Rezervtegi áskerı qyzmet: Kim jáne qashan shaqyrylady?

Elimizdiń Tuńǵysh Pre­zı­denti – Elbasy Nursultan Nazar­baev: «Qazirgi geosaıası jaǵ­daıda memlekettiń ulttyq múd­desin áskerı sıpattaǵy syn-qa­ter­lerden qorǵaý memle­ket saıa­saty­nyń basym baǵyt­tary­nyń biri bolyp tabylady», dep atap aıtqan bolatyn. Qazirgi zamanda álemniń keı elderinde bolǵan qarýly janjaldar áskerı sıpattaǵy syn-qaterlerdi tek tıimdi jumyldyrý resýrstary bar, jetildirilgen armııa bol­ǵan kezde ǵana sheshý múmkin eke­nin kórsetip otyr. Osyǵan oraı, dúnıejúziniń kóptegen el­deri­­men qatar, Qazaqstan  úshin de beı­bit ýaqytta Qarýly Kúsh­ter­di adam resýrstarymen qam­ta­masyz etýdiń bir ǵana tásili bar, ol –  rezervtegi áskerı qyz­metti engizý.    

Shetel memleketteriniń tá­jirıbesi tabıǵı jáne teh­no­­gendik sıpattaǵy tótenshe jaǵ­daı rejimin nemese soǵys jaǵ­daıyn engizý úshin belgilik bir ýa­qyt qajet ekenin kór­setken. Tez ózgeretin jaǵdaılarǵa baı­la­­­nysty keshiktirýdiń árbir mı­­­ný­ty áskerı is-qımyl or­nyn­­­­da kúshterdi óristetýge eleý­­li túrde teris áser etýi, sondaı-aq tabıǵı nemese tehno­gen­dik sıpattaǵy tótenshe jaǵ­daı­larmen kúres tıimdiligin tó­men­detýi múmkin. Sondyqtan so­ǵys bolýyn nemese tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tó­t­en­­she jaǵdaıdyń engi­zilýin kút­­peı, udaıy jaýyngerlik ázir­lik­­tegi bólimdermen qatar, qys­qar­­tyl­ǵan quram bólimderi men re­zerv­ti de lezde óristete bilý qajet.

Sol sebepti 2021 jylǵy 19 mamyrda Elbasynyń tóraǵaly­ǵy­men ótken Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysynda rezervtegi áskerı qyzmetti engizý týraly sheshim qa­byldanǵan.

Osyǵan oraı Qarýly Kúshterdiń, basqa da əskerler men əskerı qura­lym­dardyń qurylysy men damý tujy­rymdamasyna sáıkes 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan rezervtegi áskerı qyzmetti engizý is-sharalaryn iske asyrý kózdelip otyr.

«Beıbit ýaqytta Qarýly Kúshterdi ulǵaıtpaı, rezervtegi áskerı qyzmetti qurý áskerı mindettilerdiń belgili bir sanyn alýǵa múmkindik beredi, olar tolyq nemese ishinara jumyldyrý júrgizgenge deıin soǵys ýaqytynyń nemese soǵys jaǵdaıynyń, ne tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaıdyń bastapqy kezeńindegi mindetterdi oryndaýǵa kásibı turǵyda ázir bolady. Budan basqa tehnogendik nemese tabıǵı sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılar týyndaǵan kezde rezervtegi áskerı qyzmetshiler birinshi kezekte qoldanylady, ol Qarýly Kúshterge ózderine tán emes fýnksııa­lardy oryndaýǵa eleńdemeı, jaýyn­gerlik ázirlikke zııan keltirmeı, jos­parly túrde jaýyngerlik daıar­lyqty jal­ǵastyrýǵa múmkindik be­redi. Rezervte áskerı qyzmet ótkerý týraly kelisimshart jasasqan áskerı mindettiler  Qorǵanys mınıstrligi aıqyndaǵan tártippen beıbit ýaqytta jıyndardan jáne bar áskerı-eseptik mamandyqtar boıynsha daıarlyqtan ótý arqyly áskerı qyzmet ótkeretin bolady dep boljanady. Rezervtegi adamdar úshin daıarlyq bir aıda bir-eki ret, al jıyn 30 kún ótkiziletin bolady, jalpy alǵanda, bir jylda eki aıdan kóp emes. Zań jobasynda rezervtegi áskerı qyzmet uǵymyn, qyzmettiń sharttary men merzimin, sondaı-aq rezervten shyǵarý úshin negizder tizbesin kózdeý usynylady. Rezervtegi qyzmet azamattardyń negizgi jumysyn qosa atqarýmen, jalaqysyn saqtaýmen, qosymsha aqshalaı rızyq tóleýmen jáne jeńildikter berýmen aýmaq bo­ıynsha (turǵylyqty jeri boıynsha) kelisimshart negizindegi áskerı qyzmetti kózdeıdi. Rezervtegi adamdar tıisti mamandyqtar boıynsha sabaqtarda nemese áskerı jıyndarda bolǵan kezeńde áskerı qyzmetshi mártebesinde bolady. Osy sanattaǵy azamattardy daıarlaýdy jaýyngerlik daıarlyq baǵdarlamasyna sáıkes tıisti mamandyqtar boıynsha bir aıda úsh kúndik sabaqty jáne bólimshelerdi shoǵyrlandyrý úshin jıyntyq is-sharalardy (oqý-jattyǵýlardy) (bir jylda bir ret 30 kúnnen) ótkizýdi eskere otyryp, bir jylda shamamen 60 kún júrgizý usynylady», delingen Qorǵanys mınıstrliginiń resmı saı­­tynda jarııalanǵan atalǵan zań jo­basynyń tujyrymdamasynda.

Qoldanystaǵy zańnamaǵa engi­ziletin ózgerister jaıly Qorǵanys mınıstrligi Bas shtaby uıymdastyrý-jumyldyrý departamentiniń ofıseri, podpolkovnık Berik Súleımenov zań jobasy qazirgi kezde zań jobalaý jumystary jónindegi vedom­stvo­aralyq komıtette qaraý úshin ázir­lenýde ekendigin aıtty. Vedom­stvo­aralyq komıtet maqul­danǵannan keıin ol múddeli  mem­lekettik organdar men uıymdarǵa kelisý úshin joldanady. Sodan keıin joba Úkimet jáne Parlamentke tanystyrý úshin usynylady. Ol 2022 jyldyń ekinshi jartysyna jospar­lanǵan. Berik Keńesulynan kóp­shilikti qyzyqtyryp otyrǵan máse­leler týraly aıtyp berýin suradyq.

– Rezervtegilerdi alǵashqy sha­qyrý qashan bastalady?

– Tıisti zań qabyldanǵan jaǵdaıda rezervshilerdiń birinshi shaqyrýy 2024 jyldyń ekinshi jartysynda nemese 2025 jyldyń basyna josparlanǵan. Shaqyrý erikti túrde bolatyndyǵyn aıta ketken jón.

– Azamattardyń qandaı sanat­taryna artyqshylyq berilýi múm­kin?

– Artyqshylyq áskerı daıyn­dyǵy bar azamattarǵa beriledi. Atap aıtqanda, merzimdi áskerı qyzmet­ten jáne áskerı-tehnıkalyq mektep­terde, áskerı kafedralarda daıyn­dyqtan ótkenderge, sondaı-aq taǵaıyn­dala­tyn laýazymdarǵa azamattyq ma­man­­dyqtary jaqyn azamattarǵa artyq­shylyq beriledi. Sonymen qatar atqysh­tyq pen pýlemetshilikke áskerı daıyndyǵy joq azamattardy qabyl­daýǵa múmkindik bolady.

– Rezervshiler qaı bólimderde qyzmet atqaratyn bolady?

– Respýblıkanyń barlyq aýmaq­­ta­rynda ornalasqan áskerı bólimderde  rezervtegi qyzmetti engizý josparlanyp otyr.

– Rezervtegi qyzmettiń utym­dylyǵy nede?

– Rezervtegi qyzmet Qarýly Kúsh­terge de, azamattarǵa da utym­dy. Qarýly Kúshterdi alsaq, rezervshiler­diń áskerı bólimge jetý ýaqyty qys­qarady. Ekinshiden, áskerı bólim­der jınaqtalatyn rezervshi­lerdiń daıarlyǵynyń sapasyn jetildiredi. Jáne rezerv­­­shilerdiń densaýlyq jaǵdaıyn únemi baqylap otyrýǵa múm­kindik týady. Al azamattar úshin qosym­sha aqshalaı tabys alýǵa múmkin­dik beriledi. Olar­ǵa eń tómengi aılyq tólenedi jáne  jıyn­nan ótý kezinde jumysy bar azamat­tar­dyń ortasha aılyǵy saqtalady, al jumys­syz aza­mat­tarǵa eń tómengi aılyq tólenedi. Buǵan qosa olarǵa áleýmettik paket qarastyrylǵan.

– Rezervshiler úshin jas shekteý­leri bar ma? Jáne rezervtegi qyz­metke áıelder shaqyryla ma?

– Rezervshilerdiń shekteýli jastary ofıserlik quram úshin 60 jasqa deıin, al serjanttar men sarbazdar úshin 50 jasqa deıin quraıdy. Áıel adamdar rezervtegi qyzmetke jalpy-negizgi erejeler boıynsha qabyldanady. Olardyń shekteýli jasy – 45 jas.

Biz rezervtegi áskerı qyzmet týraly zań jobasy jaıly Parlament Májilisiniń depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik   ko­mı­tetiniń múshesi, Qazaqstan Ardagerleri Qaýymdastyǵynyń
tó­ra­ǵa­­sy Baqytbek Smaǵuldyń pikir bil­dirýin suraǵan edik.

– Rezervtegi áskerı qyzmetti engizý qazirgi almaǵaıyp zaman talabynan týyndaǵan oryndy sheshim dep oılaımyn. Mundaı tájirıbe burynǵy Keńes Odaǵy kezinde bolǵanyn bile­miz.

Zań jobasynyń tujyrymdamasyn ázirleý kezinde rezervtegi áskerı qyzmetti quqyqtyq retteýdiń ha­lyqara­lyq praktıkasy, atap aıt­qan­da, Amerıka Qurama Shtattary, Uly­brıtanııa, Germanııa, Reseı, Belarýs sııaqty alys-jaqyn shetelderdiń tájirıbesi zerdelengen.

Solardyń ishinde, árıne AQSh-tyń nusqasy anaǵurlym tartymdy deýge bolady. Sebebi onda rezerv­­tegi adamǵa Qarýly Kúshterdiń ás­kerı qyzmetshilerine beriletin jeńil­dikterdiń bárin berýge kepildik be­rilgen eken. Al bizdiń eldiń Qor­ǵanys mı­nıstrligi ázirlegen zań jobasynda kórshiles Reseıdiń ju­myl­dyrý re­zervindegi qyzmetiniń tá­jirıbesi ne­gizge alynǵan.

Naqtyraq aıtsam, 2015 jyly Reseı Prezıdenti «RF Qarýly Kúsh­teriniń jumyldyrý adam rezervin qurý týraly» jarlyqqa qol qoıǵan bolatyn. Soǵan sáıkes reseılik re­zerv­tegi áskerı qyzmetshiniń aı saıyn 2-3 kún oqýy jáne jyl saıyn 20-dan 30 kúnge deıin sozylatyn jıyndardan ótýi qarastyrylǵan.

Árıne árkim «kórpesine qaraı kó­siletin» kez ǵoı qazir. Degenmen, zań jobasy Májiliske kelip túsken soń ony jan-jaqty talqylap, rezerv­tegi áskerı qyzmettiń azamattarymyz úshin barynsha tartymdy bolýyna kúsh salamyz. Oǵan deıin el bolyp ekpe alyp, sanıtarlyq-epı­demııalyq tártipti saqtap, koro­na­vırýs indetin aýyzdyqtasaq, sóıtip ekonomıkamyzdy kóterip, el qazy­nasyndaǵy qarjyny molaıtsaq, quba-qup. Aınalyp kelgende, qaı ózekti máseleniń bolsyn sheshimi bıýdjetke tireletini anyq qoı, dedi belgili qo­ǵam qaıratkeri.