Túrkistan – túrki órkenıetiniń tutqasy

Rýhanııat • 05 Sáýir, 2021

Túrkistan – túrki órkenıetiniń tutqasy

3369 ret kórsetildi

Tamyrlas, taǵdyrlas túrki halyqtarynyń yntymaqtastyǵy táýelsizdik alǵan toqsanynshy jyldary bastalǵany belgili. Azattyqtyń araıly tańynda birin-biri tanyp, qoldap, baýyrlastyqtyń berik negizin qalaǵan týys elder áýeli mádenı-gýmanıtarlyq saladaǵy yqpaldastyqqa mán berdi.

Darhan QYDYRÁLI

Astananyń boı kóterýimen birge túrki yntymaqtastyǵy jańa kezeńge qadam basty. Alys-beris, barys-kelis artyp, ekonomıka, sonyń ishinde qurylys pen saýda-sattyq salasynda birikken jobalar kóbeıdi. Tarıhı Nahıchıvan sammıti arqyly túrki yntymaqtastyǵy saıası-strategııalyq sıpat ala bastady. Elbasy bastamasymen Túrki keńesi, TÚRKSOI, TúrkPA, Túrki akademııasy, Túrki mıras qory qurylyp, júıeli jumystar jandana tústi. Al О́zbekstannyń tolyq múshe, Majarstannyń da baqylaýshy bolýymen birge Túrki keńistigi Baıqaldan Balqanǵa deıingi ulan-ǵaıyr aımaqtaǵy baýyrlas elderdiń basyn biriktiretin birtutas álemge aınala bastady. Eń bastysy, túrki álemi degen ortaq uǵym qalyptasty.

Dúnıe dıdarynda kóptegen halyqaralyq yntymaqtastyq uıymy bar. Olardyń keıbiri tek týystyq negizge arqa súıegen mádenı jaqyndyq bolsa, qaısybiri tatý kórshilikke negizdelgen ekonomıkalyq yqpaldastyq, endi biri pragmatıkalyq túrde qurylǵan saıası uıymdar. Túrki yntymaqtastyǵynda osy úsheýi de bar – tamyrlas elderdiń tarıhy men tanymy bir, olar bir-birimen kórshiles ornalasqan jáne pragmatıkalyq seriktestikti basshylyqqa alady – ol eshkimge qarsy baǵyttalmaǵan. Munda, árıne, Túrki keńesiniń Qurmetti tóraǵasy, yntymaqtastyqtyń arhıtektory Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń róli aıryqsha ekeni belgili.

О́tken aptada Qazaqstannyń bastamasymen uıymdastyrylǵan Túrki keńesiniń kezekten tys beıresmı sammıti de tarıhı jıyn boldy. Túrki elderi táýelsizdikteriniń otyz jyldyqtary qarsańynda ótip, túgel túrkiniń tóri Túrkistan shahary túrki áleminiń rýhanı astanasy bolyp resmı túrde qabyldanǵan Sammıtte:

Ekonomıkalyq yntymaqtastyqty arttyrý, kólik-komýnıkasııa salasy men týrızmge mán berý, Azııa men Eýropany jalǵaıtyn «Turan dálizin» tıimdi paıdalaný, Investısııalyq qor qurý, trans-shekaralyq sýlar máselesin sheshý; 2. Saıası yntymaqtastyqty arttyrý, Túrki keńesiniń mártebesin bıiktetý, strategııalyq seriktestikke mán berip, naqty qujat qabyldaý, yntymaqtastyq uıymdarynyń qurylymdyq qujattaryn aıaqtaý; 3. Gýmanıtarlyq-mádenı baılanystardy arttyrý, túrki áleminiń tuǵyrly tulǵalary Nızamıdiń 880, Iýnýs Ámireniń 700, Naýaıdiń 580 jyldyǵy syndy mereıtoılardy birge atap ótý, Túrkistan men Q.A.Iаsaýı murasyn dáripteý, mádenıet salasynda Naýaı atyndaǵy halyqaralyq syılyqty bekitý; 4. Ǵylymı ıntegrasııaǵa mán berý, uly tulǵalar men qasterli mekenderdi zerttep, zerdeleý, Túrkistanda arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizý, baýyrlas elderdiń joǵary oqý oryndaryn úılestiretin «Uly túrkiler» bilim qoryn qurý sııaqty baýyrlas elderdiń bolashaǵy men bekem baılanystaryna baǵdar bolatyn naqty usynystar aıtyldy.

Jıyn tizginin qolǵa alǵan Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Bizdiń maqsatymyz – túrki álemin XXI ǵasyrda mańyzdy ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq keńistiktiń birine aınaldyrý. Túrki órkenıetin jańǵyrtýdy, eń aldymen, Iаsaýı murasy men qasıetti Túrkistandy álemge tanytýdan bastaýǵa shaqyramyz» dep, Túrki keńesine múshe elder arasynda jasandy ıntellektini damytý, aýqymdy derekterdi taldaý, sıfrlandyrý, ınternet saýdasy, arheologııalyq qazba jumystary sııaqty salalarda ortaq jobalardy júzege asyrýǵa shaqyrdy.

Bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyq – bolashaqtaǵy tabysty seriktestiktiń negizgi faktory. Osy rette Qazaqstan Prezıdenti ortaq ǵylymı, mádenı-aǵartýshylyq keńistik qalyptastyrǵan jón dep esepteıdi. Prezıdenttiń pikirinshe, ony «Uly túrkiler» bilim berý qoryn qurý arqyly júzege asyrýǵa bolady. Qor ýnıversıtetter arasynda akademııalyq utqyrlyq, taǵylymdamadan ótý, biliktilikti arttyrý isin úılestiredi. Sonymen qatar Memleket basshysy baýyrlas elderdiń jastary úshin Qoja Ahmet Iаsaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetinde 50 grant bólemiz dedi. Bul 50 grant Iаsaýı shákirtaqysy dep atalatyn bolady.

Qalalarǵa qasıet beretin de, yntymaqtastyqqa kóńil bóletin de – parasat-paıymy mol, kisiligi kemel adamdar. Tamyrlas elderdiń rýhanı tutqasy sanalatyn Túrkistannyń qaıta túleýi túrki órkenıetiniń passıonarlyq qaıta jańǵyrýyna serpin beredi dep senemiz.

Kúnniń mańyzdy jáne ózekti jańalyqtaryn «Egemen Qazaqstan» telegram kanalynan oqyńyz