Pikir • 22 Sáýir, 2021

Krıptofermalardyń qarasy kóbeıip keledi

49 ret kórsetildi

Ulttyq bank krıptovalıýta naryǵyn damytýǵa múddeli bolmasa da, elimiz álemdik trendten qalys qalǵan joq. Buǵan respýblıka aýmaǵynda jumys isteıtin 14 sıfrly fermany mysalǵa alsaq ta jetkilikti.

Sıfrly fermalardyń negizi­nen elektr energııasyn óndiretin nysandardyń janynan ashylatyny belgili. Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrliginiń resmı málimetinshe, fermalar negizinen elimizdiń soltústik óńirlerinde kóp shoǵyrlanǵan. Atap aıt­qanda, Pavlodar jáne Shyǵys Qazaq­stan oblystaryndaǵy, son­­daı-aq Oral qalasyndaǵy sıfr­­ly fermalar táı-táı basyp kele­di. Aıtpaqshy, olardyń kó­me­gi­­men byltyr 82 mlrd teńge ın­ves­­tısııa tartylǵan.

Qalaı desek te, elimizde sıfr­­ly fermalar kóbeıip keledi. Demek jaqyn bolashaqta Qazaq­stan­nyń ózindik krıptonaryǵy da qurylýy múmkin. Bul baǵyt­tyń bizdegi áleýeti de joǵary. So­ǵan qaramastan maınıng pen krıptobıznes ındýstrııasyn qurýǵa qolbaılaý bolyp otyrǵan kedergiler de bar. Aldymen solardy retteý kerek.

Máselen, 2020 jylǵy 25 maý­symda qabyldanǵan Sıfrly teh­nologııalardy retteý máse­l­e­leri jónindegi zańda sıfrly aktıvter aınalymynyń qu­qyq­tyq rejimi belgilengen. Atap aıt­qanda, «sıfrly aktıv» uǵy­my engizildi. Bul qamtamasyz etil­gen jáne qamtamasyz etilme­gen krıptovalıýtalar bolyp bó­linedi. Osylaısha, maınıngti kásip­kerlik qyzmet retinde ta­ný úshin zańnamalyq baza qu­ryl­dy. Biraq Ulttyq bank óziniń qu­qyq­­tyq aktileri arqyly krıp­to­valıýtalardyń aınalymyn jáne onymen mámile jasaýdy shek­tep, tyıym salyp otyr. О́z keze­ginde bul Qazaqstandaǵy krıp­tobır­janyń damýyn tejeıdi.

Osyǵan baılanysty krıpto­ın­dýstrııany damytý maq­sa­tyn­da qoldanystaǵy zań­dar men nor­matıvtik-quqyq­tyq akti­ler­ge ózgerister engizý tásil­derin anyqtaý úshin ju­mys toby qu­ryldy. Demek sala­daǵy ózge­ris­tiń aýyly alys emes sekildi. Onyń ústine Sıfr­lyq damý, ınnovasııa­lar jáne aero­ǵarysh ónerkásibi mınıstr­ligi aldaǵy úsh jylda sıfrly fer­malar Qazaqstanǵa 300 mlrd teńge kóleminde ınvestısııa áke­ledi dep boljam jasap otyr.

Jalpy, álemdik deńgeıde qarastyrar bolsaq, bizdiń eldegi elektr energııasynyń quny arzan. Al arzan ári mol energııa – krıptovalıýta óndirý úshin qajetti shıkizat. Eldegi sıfr­ly fermalardyń jyl ótken saıyn kóbeıip kele jatqany da sondyqtan. Máselen, bir bıtkoın alý úshin ortasha eseppen 78 myń kVt/saǵat elektr energııasy paıdalanylady eken. Bul shamamen 1,5 mln teńge jumsala­dy degen sóz. Biraq bizdegi shekteýlerge baılanysty krıptovalıýtany óndirýge múmkindik bolsa da, ony jumsaýǵa ruqsat joq. Al óndiristiń durys jolǵa qoıylýyna jabdyqtyń tıim­diligi, jeliniń kúrdeliligi jáne jumsalǵan elektr energııasynyń mólsheri áser etedi.

Belgili bolǵandaı, Qazaqstan bıtkoın óndirisi boıynsha álem­dik reıtıngte tórtinshi orynda tur. Sol sebepti bizdiń elge álem­niń túkpir-túkpirinen maı­ner­­ler jıi keledi. Olardy elek­tr ener­gııasynyń arzan­dy­­ǵy qyzyq­tyra­dy, álbette. Biraq krıpto­valıýta opera­sııa­laryndaǵy qu­pııa­­­lylyqtyń joǵarylyǵyna baı­lanysty onyń zańdy tólem qura­ly emes ekenin bilgende, olardyń kóńili sý sepkendeı basylady.

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń habar­laýyn­sha, krıptovalıýtanyń eko­no­mıkalyq táýekeli joǵary. «Kó­leńkeli mámileler» kóp ja­salýy múmkin. Al bul ekono­mı­­kanyń damýyna keri áser ete­di. Agenttik álemdik qarjy jú­ıesinde krıptovalıýtany retteıtin tetikter joq ekenin alǵa tartýda. Sondyqtan sıfrly aqsha eshkimge baǵynbaıdy jáne oǵan áser etetin faktorlar da shamaly. Sol sebepti ár el krıptovalıýta naryǵyn óz betinshe ret­­teýge tyrysady.

– Qarapaıym adam úshin qa­shanda qaýip pen qater bar. Bul jerde qarjylyq bilim mańyzdy. Kózdi jumyp, páter men kólikti krıptovalıýtaǵa salyp jiberý durys emes. Investısııalyq saýat­tylyqty meńgerip, qaýip­tiń ja­ıyn ańǵarý kerek. Máse­len, krıp­­tovalıýta baǵasy kúrt kóterilse, ony satyp alýdyń qa­jeti shamaly. Durysy, onyń baǵa­sy arzandaǵan kezde sa­typ alý. Iаǵnı qaı kezde qandaı qa­dam jasaý kerektigin bilý shart. Krıp­tovalıýta naryǵyndaǵy oıyn­­shylar kóbeıdi. Buǵan pan­demııanyń da áseri boldy. Tyǵy­ryqqa tirelgen kásipkerler qolda bar aktıviniń barlyǵyn krıptovalıýta naryǵynyń aınalymyna jumsady. Bul naryqtyń belsendiligin arttyryp jiberdi, – deıdi Qazaqstan blokcheın qoǵam­­dastyǵynyń negizin qalaý­shy Batyrbek Omarov.

Sońǵy jańalyqtar

Aqyly joldaǵy ahýal qandaı?

Aımaqtar • Keshe

Buǵybulaý

Qazaqstan • Keshe

Júze bilý – ómir

Qoǵam • Keshe

О́lketanýshy

Qazaqstan • Keshe

Kebenek

Tarıh • Keshe

Sáýkele

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar