О́ner • 10 Tamyz, 2021

Minezi ańqyldaǵan, daýysy sańqyldaǵan ánshi

396 ret kórsetildi

Totydaıyn taranǵan,

Suńqardaıyn sylanǵan,

Sulý Jibek bar ma eken? –

dep, termeni bastaǵanda Keńes aǵa shabyttanyp, erekshe bir kúıge túsedi. Daýy­sy shańq etken qyrannyń únindeı sańqyldap shyǵady. Ár sózin shegelep aıtady. Ony tanymaı qalasyń. Ádettegi bııazy mineziniń qaıda ketkenin bilmeı ań-tań bolasyń.

 

Bul – «Qyz Jibek» operasyndaǵy Shegeniń arııasy ekenin bilip otyrsyzdar. Qazaqtyń alǵashqy operasy «Qyz Jibekti» Lenıngrad qalasynan kelgen Evgenıı Grıgorevıch Brýsılovskıı qa­zaqtyń halyq ánderiniń negizinde, belgili jazýshy Ǵabıt Músirepovtiń lıbretto­sy boıynsha jazǵany belgili. Oǵan ha­lyq arasynan shyqqan ónerpazdar – Kú­lásh Baıseıitova, Qanabek Baıseıitov, Qurmanbek Jandarbekov, Manarbek Erjanov, t.b. kómekke keldi. Olar ha­lyq­­tyń, halyq kompozıtorlarynyń ánderin aıtyp berip, kompozıtor olardy notaǵa túsirip alatyn. Evgenıı Brýsılovskıı opera keıipkerlerine laıyqty ánderdi iriktep alyp otyrdy. Kóptegen án jazyldy. Tólegenge de áýen tabyldy, Bekejanǵa da án tabyldy. Basty ke­ıipker Jibekke án tabý qıyn boldy. Kúlásh ta, Qanabek te, Jandarbek te óz­deri biletin ánderdi esterine túsirip, aıtyp bergenmen olardyń arasynan Jibektiń arııasyna laıyq án tabylmady.

Bir kúni oıda joq oqıǵa boldy. Olar Alataýdyń bókterinde Almatyǵa taıaý jerdegi saıajaıda jumys isteıtin. Ji­bekke án taba almaı sharshap qalaǵa qaı­typ kele jatqan edi. Ol kezde mashına tapshy. Úsheýi par at jekken ta­ran­tas­pen kele jatady. Qalanyń she­tine taıan­ǵanda, bir aýladan ádemi án estiledi. Baq ishinen syzyla shyqqan qyz daýysy bu­larǵa qatty áser etedi. Sol kezde Kúlásh atyp turyp, tarantasty «toqtat» dep belgi beredi. At aıdaýshy tarantasty toqtatyp, bári uıyp tyńdap qalady. Ánniń qaıyrmasyna kelgende Kúlásh ta ánge qosylyp, «Gákký, gákký» dep shyr­qaı jóneledi. Shabyttanǵan Kúlásh: «Ev­genıı, Jibektiń arııasy osy» degen eken.

Sonymen, Jibektiń arııasy tabyldy. Endigi qıyndyq Shegeniń termesinde boldy. Birde Evgenııge Manarbek keledi.  Bul kelgende kompozıtor Shegege áýen tappaı, qına­lyp otyrǵan eken. Sol kezde onyń oıyna Manarbektiń án shyǵaratyny túse ketedi ǵoı. Sodan ol qonaǵyna qolqa salypty. «Shegeniń termesin shyǵar, ope­rada óziń aıtatyn bolasyń» deıdi ǵoı. Arada eki-úsh kún ótkende Shegeniń ter­mesin alyp keledi Manarbek. Keıin ope­ranyń premerasynda ózi Shege bolyp shyǵady. Shegeni somdaǵan Manarbek ózi­niń týyndysy bolǵasyn ba, áıteýir erek­she shabytpen oryndaıtyn. Termeni Manarbekten basqa adam aıta almaıtyndaı kórinetin.

Alaıda erekshe darynymen este qal­ǵan Ǵarekeń – Ǵarıfolla keldi. Ǵa­rı­folladan keıin onyń ónerin jalǵas­tyr­ǵan Keńes aǵa Baqtaev boldy.

Keńes Baqtaev qazaq mýzyka óneriniń tarlandary Muqan Tólebaev, Erkeǵalı Rahmadıev ósken kıeli aýyldyń túlegi. Ol qarapaıym kolhozshynyń otbasyn­da 1937 jyldyń 15 naýryzynda dúnıege keldi. Ákesi Baqtaı kolhoz sharýa­shy­lyǵyn órkendetýge kóp úles qosqan eń­bekqor adam bolǵan. Keńestiń anasy Rahıla daryndy ánshi, sýyrypsalma, aıtys­ker aqyn eken.

Keńes jastaıynan ánge, jyrǵa áýes bolyp ósken. 5 jasynan bastap radıodan berilgen ánderdi jalyqpaı tyńdaıdy eken. Sol ánderdi esine saqtap, yńyldap aıtyp júretin bolǵan. 1943 jyly úlken aǵasy Qajytaı soǵystan jaralanyp elge oralady. Keńes shıraq, kópshil, áńgi­meshil bolyp ósti. Maıdannan oralǵan aǵasynan soǵys týraly áńgimelerdi tyń­daǵandy unatatyn. Aǵasy oǵan soǵys týraly ánderdi úıretetin. Keńes ánderdi tez qaǵyp alatyn edi. Ol aǵasynan orys­tyń «Katıýsha», «Trı tankısta» degen ánderin jyldam úırenip alyp, oryssha bilmese de, «Trı tankısta, trı veselyh drýga, ekıpaj mashıny boevoı» degen sózderin jattap alyp, ándetip, aıtyp júredi eken. Aǵasynan «Aıttym sálem, qalamqas», «Dýdaraı» ánderin úırenip alady. Mek­tepte ótken baıqaýlarda án aıtyp, je­ńim­paz bolyp, aýdandyq festıvaldar­da laýreat degen ataqtarǵa ıe bolyp júrdi. Án aıtýǵa degen qabiletin baıqaǵannan keıin Lepsi stansasyndaǵy onjyldyq mektepti támamdaǵan soń, aǵa­sy ony Almaty konservatorııasyna alyp barady. Qabyldaý komıssııasyndaǵylar olardy «ánshilerdi kafedra meńgerýshisi B.Jylysbaev basqa jerde qabyldap jatyr» dep Mádenıet mınıstrligine jiberedi. Bul jerde Keńestiń daýysyn tyńdap, mýzykalyq qabiletin tekserip, «qabyldandyń, sha­qyrý alǵanda kelesiń» dep qaıtarady. Kúz­de shaqyrýmen Almatyǵa kelgen Ke­ńes ony konservatorııaǵa emes, hor ka­pel­lasyna qabyldaǵanyn biledi. Bul kezde kelesi 1958 jyly Máskeýde óte­tin Qazaqstan ádebıeti men óneriniń onkún­digine qyzý daıyndyq júrip jatqan edi. Sóıtip Keńes hor kapellasynda mýzy­kalyq saýatyn ashty. Máskeýde ótken dekadaǵa qatysty. Kelesi jyly kon­servatorııanyń án bólimine oqýǵa tústi. Munda ol soǵys jyldary Máskeýden kelgen, kezinde Úlken teatrdyń jeke ánshisi bolǵan A.A.Leontevanyń synybynda oqydy. Ustazdyq etýmen qatar A.A.Leonteva Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń solısi de bo­lyp qyzmet atqardy. A.A.Leonteva zeı­netke shyqqannan keıin Qazaq KSR-niń ha­lyq ártisi, professor B.Jylysbaevtan oqyp, konservatorııany bitirdi. Bul kezde Qazaq KSR-niń halyq ártisi Q.Jandarbekov konservatorııanyń ja­nynan ashylǵan opera stýdııasyn bas­qaratyn. Bitirýshiler Keńes pen Narıman sol stýdııada dıp­lom­dyq ju­my­syn kór­set­ti. Olar M.Tóle­baevtyń «Birjan-Sara» operasyn da­ıyndap, N.Qara­jigitov – Birjannyń, K.Baqtaev – Es­taıdyń rólderin oınady. Osydan ke­ıin ekeýi de opera teatryna jumysqa alyn­­dy. Keńestiń ártistik ómiri osylaı bas­taldy.

Oqyp júrgen kezimizde opera teatry­nyń spektaklderinen qalmaýshy edik. Ásirese, «Birjan-Sarany» kórýden ja­lyq­paýshy edik. Taǵy birde Keńes pen Narı­man oınaıtyn spektaklge eki-úsh jol­dasymmen bardym. Spektakl kóp ke­shik­peı bastalyp ketti. «Kóter týyn bazar­dyń!» dep halyq Qoıandy jár­meń­kesin dýmandatyp jiberdi. Bolys Jan­botamen ere kelgen Estaı aqyn ekpindi jyrǵa basty.

«Aı! – Qulashtaı tartyp garmondy,

Qulshynta ánge basaıyn.

Tókpektetip jel sózdi,

Tasqyn sýdaı tasaıyn.

Jınalǵan topqa alqalaı,

О́leńmen shashý shashaıyn»

– dep Estaı-Keńes bar daýysymen bastaǵanda, teatr shańyraǵynyń asty kúńgirlep, kórermen zaly jańǵyryp ketti. Qulaǵym bitelip qalǵandaı edi. Qasymdaǵy joldastarym da sondaı kúıde bolǵan eken. Osy kezde oıyma bir oqıǵa tústi. Bir jumysym bolyp, Keńes aǵa sabaq ótetin bólmesine barsam, ol daıyndalyp jatyr eken. Shaǵyn bólme, ortada eki úlken qara roıal bar. Aǵamyz bar daýysymen shyrqaǵanda, terezeniń áınekteri dirildep, syńǵyrlap ketken edi. Tereze shynylary saý etip synyp túsetindeı kóringen. Ánshi daýysynyń kúshine sonda tańǵalyp edim.

Keńestiń teatrda eńbek etkeni onyń shyǵarmashylyǵyna kóp paıdasyn tıgizdi. Ol Ermek Serkebaev, Roza Jamanova, Qanabek Baıseıitov, Kúlásh Baıseıitova, Bıbigúl Tólegenova, Ánýarbek Úmbet­baev, Baıǵalı Dosymjanov, Káýken Ken­jetaev, Shabal Beısekova, Qurmanbek Myrzabekov, Murat Tolybaev, t.b. táji­rıbesinen úırendi, úlgi aldy. Dırı­jer­ler Fýat Mansýrov, Turǵut Osmanov jas ártisterdiń ósýine kómegin aıamaı­tyn. Qurmanbek Jandarbekov, Baı­ǵalı Dosymjanov sııaqty tájirıbeli rejıs­serlerdiń qasynda júrip, olardyń aqy­lyn tyńdap, ónege alý bir ǵanıbet edi. Osyn­daı qazaq óneriniń juldyzdarynyń qatarynda júrýdiń ózi táńirdiń syıy ǵoı. Muny túsingen ol ózin baqytty sezindi.

Keńes aǵamyz opera sahnasynda kóp­tegen rólderdi somdady. Alǵashqy rólde­riniń biri M.Tólebaevtyń «Birjan-Sara» operasyndaǵy Estaı beınesi. Qoıandy jármeńkesine kelgen Janbotaǵa qoshemet kórsetip, bazardy qyzdyryp, «qulashtaı tartyp garmondy» dúrildetip ánge basady. Ekpindete bastaǵan ánshi kórermenniń kóńilin kóterip, jadyratyp tastaıdy. Jalpy, operanyń jarqyn, shat-shadyman bastalýyna osy Estaıdyń termesi lep beredi.

Odan keıingi osy tektes róli E.Brýsı­lov­skııdiń «Qyz Jibek» operasyndaǵy Shege beınesi. Bul róldi Keńes aǵa erek­she shabytpen, ekpindete oryndap shyq­ty. Onyń ótkir daýysy teatr ishin jańǵyr­typ, áserli bir sezimge bóledi. Keńes aǵa­nyń osy bir shabytty shaǵy halyqtyń kóńilinde jattalyp qalǵandaı edi.

Sonyń áserinen boldy ma, kınorejısser Sultan Qojyqov «Qyz Jibek» kınofılmin túsirerde Keńes aǵany kastıngke shaqyryp alypty. Ondaǵy oıy Shegeniń kınoda aıtatyn «Bizdiń oq» termesin aıtqyzyp kórý eken. Kóp ánshiler shaqyrylǵan eken. Al irikteıtin komıssııa músheleri tipti kóp. Quramynda Ǵabıt Músirepov, Saparǵalı Begalın, Májıt Begalın, Sháken Aımanov, Ab­dolla Qarsaqbaev, Kamal Smaılov sııaq­ty marqasqalar bar kórkemdik keńes qanshama ánshilerdi synnan ótkizdi. Kóp ánshilerdiń ishinen Tólegenniń ánin aıtýǵa Qaırat Baıbosynovtyń daýysyn tańdap, Shegeniń «Bizdiń oq» termesin aıtýǵa Keńes Baqtaevtyń daýysyn la­ıyq dep taýypty. Kórkemdik keńes mú­she­leri Baqtaevtyń «úni taza, daýysy ashyq, dıksııasy anyq, ekpini termeniń harakterin ashady» dep baǵalaǵan eken. Solaı Shegeniń daýysy bekitilgen eken. Fılmde Shege bop oınaǵan Ánýar Moldabekov Tólegenniń atqan oǵyn taýyp alyp, at ústinde shaýyp kele jatyp osy termeni aıtady. Búginde «Qyz Jibek» qazaq kıno ónerindegi klassıkalyq týyn­dy bolyp baǵalanyp otyr. Osyndaı ıgi­likti iste Keńes Baqtaevtyń da eleýli úle­si bar. 

Keńes Baqtaev opera teatrynyń sah­nasynda kóptegen kúrdeli rólderdi she­berlikpen oryndady. Ol qazaq operalarynda: A.Jubanov pen L.Ha­mıdıdiń «Abaı» operasynda Narym­bet, Ázim, E.Brýsılovskııdiń «Qyz Jibek» operasynda Shege, «Er Tarǵyn» operasynda Balpan jyraý, Ǵ.Jubanova­nyń «Eńlik-Kebek» operasynda Japal, E.Rah­ma­dıevtiń «Alpamys» operasynda Keı­qýat, Taıshyq han, «Qamar sulý» operasyn­da Qııaqbaı, Nurym, klassıkalyq operalarda: Dj.Pýchchınıdiń «Toska» operasynda Spoletto, «Chıo-chıo-san» operasynda Goro, P.Chaıkovskııdiń «Evgenıı Onegın» operasynda Trıke, A.Borodınniń «Knıaz Igor» operasynda Eroshka, Dj.Verdıdiń «Rıgodetto» ope­rasynda Borsa, balalarǵa arnalǵan operalarda: I.Dýnaevskııdiń «Teremok» operasynda Átesh, B.Brıttenniń «Sıqyr­ly mýzyka» operasynda Izshil, N.Bogo­slovskııdiń «Mysyqtyń úıi» operasynda Átesh, I.Morozovtyń «Altyn kilt» operasynda Býratıno rólderin she­ber­likpen oryndap, kórermenniń kóńi­linen óshpesteı oryn aldy. Keńes aǵa qara­paıym, kishipeıil, aqkóńil, balajan adam. Sondyqtan da balalarǵa arnalǵan operalarda erekshe shabyttanyp oınaıdy. Sonysymen kórermenniń, ásirese kishkentaılardyń kóńilinde umy­tylmastaı bolyp qalady. Kóshede ony kór­gen balalar «Býratıno aǵaı» dep qýa­nyp qarsy alady. Aqkóńil, adal jan so­ǵan qatty qýanady. О́zin ba­­qytty sezinedi. Ol jas balalar ról­de­rinde ózindik oıyn órnegin kórsete bildi. Muny ánshiniń ózine ǵana tán qaı­talanbas tabıǵı talantynan ekendigi dep túsingen jón.

Onyń osyndaı tabıǵı qasıetine, darynyna tánti bolǵan kópshilik ánshini joǵary baǵalaıdy. Tabıǵı daryny, Alla­nyń bergen qabileti adamnyń urpa­ǵyna da darıtynyn kóp jerde baıqap júr­miz. Keńes aǵanyń tuńǵysh perzenti Jannat ákeniń ánshilik qabiletin boıyna darytqan eken. Osyndaı án estip ósken bala qalaısha mýzykaǵa jaıbaraqat bolsyn. Ánshi áke mýzykaǵa qushtar qyzyn A.Jubanov atyndaǵy orta arnaýly mýzyka mektep-ınternatyna or­nalastyrady. Onda Jannat fortepıano mamandyǵy boıynsha ustazy Nurlan Izmaılovtyń synybynda oqı­dy. Mek­tepti jaqsy bitirip shyqqannan keıin Almaty memlekettik Qur­manǵazy atyn­da­ǵy konservatorııa­syna oqýǵa tú­se­di. Konservatorııada ol vo­kal ma­man­dy­ǵy boıynsha Nádııa Abdrah­manqyzy Sharıpovanyń jáne Beken Jy­lys­baev synybynda, fortepıano maman­dy­ǵy bo­ıynsha Nurlan Izmaılovtyń sy­ny­bynda bilim aldy.

Daryndy qyz stýdent kezinde-aq ánshi­­ligimen kórine bastady. 4-kýrs­ta júrgende Res­pýblıkalyq Kúlásh Baı­seıitova atyn­daǵy jáne Bıbigúl Tóle­genova atyndaǵy konkýrs­ta bi­rinshi júldege ıe boldy. Kóp­tegen Ha­­lyqaralyq ánshiler konkýrs­ta­rynda júldelerdi jeńip alyp júrdi. Atap aıtqanda, Reseıde ótken Mı­haıl Glınka atyndaǵy konkýrsta – 1-oryn, Ázerbaıjanda ótken Bıýl-bıýl Ma­medov atyndaǵy konkýrsta – 2-oryn, Sol­tústik Koreıada ótken «Sáýir kóktemi» atty konkýrsta – júldeger (1,2-oryn degen joq), Bolgarııada ótken ánshiler konkýrsynda 2-oryn alyp, elimizdiń maqtanyshyna aınaldy.

Konservatorııany bitirgen soń Jan­nat áke jolyn qýyp, opera teatryna ju­mysqa ornalasty. Ol birneshe shetel ope­ra teatrlarynda taǵlymdamadan ótti. Atap aıt­qanda, Iezı (Italııa, 2009), Associa­zione Opera Italiana di Bologna (Bolonıa); ACCADEMIA Teatro alla Skala (Mılan) teatrlarynda ónerin shyńdap, Kennedı-ortalyq, Lınkoln-teatry (Vashıngton), Karnegı-holl (Nıý-Iork), Santorı-holl (Tokıo), Tatarstannyń Ǵ.Toqaı atyndaǵy mem­le­kettik fılarmonııasy sahnasynda (Qazan), Belorýssııanyń Úlken teatrynda (Mınsk), Karlo Felıche teatrynda (Genýıa); Gollandııa boıynsha ótken opera týrlarynda óner kórsetti.

 Qazir ol «Astana-Opera» teatrynyń beldi de jetekshi solısi. Klassıkalyq jáne ulttyq operalarda basty ról­derdi somdap júrgen sahna sheberi. Qazaq­stannyń eńbek sińirgen ártisi, «Qur­met», «Parasat» ordenderiniń ıegeri. Qazaq­standyq «Altyn adam» konkýrsynyń jeńimpazy, «Jyl adamy» júldegeri.

Opera teatrynyń ardageri, ánshi­ler­diń sańlaǵy Keńes aǵamyz týraly kezinde talaı qundy pikirler, baǵaly lebizder aıtylǵan bolatyn. Solardyń bireýin keltireıik.

«Oıyn órneginde án oryndaý­shy­ly­ǵynda ulttyq boıaýy mol, aǵa býyn oryndaýshylyq dástúrimen aıqyn kórin­gen ánshi K.Baqtaevtyń sańqyldaǵan ashyq ta ushqyr daýysy akterlik sheber oryndaýymen kórermen kóńilinen shyq­ty. Jas ánshilerge úlgi bolarlyq bul oryndaýshynyń sahnaǵa ár shyǵýynyń ózi tereń tálim alarlyq oıyn órnegimen baýraıdy. Munda kóptegen jas oryndaýshylar joǵaltyp alǵan, halyq arasynan shyqqan aǵa urpaq óneriniń qaıtalanbas ózindik qýat kózderi bar. K.Baqtaev –  sahnadaǵy erkindigimen erekshelenetin, mý­zyka tilin akterlik sheberligimen sulý shendestire alatyn, óz keıipkerin shynaıy somdaıtyn ánshi-akter», dep jazdy mýzykataný ǵylymdarynyń doktory, professor S.Kúzembaeva.

Jastardyń ulaǵatty ustazy bolǵan, ha­lyqtyń súıispenshiligine bólengen sahna sańlaǵy Keńes Baqtaev qazaq ónerinde óz qol­tań­basyn qaldyrǵan tuǵyry bıik tulǵa.  

 

Tileýǵazy BEISEMBEK,

Qazaqstan Jazýshylar jáne Kompozıtorlar odaqtarynyń múshesi

Sońǵy jańalyqtar

Búgin birqatar óńirde úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:06

Uqsas jańalyqtar