Rýhanııat • 05 Naýryz, 2021

Meıirim

37 ret kórsetildi

Kókshege kóktem kesh keledi. Naýryz aıy týsa da bet shymshıtyn aıaz bar, syrǵyma júrip tur. Alǵa basqan qadamyńdy doly jel keri ıteredi. Jetim toqtynyń jabaǵy júnindeı tutasqan ala bulttyń arǵy jaǵynan kúnniń kózi kúlimdeıdi. Shapaǵatyn tókkisi, meıirimimen meıirińdi qandyrǵysy keletindeı.

Taǵdyr joly san taraý. Oblys ortalyǵy men Krasnoıar aýylyn jalǵap jatqan taspa joldyń attanar jaq jaǵalaýy jańadan salynyp jatqan qalashyq. 2016 jyly óz jumysyn bastaǵan qarttar men múgedekterge arnalǵan jeke pansıonattyń ǵımaraty alystan menmundalap kórinedi eken. Áldebir sezim kóńildi alań etip tabaldyryǵynan attadyq. Sýyq bolar degenbiz, tirshilik tońdyrǵan, taǵdyrdyń aıazy qaryǵan. Ala bulttyń ár jaǵyndaǵydaı kúnniń kózi kóktem shýaǵyn shashar ma? Sóıtsek, muntazdaı taza, qustyń uıasyndaı jyp-jyly eken. Jatyn bólmelerinde de, at shaptyrym ashanada da kóldeneń jatqan bir buraý joq. Qaı taraptan da uqypty qoldyń taby anyq baıqalady. Pansıonattaǵy qarııalar da táp-táýir taza kıingen. Kóptiń arasynda otyrǵan jastardy da kózimiz shalyp qaldy. Mán-jaıǵa keıin qanyqqanbyz.

– «Damý» kásipkerlikti damytý qorynan nesıe aldyq, – deıdi qarttar men múgedekterge arnalǵan «Úmit-Shańyraq» jeke pansıonatynyń quryltaıshysy Ǵalııa Rahımberlına, – Qalanyń ishinde, ortalyǵynda ǵımarat tym qymbat boldy, 300 myń AQSh dollardyń shamasynda. Oǵan qarajatymyz jetpegen soń osy aradan 725 sharshy metr kólemindegi ǵımaratty satyp aldyq. 55 adamdy panalatýǵa múmkindigimiz bar.

Negizi bul – bıznes emes, ımandy, saýapty sharýa. Eger paıda izdegen adam bolsa, kólemi 700 sharshy metrden asatyn ǵımaratty meıramhanaǵa aınaldyryp jibergende, tabysy shash etekten bolar edi. Áıtpese qonaqúı de ashýǵa bolar. Al jalǵyzilikti jandardyń jaıyn oılaý – jalpy jurtqa ónege bolatyn is.

– О́mir bolǵan soń nebir jaılar bolady emes pe? Jaratqan basqa salmasyn deńiz. Tuldyr jetimdermen birge bala-shaǵalary bar qarııalar da panalap otyr. Olardyń perzentteri Reseı, Germanııa tárizdi shet elderge kóship ketken, al ózderi osynda. «О́mirdiń basy saıran, sońy oıran» degendeı, peshenelerine jazylǵan pendeniń taǵdyry da. Árqaısysymen tanysa kele, ishki jan-dúnıesine úńile kele kókirekterine qatpar-qatpar muń tunǵanyn aıqyn ańǵarasyń. Sol muńdy seıiltkiń keledi, – deıdi Ǵalııa Berkimbaıqyzy.

Aıtsa aıtqandaı, teń qurbysy seldiregen qarııalarǵa bir sát ózderimen ózderi shúıirkelesip, áńgimelesýdiń ózi – kóńil serpiltetin kórkem shaq. Olar ómir shejirelerin sabaqtaı otyryp, bos ýaqyttarynda shahmat, doıby oınaıdy eken. Áýel basta pansıonatty uıymdastyrýshylar qarııalardy kúndiz ǵana jınap, keshke úılerine taratyp jiberýdi kózdepti. Biraq qarǵa adym jer muń bolyp otyrǵan qarııalardyń ár kún saıyn baryp-kelýleri ájeptáýir qıyndyq týǵyzatyn bolǵandyqtan, táýlik boıy osynda.

As-sýdan kemdigi joq. Ǵımarattyń astynda jýynatyn oryn jumys istep tur. Al biz kórgen jastar taǵdyr tálkegine ushyraǵan, múmkindigi shekteýli adamdar eken. Tósek tartyp jatqan soń et jaqyn aǵaıyn-týys baǵyp-qaǵýdy aýyrsynady. Olardy da túsinýge bolady, óz otbasy bar. Pansıonatpen eki ortada kelisimshart jasasqan soń árqaısysyna kórsetiletin qyzmet túrlerine oraı aqysyn tólep turady. Al munda kez kelgen qyzmet túrin kórsetýge tolyq múmkindik bar. Dárigerler men medbıkeler jalǵyzilikti jandar men múmkindigi shekteýli adamdardyń densaýlyǵyn únemi qadaǵalap otyrady. Pansıonatty panalaǵan jandarda 20 qyzmetker qyzmet kórsetedi.

– Alǵashqy bette jany jomart adamdar qol ushyn sozyp, kómek kórsetemiz degende birtúrli namystanyp qalýshy edim, – deıdi Ǵalııa Berkimbaıqyzy, – Keıin sabama tústim. Qaıyrymdylyq jaqsy qasıet qoı. Qazir eriktiler kómek kórsetýde. Olardyń arasynda joǵary oqý ornynyń stýdentteri men mektep oqýshylary da bar. Biz kómekke muqtaj emespiz, áıtse de jastardyń osy jaıdy óz kózderimen kórgenderi durys shyǵar dep oılaımyn. О́ıtkeni munyń barlyǵy – ómir sabaǵy.

Qaıyrymdylyq demekshi, jańa sıpattaǵy pansıonatty oblys, qala ákimdigi udaıy nazarda ustaıdy eken. Oblys ortalyǵyndaǵy meshit qyzmetkerleri de jıi-jıi at izin salyp turady. Bıyl qar kóp jaýdy. Pansıonatqa as-sý tasymaldanyp, arakidik qajetine oraı jedel járdem shaqyrtylady. Mine, sondaı sátte esh qıyndyq týǵan emes. Kommýnaldyq qyzmet ókilderi ımandy sharýa týraly estip, bilip otyr. Qońyraý shalsa boldy, ótinishterin tap-tuınaqtaı etip oryndap beredi. Pansıonat quryltaıshysynyń osy bir sózinen keıin jan-dúnıemiz ýyljyp ketkenin nesine jasyraıyq. Qaıyrymdy adamdardyń baryna qýandyq. Olar ómirdiń ókpek jeline tońǵandardy elep-eskeredi eken, jelep-jebeıdi eken. О́mirdiń kúzi ótip, qysy kelgende, taǵdyrdyń burqasynyna tońǵan beıkúná jandardy baýyrlaryna tartyp jylytady eken. Meıirimniń moldyǵyna táýbe!..

 

Kókshetaý qalasy

 

Sońǵy jańalyqtar

Minsiz – kim?

Rýhanııat • Keshe

Semeıdegi serpilis

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar