Ekologııa • 09 Maýsym, 2021

Koronavırýstyń ekologııany jaqsartqany shamaly

287 ret kórsetildi

Pandemııanyń basynda ekologııaǵa tóngen qaýiptiń azaıyp, aýanyń tazarǵany týraly habarlar jıilep ketti. Jappaı karantın engizý aýadaǵy kómirqyshqyl gazy deńgeıiniń tómendeýine alyp keldi, dedi sarapshylar. Alaıda bul qýanysh uzaqqa sozylmady. Pandemııa aıaqtalyp úlgermese de qorshaǵan ortanyń las­tanýy burynǵy qalpyna qaıtyp keldi. Iаǵnı jahandyq jylyný deńgeıi baıaýlaǵan joq. 

Qorshaǵan ortanyń lastanýyn zertteýmen aınalysatyn ǵalym­dar pandemııa kezinde shy­nymen úlken ári kútpegen óz­gerister bol­ǵanyn joqqa shyǵarmaıdy. Karantın kezinde alys saparǵa shyǵýǵa, sebepsiz júrýge tyıym salyn­ǵ­andyqtan, kólik qozǵalysy shek­teldi. Al bul kómirtegi emıs­sııasynyń azaıýyna ákeldi.

Sarapshylar lokdaýndy ja­handyq emıssııa kórsetkishiniń aınasy retinde qoldandy. Iаǵnı adamdar neǵurlym az qımyldasa, qor­shaǵan orta soǵurlym tazar­maq. Álbette, kómirtegi tek kólik­ter­­den emes, memleketterdiń eko­­nomıka draıveri sanalatyn bir­qatar saladan keletin qaýip­ke ja­tady. Oǵan avıasııa, úl­ken za­ýyt­tar men óndiristerdi jat­qy­za­myz. Alaıda ǵalymdar «qoz­ǵalys azaısa – emıssııa da tómen­deıdi» degen tujyrymnyń shyndyq ekenin eske salýdan sharshamaıdy.

2020 jyly naýryzda DDU pandemııa jarııalady. Bir aıdan keıin, ıaǵnı mamyrda aýadaǵy CO2 deńgeıi 7 paıyzǵa azaıǵan. Bul derekti estigen  Google men Apple syndy tehnologııa men ınnovasııa salasyndaǵy alyp kompanııalar sońǵy úlgidegi tehnologııalar men qu­raldardy paıdalanyp, aqpa­ratty tekserýge tyrysty.

Birneshe aıǵa sozylǵan tájirı­be nátıjesi alǵashynda qýanarlyq bolǵanymen, qazirgi kórsetkishter asa jaǵymdy emes. О́ıtkeni pande­mııaǵa deıingi qalypqa qaıta oral­masaq ta aýanyń lastanýy bu­ryn­ǵy qalpyna jaqyndaǵan.

Sóıtip pandemııanyń alǵashqy kezeńindegi kórsetkishti ustap qalý múmkin bolmapty. О́ıtkeni Google aqparatyna nazar salsaq, 2020 jyldyń ekinshi jartysynda aýanyń lastaný deńgeıi kúrt ósken.

Shekteýler tolyq alynbasa da, alǵashqy tolqyn kezindegideı tabıǵat úshin qolaıly jaǵdaı týǵyzý múmkin bolmaı otyr.

«Qorshaǵan orta tazaryp qal­dy» degenimizben, ǵalymdar pan­­de­mııa Jer planetasyna úlken áser etpegenin aıtady. «О́zge­ris bol­­dy, aýa tazalyǵynyń deńgeıi­niń artqany anyq. Degenmen, ja­­han­­dyq jylynýǵa tosqaýyl bo­lar úlken ózgeris boldy deýge kel­mes», deıdi Carbon Monitor sarap­shylary.

Barlyq óndiristiń toqtap, kólik júrmeýi aýa temperatýrasyn nebári 0,03 gradýs selsııge tó­men­detýge múmkindik bergen. Úki­metterdiń shekteýleri ja­han­dyq klımattyń ózgerýine tos­qaýyl bolmaı shyqty.

«Sonda qandaı shara qoldaný kerek? Adamdardyń úıde otyrýy da jylynýdan saqtamaı ma?» degen suraq týady. Ǵalymdar bul shek­teýlerdiń tabıǵatty saqtap qalýǵa arnalǵan jospar emes eke­nin, sondyqtan munyń tıimsiz bol­ǵanyn habarlady.

«Ekonomıkalyq, áleýmettik shek­teýler emes, adamdar qorsha­ǵan ortaǵa janashyrlyqpen qa­raýy kerek. Ár adam sanaly túrde kómir­te­gi emıssııasyn azaıtýǵa atsalys­sa ıgi», deıdi ekologtar. Iаǵnı ja­­ńa jospar daıyndap, onyń esh­qan­­daı teris áseri, shekteýi bol­ma­ǵa­nyn qadaǵalaý kerek. Bul másele tek jeke tulǵalarmen she­k­tel­meı, ká­sip­oryndar men kompanııa­lar­dyń kún tártibindegi máselesine aı­nal­sa, jaǵdaıdyń túzelýi ǵajap emes.

Leeds ýnıversıtetiniń professory Pıer Foster úkimetterdiń de orny erekshe ekenin eske salady. «Integrasııanyń mańyzy zor. Jeke tulǵa, kásiporyndardyń jaǵdaıdy túsinýi jetkiliksiz. Bul – memleket deńgeıindegi máse­le. Sondyqtan ár úkimet jyly­na IJО́-niń 1,2 paıyzyn ja­han­dyq temperatýrany tómendetýge jum­sap otyrsa, jaǵdaıdy qut­qarýǵa múmkindik bar» deıdi.

Degenmen, jasyl ekonomıka barlyq úkimet qolǵa alǵan baǵ­­­dar­lamalardyń qatarynda emes. Sondyqtan sarapshylar el­­degi ishki máselelermen qatar, or­­taq máselege de nazar salýǵa shaqyrady.

Sońǵy jańalyqtar

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Keshe

Uqsas jańalyqtar