Qoǵam • 04 Naýryz, 2021

«Tamyrynyń» arqasynda tiri qalǵan...

2962 ret kórsetildi

Bala kezimde anamnyń dastar­qanǵa shashylǵan nan qoqymyn alaqanymen sypyryp-sıyryp jı­­nap alyp, jeıtin ádetine tań­ǵalatynmyn. «Nannyń kepıeti atpasyn» dep bizdi de nandy qadirleýge úıretip otyratyn. Son­daıda «Sen­­der asharshylyqty kórgen joq­syńdar, kórmeı-aq qo­ıyń­dar. Biz­diń kórgenimiz jeter. Biraq sender ony bilýge tıissińder.

Jurt­tyń et-sútimen kún kórip otyr­ǵan azyn-aýlaq malyn úkimet adamdary kúsh­pen tartyp alyp ketken soń talaı adam toıyp tamaq ishpek túgil, bir úzim nanǵa zar bolyp, ash­tan óldi. Dalanyń shóbin jep, denesi kókpeńbek bolyp kógerip isip ólgen kisilerdi kózim­men kórdim. Olardy musylman jo­lymen jerleýge de jaǵdaı bolmaı,­ zırattyń mańynan or qazyp, máıitterdi sonda aparyp tastaıtyn... «Nandy ba­syp, Qurandy alýǵa bolmaıdy. Qu­randy basyp, nandy alýǵa bolady»­ degen sóz sondaı náýbet zamannan qalǵan bolar...» deıtin. Onyń kó­zine jas úıirile aıtqan sózine qu­laq asyp, men de as atasy – nandy­ erekshe qadirleıtin boldym. Kó­she­de bireýler jerge laq­tyryp tas­taǵan nandy kórsem, aıaqqa bastyrmaý úshin kóterip  alyp, bıikteý oryn­ǵa qoıyp, tarıhtan taǵylym al­ma­ǵan, bar men joqtyń baǵasyn bil­meı­tin toǵyshar jandar úshin Alla taǵa­ladan keshirim surap júre­min.

Birde sheshemnen «Jurt ashtan qy­ry­lyp jatqan ýaqytta sizder qa­­­laı tiri qaldyńyzdar?» dep sura­dym.

«Ol kezde men jaspyn. Syrymbet aýy­lynda turdyq. Otbasynda on shaqty adam barmyz. Báıken aǵa­taıym­nyń Saýmalkól aýylynda bir «tamyr» orysy boldy. Sonyń kóme­giniń arqasynda tiri qaldyq», deıdi apam. «Qalaı?» deımin men bilýge qush­tarlanyp.

«Syrymbet pen Saýmalkóldiń arasy tótelep júrgende shamamen jıyrma bes shaqyrymdaı jer. Apta saıyn bir kúni ińir túskende Báıken aǵataıym meni qasyna ertip alyp, jaıaý jolǵa shyǵamyz. Qaıda ketip bara jatqanymyz jaıly eshkimge tis jarmaımyz. Bes-alty saǵat júrip, tún ortasynda aǵamnyń Nıkolaı «tamy­­rynyń» úıine sharshap-shal­dyǵyp áreń jetemiz. Ol áıeli ekeýi bizge báıek bolyp, dastarqan jaıyp, borshyn berip, shaı ishkizip, halymyzdy bilip, aǵammen áńgime-dúken quryp jatady. Biz sol úıde biraz ál jıyp, tynyǵyp alamyz. Sodan keıin Nıkolaı aǵamnyń qolyndaǵy eki qapty alyp, úıiniń ishinen qazylǵan «pogreb» deıtin qoımasyna túsedi. Qap­tarǵa  bıdaı men kartopty lyq tol­tyryp alyp shyǵyp, aǵamnyń qolyna ustatady. Ol «tamyryna» al­­ǵysyn jaýdyryp, qaptyń úl­kenin óz ıyǵyna salyp, kishisin ma­ǵan beredi. Sosyn  ekeýmiz kelgen izi­mizben keri qaıtamyz. «Aýylǵa tań bilinbeı jetýimiz kerek, Rahıma. Jaryqta ash adamdardyń kózine túsip qalsaq, qurımyz. Bári jaby­lyp, qolymyzdaǵy qabymyzdy tar­typ alyp ketedi. Sondyqtan qat­ty júrýimizge týra keledi», dep es­kertip, ózi alǵa túsedi. Sóıtip tas qarańǵyda shoq-shoq aǵashtyń ara­symen, júgire basyp, arasynda sál ǵana toqtap, entigimizdi basyp alamyz. Áıteýir, «óldim-taldym» degende aýylǵa jetip jyǵylamyz. Sodan keıin syǵyraıtyp qana sham jaǵyp, úıdegi úlken kisiler men balalardy oıatyp, ákelgen bıdaıymyzdan dám tatyramyz. Kartopty erteńine jurtqa kórsetpeı pisirip, tyǵylyp otyryp jeımiz. Osylaı bir úıli jan ashtyqtan aman qaldyq.

Báıken aǵataıym Nıkolaı «tamyrymen» óle-ólgenshe dos bolyp, keremet syılasyp ótipti», dep áńgimesin jalǵastyrýshy edi apam. 

Bir ókinishtisi, anam Báıken aǵa­­­sy­nyń «tamyrynyń» tegin sura­ma­ǵan eken. Soltústik Qazaqstan ob­lysynyń Aıyrtaý aýdanynyń ortalyǵy bolǵan Saýmalkól aýylynda Nıkolaı esimdi adamdar az bol­maǵandyqtan, olardyń qaısysy naǵa­shymnyń «tamyry» ekendigin jáne odan qalǵan urpaq bar-joǵyn bile almadym. Áıtpese, bir qazaq otbasynyń aman qalýyna sharapaty tıgen sol bir qaıyrymdy adamnyń ózi búginde bul dúnıede bolmasa da, sońynda qalǵan tuıaǵyna baryp sálem berip, kókeıimde bala kúnimnen júr­gen shynaıy alǵysymdy bildirý pa­ry­zym edi...

Keıin Petropavl qalasynda qyz­­­mette júrgenimde syılas aza­­mat­­tar­dan ata-analarynyń ashar­shylyq jyldarynda qalaı aman qal­ǵandyǵyn surap bilip júrdim. Sóıtsem olardyń kóbiniń áke-she­shesi nemese ata-ájesi  meniń anam sııaq­ty «tamyrlarynyń» kóme­gi­niń arqasynda qorek taýyp, tiri qal­ǵan bolyp shyqty. О́z áýle­tiniń Qy­zyl­­jar óńirindegi orys dos­ta­ry­nyń qamqorlyǵymen jan saq­ta­ǵanyn aıtqan tarıh ǵylym­dary­nyń kandıdaty Sabyr Ibraevqa osy taqyrypty jan-jaqty zertteý kerek­­­tigi jóninde usynys aıtqanym da jadymda.

Shynynda da, sonaý asharshylyq jy­l­darynda elimizdiń soltústik óńir­­­­­­lerindegi qazaqtardyń birazy óz «tamyrlarynyń» járdemimen jan­ saqtap qalǵany anyq. Al ózim týyp-ósken aýyldyń biraz turǵyny baı­lar­dyń mal-múlkin tárkileý ke­zin­de ish jaqqa Reseıdiń Túmen obly­syndaǵy qalyń orystyń arasyna baryp, bas saýǵalaǵan aǵaıyn­darynyń qasyna baryp, ashtyqtan áýpirimdep qutylǵan.

Bul halqymyzdyń eleýli bir bó­ligi ashtan qyrylǵan, qaıǵy-qasi­retke toly, qoldan jasalǵan asharshylyq tarıhynyń sheti shyǵarylǵanymen, áli tolyq ashyl­maǵan beti is­pet­ti. Eli­mizdegi ártúrli etnos ókil­deri sol náýbet kezinde ejel­­gi dostyǵy men syılastyǵyna daq túsirmeı, bir-birine shynaıy jana­shyr­lyqpen kómek qolyn soz­ǵandyǵy umytylmas izgilik kórinisi, búgingi jáne keler urpaqtar jadynda máńgilik jańǵyryp turar jaqsylyq. Tek sony tarıhshylarymyz tereń zerttep, zobalań zamandaǵy zulymdyqqa qarsy tur­ǵan qarapaıym adamdardyń bıik adam­gershiligin, dostyqqa adaldyǵyn jar­qyn qubylys retinde jan-jaqty ashyp kórsetse, quba-qup.

 

Sońǵy jańalyqtar

Jigittermen kúsh synasqan arý

Ulttyq sport • Búgin, 08:43

Qytaıdan qalyp qoıdyq

Sport • Búgin, 08:42

Tabystary – 2 117 000 dollar

Sport • Búgin, 08:40

Sınsınnatıdegi týrnır bastaldy

Sport • Búgin, 08:38

Úzdik qurylysshylar marapattaldy

Qoǵam • Búgin, 08:37

Olımpıadadan keıingi oılar

Sport • Búgin, 08:35

Jarys qyzǵan shaǵyna jetti

Sport • Búgin, 08:34

Tehnopark tegin oqytady

Qoǵam • Búgin, 08:32

Balalarǵa arnalǵan startaptar

Qoǵam • Búgin, 08:30

Julynqurt laboratorııasy áshkerelendi

Aımaqtar • Búgin, 08:27

«Talgodaǵy» talan-taraj

Qoǵam • Búgin, 08:25

Shalǵaıdaǵylar shaǵym aıtady

Bilim • Búgin, 08:22

Jańa mektepter kóbeıedi

Bilim • Búgin, 08:20

Jalbyz ben jaýynqurt ósiredi

Qoǵam • Búgin, 08:17

Moıynqumda mańyzdy máseleler aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Jańa Qazaqstan – sheteldikter kózimen

Saıasat • Búgin, 08:10

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Shıraz bulbuly

Ádebıet • Keshe

Ata jurtta

Ádebıet • Keshe

Oqý men oqymaý hám talǵam

Ádebıet • Keshe

Abaı oblysynyń aty ozdy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar