Bıznesti tyń tehnologııaǵa ıkemdeýdiń ıgiligi

Operasııalyq shyǵyndardy azaıtady

Bul zertteýge súıensek, bankter bultty tehno­logııaǵa buryn­nan aýys­qanymen, oǵan áli de kúmán­men qaraıtyndar bar. Sáıke­sin­she isker ortada buǵan qatys­ty ekiudaı pikir qalyptasqan. Keı­biri tyń tehnologııanyń artyq­shy­­lyǵyn qoldasa, endi biri qaýip­sizdik máseleleri men retteýshi uıym­dardyń talaptaryn alǵa tartyp, ony qoldanýdan bas tartsa kerek.

Accenture-diń málimetine sáıkes bultty qyzmet­terge kóshý kez kelgen kompanııanyń operasııalyq shyǵyndaryn 10-20%-ǵa jáne ónimdi naryqqa shyǵarý ýaqytyn 30-50%-ǵa azaıtady. Koronavırýs indeti paıda bolǵaly beri ashyq bultty qyzmetterdiń aýqymdy derekti óńdeý múmkindigi, sondaı-aq turaqtylyǵy men ıkemdiligi qarjy uıymdary úshin burynǵyǵa qaraǵanda áldeqaıda mańyzdy bo­la tústi. Pandemııa kezinde qar­jy­gerler bultty esepteý júıe­si (qoǵamdyq jáne jeke) men eskir­gen tehnologııanyń jumysyn salystyrýǵa múmkindik aldy. Accenture kompanııasymen ju­mys isteıtin bankır­ler ashyq bult­ty qyzmettiń jaqsy nátıje kór­­set­­kenin baıqaǵan. Aıtalyq, bir­neshe saǵatta vırtýal­dy baılanys ortalyqtaryn qurýǵa jol ashyldy.

Sarapshylardyń aıtýynsha, atalǵan esepteý júıesine aýysý bank­terden bólek, tutastaı qarjy salasyna tyń serpilis ákeledi. Ony engizýdi qol­daıtyndardyń qatary jyl sanap kóbeıip jatyr. Máselen, kon­saltıngtik kom­pa­nııanyń zert­­teýinde kór­se­til­gendeı, bultty qyz­­­metke sa­lynǵan ınvestısııanyń kóle­mi 30%-ǵa ósken. Forrester zert­teý kom­­panııasy 2022 jylǵa qa­raı bul baǵyttaǵy ósim jylyna 15%-ǵa deıin tómendeıdi dep boljap otyr. Dese de bul jalpy teh­­no­logııa­lyq shy­ǵyn­dardyń aıtar­lyq­taı qys­qarýyna alyp kelmeıdi deıdi mamandar.

 Tyń tehnologııa úmitti aqtamaǵan

Accenture klıentteriniń ara­syn­daǵy iri bank­terdiń 15%-y tek bir tasymaldaýshynyń qyz­­metin paı­dalansa, qalǵan 60%-y mýltıbultty stra­tegııa­ny tań­­daýdy qup kórgen. Demek bir­neshe provaıderdiń (eń tanymal Amazon Web Services jáne Microsoft Azure) qyzmetine jú­gi­netinin ań­ǵartady. Áıtse de zamanaýı tehnologııalyq aǵymnan kóńili qalǵan qarjy uıymdary da joq emes. Byltyr júrgizilgen Cloud Outcomes 2.0 Survey zertteýine sáı­­­kes bankterdiń tek 35%-y ǵana bult­ty esepteý úmitterin aq­taǵanyn jet­kizgen. Sala mamandary mundaı fak­tiler kóbinese stra­tegııalyq saıa­sattyń durys jolǵa qoıyl­ma­ǵa­nyna baılanysty oryn alatynyn aıtty.

Qosh, sonymen tyń júıeniń ba­symdylyǵy nede? Joǵarydaǵy zert­teýde aıtylǵandaı, bultty teh­­­nologııalar tek bıznesi ıkemdi, ın­novasııalyq jańashyl­dyqtardy en­gizetin bankterde ǵana joǵary suranysta bolyp, óndiristik ónim­dilikti arttyrýda septigi mol.

Tutastaı alǵanda, bank sektorynda ınnovasııa­lyq damý úrdisi qarqyn alyp keledi. Máselen, barlyǵyna ortaq bultty platformalarda jumys isteıtin Stripe, Monzo, Chime jáne Transferwise sekil­di startaptardyń arasyn­daǵy básekelestik bankterdi qol­da­nys­taǵy bıznesti qur jań­ǵyrt­paı, tyń tehnologııany en­gizýge eriksiz májbúrlep otyr. Ál­bette, qarjy uıymdary bız­nes­tiń jańa baǵyttaryn óz­deriniń tehnologııalyq baǵdar­lama­larynyń negizinde damyta alady. Biraq nesıe beretin kom­panııalarǵa tyń tetikterdi, atap aıtqanda aýqymdy taldaý júrgizýge qaýqarly jasandy ıntellekt tehnologııa­laryn bári­bir de qoldanýǵa týra keledi. Al ony júzege asyrýdyń tıimdi joly ashyq bultty esepteý júıesinde jatyr. Buǵan qosa onyń quny jekemenshik ınfraqurylymmen sa­lystyrǵanda áldeqaıda tómen. Ási­rese bul aıyr­mashylyqty klıent­­­terdiń qatary kóbeıgende baı­qaýǵa bolady. Bankterge bult­ty qyzmetti usyna­tyn pro­vaı­derlerdiń jumysy jeke qo­symshalardy ázirlep, iske qosý shy­ǵyndarymen salystyrǵanda qym­bat kórinýi múmkin. Alaıda Accenture-diń tájirı­besi kórset­kendeı, jalpyǵa ortaq platformalardy paıdalanyp, bıznes pro­sesterdi jańartatyn bankterde ǵana shyǵyndar azaıǵan.

Bultty tehnologııalarǵa kó­shý­di kózdeıtin qarjy uıym­da­ryn­­da tańdaýdyń úsh nusqasy bar. Naq­ty aıtsaq, ashyq bultty júıe (Public cloud), jeke bultty esepteý (Private cloud) jáne gıb­rıdti bult­ty júıeni (Hybrid cloud) qol­daný múmkindikteri qaras­ty­rylǵan.

Pandemııa bultty tehnologııanyń artyqshylyǵyn kórsetti

Sońǵy ýaqytta Qazaqstanda jumysy aqparattyq tehnologııa­men baılanystyrylǵan kompanııalarda bult­ty tehnologııa­lar men bultty servısti usy­natyn provaıderlerdiń qyz­metine suranys artqan. Onyń artyq­shylyǵy koronavırýs pandemııa­sy sal­darynan engizilgen karan­tın rejiminde anyq bilindi. Jańa sheshimderdi en­gizýde «Qazaq­tele­kom» AQ-nyń tabysty izde­nisteri joq emes. Ult­tyq baı­­lanys operatorynyń deregine sáıkes kom­panııa deza­gregattaý (operasııalyq júıeler men qosymshalardy bazalyq jab­­dyqtan ajyratý, ap­paratýra­dan bólý), vırtýaldandyrý (bir esepteý mashınasynda bir nemese birneshe júıeni iske qosý) jáne júıelerdiń ashyqtyǵy prın­sıpterine negizdelgen jańa baılanys ınfraqurylymyn qu­rý­ǵa baılanysty bultty sheshim­derin usynýǵa daıyn. «Qazaqtelekom» AQ qoǵammen baı­lanys qyzmetiniń aqparatyna súıen­sek, qazir CloNN (Cloud Network Node) tehnologııasy negi­zinde Almaty men elordada eki bultty baılanys toraby iske qosylǵan. Ulttyq kompanııa bultty baılanys toraptaryn qurýǵa arnalǵan jobalardy tehnologııalyq transformasııa strategııasy aıasynda júzege asyryp keletinin aıta ketken oryndy.

«Biz bultty ınfraqurylymdy birtindep jáne úzdiksiz damytyp kelemiz. Ár jobaǵa bult­ty ınfra­qury­lymnyń jańa ar­hıtektýralyq elementterin qo­sa­myz. Kelesi kezekte Docker jáne Kubernetes negizinde qol­danbaly-bultty júıeni vırtýaldandyryp, úılestirý, sondaı-aq SDN she­shimderin engizýge qatysty jobalardy iske asyrý mindeti tur», dedi «Qazaqtelekom» AQ ınnovasııalar jónindegi bas dırektory Nurlan Meıirmanov.

Ulttyq baılanys operatory tyń ınfraqury­lym­ǵa kóshý dás­túrli qyzmetterdiń damýyna ser­pin berip qana qoımaı, sonymen birge jańa bıznes pen sıfrly transformasııaǵa jol ashady degen senimde. Bastapqyda CloNN toraptary tek jeliniń júk­temesin azaıtý úshin ǵana emes, sol sekildi ámbe­bap bult resýrstary retinde de qurylǵanyn aıta ketý kerek. Onyń paıdasy pandemııa kezinde bult­ty resýrstarǵa jáne bos jadyǵa suranys kúrt art­qanda tıdi. Cloud Network Node júıesi karantın rejiminde beınebaqylaý júrgizý, áleýmettik qashyq­tyqty saqtaý, qashyqtan oqytý, bilim berý trafıgin oqshaý­laý syndy qyzmetterdi júzege asyrýǵa usynyldy.

«Sarapshylarymyzdyń aıtýynsha, CloNN jobasynyń kele­­shektegi jospary aýqym­dy. By­laısha aıtqanda, atal­ǵan­ bultty baı­lanys torap­tary «Qazaq­tele­komnyń» ınfraqury­lymdyq «jú­regine» aınalyp, oǵan deza­gre­gattaý, vırtýaldandyrý qaǵı­dattaryna negizdelgen jańa jelilik ınfraqurylym qosy­lady», dedi «Samuryq-Qazy­na» AQ sıfrlandyrý jáne trans­formasııalaý jónindegi bas­qarý­shy dırektory Dáýren Kereı­baev.

Sóz oraıy kelgende aıta ke­teıik, elimizde bul baǵytta jáne aýqymdy derekterdi óńdeýde «Ult­­tyq aqparattyq tehnologııa­lar» AQ, «Qazaqtelekom» AQ jáne «Transtelekom» AQ syndy kom­panııalar kósh bastap tur.