Maıkót jáne Jambyl

Ol týraly málimetter de saqtalmaǵan. Aıtýly aqyn 1824 jyly Qarataýdyń bókterindegi Shabaqty ózeniniń jaǵasyndaǵy Bestoǵaı alqabynda qarapaıym sharýa otbasynda dúnıege kelgen. Uly júzdiń Dýlatynan taraǵan Ysty, onyń Tilik atty atasynan ónip-ósken urpaq. Ultymyzdyń aýyz ádebıetiniń kórnekti tulǵalary Túbek, Qulynshaq, Baqtybaı, Maılyqojamen qatar atalatyn Maıkót Sandybaıulynyń esimi kópshilikke aıan.

Qashannan-aq órkenıettiń altyn besigi bolǵan, neshe bir bulbul men dúldil erkin qanat qaqqan qasıetti Qarataý topyraǵyna kindik qany tamyp, halyq arasynda jıi aıtylatyn aýyzeki jyrlardy, qıssa-epostardy, ańyz-ánderdi jastaıynan jattaǵan Maıkót elge erte tanyla bastaıdy. Sóz máıegine ýyzynan jaryǵan bala shákirt aýyl moldasynyń dúbára oqýyn mise tutpaıdy. Jasóspirim shaǵynda Qaratýdyń kúngeıindegi Shaıanǵa baryp, Áppaq Ishan medresesinde saýa­tyn ashady. Keıin ony Shoqaı datqa óz qamqorlyǵyna alyp, bolashaǵy zor jas aqynǵa múmkinshilikter jasaıdy. Jas shaıyr alǵashqy kezde aımaqta ótken toı-jıyndarda qaǵytpa qaljyń, ótkir ázil syndy jyrlar aıtyp, tam-tumdap óner kórsetip júredi. Ýaqyt ke­le izdenip, saýatyn ashyp, aıtys óne­rine tóselip, báıgede tynysy ashyl­ǵan arǵymaqtaı erkin qanat qaǵyp, kóp­shiliktiń yqylasyna bólendi. Mysaly, onyń tyrnaqaldy týyndysy bir toıda kezdesken qudashalarǵa arnalady:

О́sipsiń qudashalar birdeı bolyp,

Arshyǵan sabaǵynan gúldeı bolyp.

Boldy ma saǵynǵannan,

sarǵaıǵannan,

Kózime kórinesiń úrdeı bolyp.

Kóılegiń ústińdegi janar gúl-gúl,

Shybyqtaı toǵaıdaǵy

shashyń súmbil.

Biz keldik qonaqtaýǵa butaǵyńa,

Jaıqalǵan bıiktegi sen bir bulbul.

Bul óleńde kádimgi qazaq aýylynyń jarasymdy ázil-qaljyńy, nazy, bozbala men boıjetkenniń júrek lúpili seziledi. Zer salsańyz, tańqalarlyq ǵajaıyp sýret emes pe?!

Maıkót jigit shaǵynda Qarataý óńi­­­rine aty shyqqan aǵaıyny Shoqaı dat­qanyń arqasynda jaqsy at minip, ádemi kıim kıip, áldeneshe nóker ertip, saltanatpen el aralap, sal-serilik qur­ǵan. Jasynan-aq búkil Qarataý, Sary­arqa óńi­rine, Syr boıyna aty máshhúr aqyn jáne jyraý retinde tanylǵan eken.

Surasa rýymdy Ysty deıdi,

Oıyqta han Jambyl,

Bóltirik sheshen kúshti deıdi,

Ystynyń bir balasy Tiligimiz,

Tilikter Jákel, Shoqaı ustyn deıdi.

Balasy han Shoqaıdyń Tórekeldi,

Basyna baq pen dáýlet ere keldi.

Jasynan oqý oqyp, bilim ustap,

Eshkimge túrttirmeı tur

tómengi eldi, –

dep ózine qamqorlyq jasaǵan aǵaıyn­daryn jyrǵa qosyp, madaqtap júrýiniń ózi aǵa­ıynǵa, elge ony jaqyndata túsedi.

Ol epostyq qıssalardy aptalap, aılap jańylmaı jyrlaǵan. Reti kelgende, aıtysqa túsip otyrǵan. Kele-kele qatar jatqan qyrǵyz jurtyn aralap, neshe bir aıtýly, tarıhta qalǵan aıtystarǵa qatysyp, maıtalman aqyn dárejesine jetti. Maıkót aılap, jyldap el aralap júrip, Syr súleılerimen jan alyp, jan berisken aıtystarǵa túsken. Biraq ókinishke qaraı, ol kimmen aıtysty, qa­laı aıtysty, ol týraly derekter joqtyń qasy.

Burynǵy-sońǵy jyrshy-jyraý­lardyń, abyz-aqyndardyń qaısysy bolmasyn ómir ótkelderin sanamalap, óleń joldaryn túzgenin bilemiz. Kóptegen aqyndar kezinde bir jastan júz jasqa deıingi adam ómiri belesterin jyrǵa qosyp otyrsa, solardyń alǵy shebinde Maıkót aqyn da boldy. Oǵan myna jyr shýmaqtary dálel:

Ár isten jas kúnińde aıanbaısyń,

Súıenip esh nársege taıanbaısyń.

Bul dúnıe bári jalǵan opasy joq,

Toqtalyp kimge endi baıandaısyń?

On beste jarǵa oınaǵan laqtaısyń,

Tup-tunyq jerden shyqqan

bulaqtaısyń.

Baılyq pen jarlylyqty kóńilge almaı,

Aǵash úıde janatyn shyraqtaısyń.

Jıyrmada baqshanyń baǵyndaısyń,

Patshalardyń altynnan

taǵyndaısyń.

О́miriń óter-keter jeldeı soǵyp,

О́tken soń izdegenmen taba almaısyń.

Otyzda túlep ushqan suńqardaısyń,

Báıgeden kúnde kelgen tulpardaısyń.

«Jigittik ótti átteń

qaıteıin» dep,

Tolǵanyp ótken jasqa

qyljaqtaısyń.

Qyryqta ótkir bolat

qylyshtaısyń,

Ýájip ýáde sózdi kil ustaısyń.

О́miriń óter-keter sanaýly kún,

Kúnnen kún jastyq dáýren

jylystaısyń.

Dúnıe, bunsha tátti boldyń nege?

Umytyp jannyń bári mal degende.

Bir beles elý degen shyǵa salyp,

Aldyńa kóz salasyń qaraı óńge.

Aıaqtyń astynda eken alpys eńis,

Jastarmen saýdasy joq alys-beris.

Darıǵa, qaıda meniń qaıratym dep,

Omaltyp ot basynda qylar keıis.

Jetpis jas alpystan da araǵyraq,

Salady áýre-sarsań taraǵyraq.

Úsh júzge úlgi aıtqan bı de bolsań,

Sózińdi qaıtarady qatyn talaq.

Seksen tur jetpis assań

kóldeneńdep,

Qurǵaıdy búkil deneń sýsap shóldep.

Qasyńda teń qurbyńnyń

bári de jok,

Shaqyrar ermek úshin beri kel dep.

Toqsanǵa kelseń eger jatqanyńyz,

Azapqa belsheńizden batqanyńyz.

Ulyń shaıqy, keliniń shaıpaý bolsa,

Qudaı uryp qaradaı qatqanyńyz.

Shyqpaıdy júzge tolyq

bul kúnde adam,

О́miriń sodan keıin bolar tamam.

Iship-jep bir-birińdi syılasyp ót,

Bul dúnıe bári jalǵan

nansań maǵan.

Ol kez án-kúıin áspettep, qahar­mandyq pen sulýlyqtan syr tartyp, janartaýdaı lapyldaǵan jyrǵa qulaq quryshyn qandyrǵan áli de ishken asyn jerge qoıyp, óner dese óre túregen za­man edi. Maıkót Sandybaıuly Sy­py­ra jyraý, Asanqaıǵy men Buqar jy­raý dástúri men jańashyldyǵyn ­jan­dantyp, buıyǵylana bastaǵan raýan rýhty qaıta oıatyp, poezııanyń ys­­tyq deminiń kókirektegi qolamta sho­­­ǵyn úrledi. Maıkót Maılyqoja, Qu­lyn­shaq, Túbek, Mádeliqoja, Buda­baı, Baq­tybaı jáne basqa jyr tarlan­dary­men aıtysyp, aqyndyq bıi­gin shyń­dady. Onyń Bóltirikpen sóz qa­ǵy­sýynda «Sen túgil Súıinbaı men Baq­ty­baıdyń bápigin Maıkót aǵań bas­qan, bala» deýine qaraǵanda, jasy eki mú­sheldeı úlken Súıinbaı Aronulymen aıtysqandaǵy jyr shoqparyn súısinbeı oqý múmkin emes. Maıkót aqynnyń biraz shyǵarmalary («Sarybaı asynda aıt­qan quttyqtaý tolǵaýy»,«Jambyldyń Maıkótpen dıdarlasýy » jáne de basqa aıtystary) ulttyq poezııa qoryna, jyr álemine endi.

Al osy qutyqtaý tolǵaý, dıdarlasý qalaı ótti degenge keletin bolsaq, 1890 jyly «Dala ýalaıaty» gazetinde jazylǵandaı, Alataý aımaǵynyń ataqty bıi Sarybaı Aıdosuly qaıtys bolady da, 1891 jyly Maıtóbe jaılaýynda as bolatyndyǵy aıtylady. Ýaǵdaly habarlanǵan ýaqytta Maıtóbede Úl­kensaz jaılaýynda Ekeıdiń bedeldi adamy Sarybaıǵa as beriledi. Bu­ǵan kórshi qyrǵyz eli, bir jaǵy Shym­kent, Áýlıeata, bir jaǵy Jońǵar Ala­ta­ýyn­daǵy Naıman, Jalaıyr, tórdegi Alban jurty shaqyrylady. Asqa bel­gili Maıkót aqyn saıramdyq datqa Búrkitbaımen qyryq kisi bolyp jolǵa shyǵady. Jigitterdiń mingeni kileń alqymy ispes arǵymaq: on boz jorǵa, on qara jorǵa, on kúreń jorǵa, on shubar jorǵa. Astaryndaǵy attardyń túr-túsine qaraı jigitter de sán-saltanatpen kıinip shyǵady, syrttarynan qaraǵanda kóz tartatyn top Qarabaltaǵa jetkende Búrkitbaı datqa naýqastanyp keri qaıtady da, topty Maıkót bastap asqa keledi. As jıynynyń ıesi Súıinbaı bolady da, al Jápek batyrdyń urpaǵy Qosaı Ájibaev asty basqarady. Talaı dúldúl aqyn-jyraýlar aıtysqa túsip, jıyndy qyzdyrady. Osy asqa otyz kisimen at terletip jetken Maıkót aqynǵa kezek kelgende ol qolyna dombyrasyn alyp, jyr tıegin seldeı aǵytady:

Oılap em aýyl jaqtan keleıin dep,

Sálemin paıǵambardyń bereıin dep.

Jıynyn Saryekemniń esitken soń,

Otyrmyn biraz óleń tógeıin dep.

Shárimiz Áýlıeta, Merkide edi,

О́leńge molda Maıkót erkin edi.

Jıynyn Sarekemniń esitken soń,

Bul Maıkót sonsha jerden

jetip edi.

Qorǵasyn aýyryndaı salmaqtary,

Babamnyń kótere kór arýaqtary.

Júrmisiń esen-aman kúıli-jaıly,

Otyrǵan Jetisýdyń sańlaqtary?!

...Shymkentte meniń atym

Maıkót degen,

Bir sózim bir sózimnen qaıta ótpegen.

Men daǵy óz álimshe sóıleýshi edim,

Kisili jerdiń jónin baıqap kep em.

Keldim men Áýlıe-ata oıazynan,

Kedeıdiń ústi jyrtyq

qoıy azynan,

Baı bolsam óz úıimde

jatpas pa edim,

Dáýlettiń qańǵyp júrmin saıazynan.

Bolǵanda jerde suńqar,

kókte suńqar,

О́lmeıtin bul dúnıede qandaı

jan bar.

Ekeıdiń muqalmaǵan qylysh tili

Armysyń, er Súıinbaı – aǵa suńqar.

El jańa elý jylda,

júz jyl – qazan,

Qandyrar qulaq quryshyn –

erteńgi azan

О́ldi dep Saryekemdi estigen soń

Barsam dep, kúndiz-túni

ketti mazam, –

dep Maıkót saltanatqa jıylǵan jurtqa óleńmen amandasady.

Bul sátte as qamynda júrgen Jambyl alystan at aryltyp kelgen Maıkóttiń aldynan der kezinde shyǵa almaı qala­dy. Buǵan Maıkót aǵalyq naz bildirip, qasyna Jambyldy shaqyryp aldyrady. Sol joly Jambyl:

Assalaýmaǵaleıkým, Maıkót aǵa

Esitip daýsyńyzdy keldim jańa

Aldynan úlkenderdiń ótpeıin dep,

Aıaldap ádep ettim biraz ǵana.

Siz be edi aqyn aǵa, Maıkót degen,

Bir sózi bir sózinen qaıta ótpegen

Sańqyldap saraıyńnan óleń shyqsa,

Imenip ózge aqyndar báıpektegen.

Kelipsiz bizdiń elge ádeıi izdep,

Meımandy qurmetteıtin

kádemiz ed.

Súıreńdep aldyńyzda sóz sóılemeı,

Eteıin dep oıladym ádep-izet.

Sóılegen aǵa turyp iniden bez,

Ejelden elde sondaı bar edi sóz.

Aralaý aǵaıyndy bir bul emes,

Áli de bizben talaı bolarmyz kez,

– dep jasy úlken aǵaǵa sálem bere tanysqanda, rıza bolǵan Maıkót:

Sapar tartyp kelip em,

Sarybaıdyń asyna.

Otyz kisi elimnen,

Erip edi qasyma.

Shyrqaıyn dep shyǵyp em,

Maıtóbeniń basyna.

Jańǵyryqsyń daýysym,

Alataýdyń tasyna.

Estýshi edim dabysyn,

Jambyl bar dep osynda.

Aqyn bolsa kelmeıdi,

Nege meniń qasyma?

Nege sálem bermeıdi,

Mendeı kári dosyna?

Bárekeldi, Jambylym,

Sóz júıesin keltirdiń ​

Ańǵaryńdy tanydym

Kóterilip jelpindim

Ataly sóz – máni mol

Jylaǵymdy keltirdiń

Tal boıyńda bar eken

Alys shabar serpiniń.

Taýyp aıtqan sózińe,

Selt ettim de serpildim.

Meıirim tústi ózińe,

Bata bersem dep turmyn.

– dep Jambylǵa ystyq yqylas bildirip, alǵys batasyn beredi. Arysy shyǵys, berisi tól týma ónerimizdiń káýsár qoı­naýynan sýsyndap, nurly bastaýlardan nár alǵan Maıkót aqyn joly shydyr, serigi Qydyr shalqar shabytyn serpip tastap, meıirimi túsken Jambylǵa atalyq batasyn beredi. Tomaǵasyn sypyrǵan taýdyń ójet búrkitindeı, buǵan qatty tolqyǵan Jambyl :

Áýmın, batańyzǵa kóterdim qol,

Eteıin sizge qyzmet men osy jol

Toı qylyp tobymyzda otyryńyz,

Meniń de Maıkót aǵa tilegim sol, – dep qol jaıady.

Talaı teketiresterde tis qaǵyp qal­ǵan Jambyldyń jaýabynda da inilik izet, úlkenge degen izgi iltıpat tunyp turǵandaı. Osy iltıpatty sulý, sypaıy tilmen aqyn jasy úlken aqyndy qur­mettep, ony barynsha órnekteıdi.

Ári qaraı Jambyl osy top aldynda Sarybaıdy joqtap bylaı dep jyr aıtady:

Qas júırikti aıtamyn,

Shapqan saıyn órlegen.

Qas suńqardy aıtamyn

Alystan toıat tilegen..., –

deı kelip, marqum Sarybaıdyń adam­gershilik qasıetin, erligin madaqtaıdy. Jambyl sol óreli toptyń aldynda ózi­niń qabilettiligimen, sheberligimen tanylyp, batyr da batyl, ýyt tildi zor aqyn ekenin kórsetedi. Tájirıbeleri mol saqa jyraý-aqyndardyń aldynda óreli ónerin kórsetken Jambylǵa kópshilik rıza bolady. Ony ustazy dúldúl aqyn Súıinbaımen teńestiredi, bolashaǵy mol kórnekti aqyndar qataryna engi­zedi. Jambyldy Jambyl etip elge ta­nystyrǵan onyń aqyndyǵy.

Asqa qatysqan kópshilik Maıkóttiń aıtqyshtyǵyna rıza bolyp, úlken qoshemet kórsetedi. Asty bılep turǵan Qudaıbergen aqynǵa aqbas atan, tory qulyndy bıe, tory at, bir maýyty shek­pen beripti. Ol kezde túıe 20 som, jyl­qy 15 som, qoı 3 som eken. Sol jerde aty atalǵan sańlaqtar, baı-shon­jarlar, datqa men bolystardyń kemi 10 somnan syı-qarjy ortaǵa túsedi. Sóıtip, Maıkót bastaǵan jigitterdiń qorjyndary aqshaǵa tolady. Sol as-jıynnan úlken syı-abyroımen shyqqan seri topty qyrǵyz aǵaıyndar jol bo­ıynda Qordaıdan qoshemetpen kútip alyp, án-jyryn tamashalap, belgili manaptar aýyl-aýylǵa qonaqqa shaqyryp, úsh jyl boıy qonaq etipti. Áýlıeata óńirine oralǵanda olardyń aldynda úıir-úıir jylqy, qora-qora qoı bolypty. Olaryn el-jurtqa taratyp berip, aǵaıyn-týystaryn qaryq etip tastapty.

Eren aqyn Maıkót Jambylmen aıtysqan emes. О́mirleriniń sońyna deıin aǵa-ini bolyp birin-biri qadirlep, syılap ótken. Tipti, Jambyl Áýlıeata, Qarataý óńirine arnaıy kelip, Maıkót aqynǵa sálem berip, odan «Myń bir tún», «Kóruǵly» jáne de basqa hıkaıalardy, qıssalardy, dastandardy úırengen degen málimetter bar.

Jyrǵa júırik Jambyl: «Qazdaı qalqyp erinbeı, О́leń terdim jasymnan, Maıkót aqyn, Qulmambet, Oryn berdi qasynan», – dep Maıkótti úlgi tutqan. Maıkót qazaq qaharmandaryn, solardyń ishinde О́tegen batyrdy da jyrǵa qosqan. Maıkótttiń qasyna erip júrgen jyrshy Sultanbek Aıqojaevtyń (1876-1965) oryndaýyndaǵy «Alpamys batyr» jyry (Maıkót jyrlaǵan eń kólemdi nusqasy) jazyp alynǵan. Maıkóttiń «Sarjan tórege aıtqan jyry», «Sarybaı asynda aıtqan quttyqtaý tolǵaýy», Qulmambet, Qazanqap, Bóltirikpen aıtysy, taǵy birer týyndysy saqtalǵan. Alaıda óleń­deri men jyrlarynyń, sondaı-aq aıtys­­tarynyń kóbi umytylǵan ıakı jınas­tyrylmaǵan.

Shyǵystanýshylar Maıkót jyrynyń «Qıssa Maıkót nemese qazaqtardyń myń jyldyq tarıhy týraly myń sóz» degen atpen oryssha aýdarylǵan nusqasyn zertteýlerine arqaý etken (V.V. Radlov, V.V. Bartold, t.b.), Maıkótpen kezdesken Á.Dıvaev onyń qazaqtyń myń­jyldyq tarıhyn ózinshe jyrlaǵan alyp jyrshy ekendigin aıtqan. Qyrǵyz aqyny Toǵoloq Moldo (Baıymbet Ábdi­rahmanov, 1860-1942) «Qazaq aqynda­ry» degen tolǵaýynda: «Toqpaqta úlken jıyn­da, Maıkótti kórdim kózimmen... Qar­shyǵadaı túıilgen, О́zi saldaı kıin­­gen», – dep jyrlaǵan. Maıkót shy­ǵar­mashylyǵyna S.Seıfýllın, M.Áýe­zov, S.Muqanov nazar aýdardy, Q.Jar­maǵambetov, E.Ysmaıylov, M.Jol­dasbekov, Á.Dospanbetov, t.b. zert­tedi. Degenmen Maıkóttiń aqyndyq-jyr­shy­lyq tabıǵatyn tereń taný, týyndylaryn izdestirip-jınastyrý áli de kezegin tosyp turǵan is.

Saǵyndyq ORDABEKOV,

professor, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi

TARAZ