Qorshaǵan ortanyń lastanýyn zertteýmen aınalysatyn ǵalymdar pandemııa kezinde shynymen úlken ári kútpegen ózgerister bolǵanyn joqqa shyǵarmaıdy. Karantın kezinde alys saparǵa shyǵýǵa, sebepsiz júrýge tyıym salynǵandyqtan, kólik qozǵalysy shekteldi. Al bul kómirtegi emıssııasynyń azaıýyna ákeldi.
Sarapshylar lokdaýndy jahandyq emıssııa kórsetkishiniń aınasy retinde qoldandy. Iаǵnı adamdar neǵurlym az qımyldasa, qorshaǵan orta soǵurlym tazarmaq. Álbette, kómirtegi tek kólikterden emes, memleketterdiń ekonomıka draıveri sanalatyn birqatar saladan keletin qaýipke jatady. Oǵan avıasııa, úlken zaýyttar men óndiristerdi jatqyzamyz. Alaıda ǵalymdar «qozǵalys azaısa – emıssııa da tómendeıdi» degen tujyrymnyń shyndyq ekenin eske salýdan sharshamaıdy.
2020 jyly naýryzda DDU pandemııa jarııalady. Bir aıdan keıin, ıaǵnı mamyrda aýadaǵy CO2 deńgeıi 7 paıyzǵa azaıǵan. Bul derekti estigen Google men Apple syndy tehnologııa men ınnovasııa salasyndaǵy alyp kompanııalar sońǵy úlgidegi tehnologııalar men quraldardy paıdalanyp, aqparatty tekserýge tyrysty.
Birneshe aıǵa sozylǵan tájirıbe nátıjesi alǵashynda qýanarlyq bolǵanymen, qazirgi kórsetkishter asa jaǵymdy emes. О́ıtkeni pandemııaǵa deıingi qalypqa qaıta oralmasaq ta aýanyń lastanýy burynǵy qalpyna jaqyndaǵan.
Sóıtip pandemııanyń alǵashqy kezeńindegi kórsetkishti ustap qalý múmkin bolmapty. О́ıtkeni Google aqparatyna nazar salsaq, 2020 jyldyń ekinshi jartysynda aýanyń lastaný deńgeıi kúrt ósken.
Shekteýler tolyq alynbasa da, alǵashqy tolqyn kezindegideı tabıǵat úshin qolaıly jaǵdaı týǵyzý múmkin bolmaı otyr.
«Qorshaǵan orta tazaryp qaldy» degenimizben, ǵalymdar pandemııa Jer planetasyna úlken áser etpegenin aıtady. «О́zgeris boldy, aýa tazalyǵynyń deńgeıiniń artqany anyq. Degenmen, jahandyq jylynýǵa tosqaýyl bolar úlken ózgeris boldy deýge kelmes», deıdi Carbon Monitor sarapshylary.
Barlyq óndiristiń toqtap, kólik júrmeýi aýa temperatýrasyn nebári 0,03 gradýs selsııge tómendetýge múmkindik bergen. Úkimetterdiń shekteýleri jahandyq klımattyń ózgerýine tosqaýyl bolmaı shyqty.
«Sonda qandaı shara qoldaný kerek? Adamdardyń úıde otyrýy da jylynýdan saqtamaı ma?» degen suraq týady. Ǵalymdar bul shekteýlerdiń tabıǵatty saqtap qalýǵa arnalǵan jospar emes ekenin, sondyqtan munyń tıimsiz bolǵanyn habarlady.
«Ekonomıkalyq, áleýmettik shekteýler emes, adamdar qorshaǵan ortaǵa janashyrlyqpen qaraýy kerek. Ár adam sanaly túrde kómirtegi emıssııasyn azaıtýǵa atsalyssa ıgi», deıdi ekologtar. Iаǵnı jańa jospar daıyndap, onyń eshqandaı teris áseri, shekteýi bolmaǵanyn qadaǵalaý kerek. Bul másele tek jeke tulǵalarmen shektelmeı, kásiporyndar men kompanııalardyń kún tártibindegi máselesine aınalsa, jaǵdaıdyń túzelýi ǵajap emes.
Leeds ýnıversıtetiniń professory Pıer Foster úkimetterdiń de orny erekshe ekenin eske salady. «Integrasııanyń mańyzy zor. Jeke tulǵa, kásiporyndardyń jaǵdaıdy túsinýi jetkiliksiz. Bul – memleket deńgeıindegi másele. Sondyqtan ár úkimet jylyna IJО́-niń 1,2 paıyzyn jahandyq temperatýrany tómendetýge jumsap otyrsa, jaǵdaıdy qutqarýǵa múmkindik bar» deıdi.
Degenmen, jasyl ekonomıka barlyq úkimet qolǵa alǵan baǵdarlamalardyń qatarynda emes. Sondyqtan sarapshylar eldegi ishki máselelermen qatar, ortaq máselege de nazar salýǵa shaqyrady.
