasıhattalmaıdy. Mundaı úlken iste bolmaı qoımaıtyn kemshilikterdi alaýlatyp-jalaýlatyp kórsetý, sóıtip qaıta kóship ketýge beıim kóńil kúıdi kúsheıtý, jańa jerge baryp, baǵyn synaýshylardyń saǵyn salǵan betten syndyrý basym. Týǵan jer uǵymynyń keńdigin, búkil qazaq dalasy ár qazaqtyń týǵan eli ekendigin júrekterge jetkizý jaǵy kemshin.

Qandastardy bıýdjetke qosymsha salmaq túsiretin júkteme retinde qaraıtyn tar pıǵyldy túzetpeıinshe bul iste, táýelsizdikti tuǵyrlandyrýdyń taǵdyrsheshti isinde naqty serpilis jasaı almaımyz. Kóshi-qon týraly zańnamaǵa sáıkes qandastardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasyn ókiletti organ jergilikti atqarý organdarynyń usynysy boıynsha belgileıdi. Demek, jergilikti atqarý organdaryna bul rette quqyqtyq turǵydan shekteý qoıylmaǵan. Jergilikti atqarý organdaryna repatrıanttardy beıimdeý men kiriktirý ortalyqtaryn ashý múmkindigi berilgenine qaramastan, soltústik óńirlerdegi birde-bir ákimdik muny jasaǵan emes. Qandastardyń til bilmeýi qujattardy resimdeýde kóp qıyndyq keltirýde. Soltústik, shyǵys óńirlerindegi memlekettik mekemeler mamandarynyń deni qazaq tilin erkin meńgermegen, memlekettik qyzmettiń negizinen orys tilinde atqarylatyndyǵy da elim dep, jerim dep kelgen qandastardy keýdesinen ıtergendeı etip turady.

Kóbeımesek kósegemiz kógermeıtinin taǵy bir eske sala kelip, bizdiń depýtattyq saýalymyzǵa baılanysty Úkimettiń kóshi-qon jáne demografııalyq prosesterin turaqtandyrý maqsatymen qandastarǵa bólinetin kvotanyń kólemin kóbeıtý, beıimdeý men kiriktirý ortalyqtaryn qurý, repatrıanttarǵa memlekettik qyzmetti qazaq tilinde kórsetý, jumys kúshi artyq óńirlerden adamdardy soltústiktegi óńirlerge qonystandyrý sııaqty máselelerdiń sheshilý joldaryn qarastyrýdy, zańda belgilengen tártip boıynsha atqarylyp jatqan, atqarylatyn sharýadan jan-jaqty habardar etýdi suraımyz».

Jaqynda saýalymyzǵa Úkimet basshysynyń jaýaby keldi. Asqar Uzaqbaıuly biz kótergen máselelerdiń barlyǵyn naqty oılastyrypty.

Eń negizgi nárse qandastarǵa arnalǵan kvotanyń mólsherin qaıta qaraý edi ǵoı. Buǵan aldymen nazar aýdarylǵany súısintedi. Qandastardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasy Qazaqstan Respýblıkasynyń «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańyna sáıkes jumysqa ornalastyrý, turǵyn úımen qamtamasyz etý, mektepke deıingi bilim berý uıymdaryndaǵy oryndar, orta bilim berý uıymdarynyń múmkindikterin jáne qoldanystaǵy zańnama sheńberinde memlekettik qoldaýdyń basqa da sharalaryn usynýdy eskere otyryp, jergilikti atqarýshy organdarynyń usynystary negizinde qalyptastyrylatynyn qadap kórsetken Úkimet basshysy: «2025 jylǵa deıin 80 myń qandastyń, onyń ishinde 2021 jyly 12 myń qandastyń qaıta oralýyna járdemdesý josparlanýda. Osyǵan baılanysty, sondaı-aq shetelden keletin qandastar sanynyń ulǵaıýyn eskere otyryp (jergilikti atqarý organdarynyń ótinimderiniń negizinde), qandastardy qabyldaý kvotasy qaıta qaralatyn bolady», deıdi. Bul – mańyzdy sheshim. Kvota kóbeıse qýat ta kóbeıedi. Kvotanyń syrtynda, memlekettiń qarjylyq kómeginsiz kóship keletin aǵaıyn da azaımaýǵa tıis. Kezinde atamekenge jetip alǵan mıllıon qandastyń bári birdeı kvotamen kelmegen edi.

Jaýapta sondaı-aq zańnamaǵa sáıkes qandastardy nátıjeli jumyspen qamtýdyń jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde «Eńbek naryǵy» avtomattandyrylǵan aqparattyq júıesi arqyly júzege asyrylatyn erikti túrde qonys aýdarýdy qoldaý sharalaryn qosa alǵanda, halyqty jumyspen qamtý salasyndaǵy kórsetiletin qyzmettermen qamtamasyz etýge qandastarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarymen teń múmkindik beriletini, Memleket basshysynyń 2020 jylǵy 22 qazanda Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń tórtinshi otyrysynda aıtqan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde qonys aýdarýshylarǵa jáne qandastarǵa soltústik óńirlerge kóshýge beriletin sýbsıdııalar mólsherin 2 ese – 35-ten 70 aılyq esepti kórsetkishke deıin ulǵaıtýǵa qatysty tapsyrmasyn iske asyrý boıynsha Úkimet qaýlysynyń jobasy ázirlengeni aıtylǵan. Qaýly memlekettik organdarda kelisilý ústinde eken, buıyrtsa, kóp uzamaı qabyldanyp qalýǵa tıis. Sonda, mysaly, alty adamdyq otbasyna beriletin sýbsıdııa mólsheri 1 mıllıon teńgeden aspaqshy. Aýyldyq jerge ornalasatyn otbasyna ájeptáýir kómek.

Tarıhı otanyna shetelden oralǵan qandastarǵa konsýltasııalyq jáne aqparattyq qoldaý kórsetý maqsatynda Almaty jáne Shymkent qalalarynda, sondaı-aq Almaty, Aqmola, Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qostanaı, Pavlodar jáne Jambyl oblystarynda «Qandastardy aqparattyq qoldaý ortalyqtary» (front-ofıster) qurylǵanyn, «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporasııasymen birlesip, «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha qandastarǵa memlekettik qyzmet kórsetý kezinde bıznes-prosesterdi ońtaılandyrý jónindegi Jol kartasy iske asyrylyp jatqanyn, bıylǵy jyldyń II toqsanynda halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtarynda óńirlik kvotaǵa engizýdi, turaqty turýǵa ruqsat alýdy jáne jeńildetilgen tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyna qabyldaýdy kózdeıtin qandastarǵa memlekettik qyzmetti bir mezgilde kórsetý iske qosylatyn bolǵanyn da oqyrman qaýymǵa qýana habarlaı alamyz.

Saýaldaǵy naqty aıtylǵan syndarǵa da naqty jaýap qaıtarylǵan. «Jergilikti atqarý organdaryna repatrıanttardy beıimdeý men kiriktirý ortalyqtaryn ashý múmkindigi berilgenine qaramastan, soltústik óńirlerdegi birde-bir ákimdik muny jasaǵan emes» degen edik. Buǵan baılanysty «2021 jyly Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan jáne Qostanaı oblystarynda beıimdeý jáne yqpaldastyrý ortalyqtaryn qurý máselesi pysyqtalýda» degen jaýap alyp otyrmyz. Másele pysyqtalsa – sheshiletin bolǵany. Premer jaýabyndaǵy eń túıindi jaı mynaý: «Respýblıkamyzǵa keletin etnıkalyq qazaqtar úshin qolaıly jaǵdaılar jasaýdy, sondaı-aq óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń belgilengen kórsetkishterin eskere otyryp, qonys aýdarýshylardy jáne qandastardy qabyldaýdyń óńirlik kvotalaryn qalyptastyrýdy kózdeıtin Kóshi-qon saıasatynyń 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasynyń jobasy ázirlenýde. Eldegi kóshi-qon jáne demografııalyq prosesterin turaqtandyrý, sondaı-aq qandastar quqyqtaryn saqtaý máseleleri Úkimettiń turaqty baqylaýynda». Tyń tujyrymdama tyń tynys ashyp, qandastarymyzdyń qataryn qalyńdataryna senemiz.

Premer-Mınıstrdiń depýtattyq saýalǵa jaýaby bizdiń qolǵa 1 naýryz kúni tıdi. Muny da jaqsy yrymǵa balap otyrmyz. Alǵys aıtý kúni edi ǵoı. Alǵys aıtatyndaı jónimiz bar eken. Endi tek ıgi nıettiń ıgilikti nátıjege ulasýyn tileıik.

 

Saýytbek ABDRAHMANOV,

Parlament Májilisindegi Qazaqstan

halqy Assambleıasy depýtattyq tobynyń jetekshisi

Sońǵy jańalyqtar

Izraıl «betperdesin sheshti»

Álem • Búgin, 16:32

Ilim adamǵa ne úshin qajet?

Rýhanııat • Búgin, 16:00

Palata otyrysynyń kún tártibi bekitildi

Parlament • Búgin, 15:48

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Búgin, 15:25

Prezıdent Qaırat Kelimbetovti qabyldady

Prezıdent • Búgin, 14:43

Qaraǵandyda qylmystyq top quryqtaldy

Qoǵam • Búgin, 12:59

Dollar qaıta qymbattap jatyr

Ekonomıka • Búgin, 11:44

ShQO-daǵy Shar ózeninde balyq qyrylýda

Aımaqtar • Búgin, 10:49

Shymbulaq shyńynan 6 adam qutqaryldy

Qoǵam • Búgin, 10:32

Qurttyń ishinen esirtki tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:43

«Astana» kósh bastady

Sport • Búgin, 09:40

Qyzylordada aýa sapasy nasharlaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:22

Shekarashy sarbazdar ant qabyldady

Qazaqstan • Búgin, 09:20

Jartylaı fınalda súrindi

Tennıs • Búgin, 07:56

Keńeıtilgen quram jarııalandy

Hokkeı • Búgin, 07:54

«Sary mysyq» festıvaldi ashady

Kıno • Búgin, 07:52

Kókpar – ulttyq minez

Rýhanııat • Búgin, 07:50

Tasqynǵa qarsy ázirlik oıdaǵydaı

Oqıǵa • Búgin, 07:40

Uqsas jańalyqtar