Álem • 05 Qyrkúıek, 2021

Sý daǵdarysynan únemdeý ǵana qutqarady

557 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan bıyl­ǵy Joldaýynda sý tap­shylyǵyna da toq­talǵany belgili. Prezıdenttiń bul máselege ekpin berýi beker emes. Qazirgi tańda tushy sý búkil álemdi alań­datatyn túıtkilge aınalyp otyr.

Bir qaraǵanda sý aǵyl-tegil tegin jatqan dúnıedeı kórinetini ras. Sondyqtan shyǵar, sana­myz­da arzan zatty «sýdaı tegin» eken dep sıpattap jatamyz. Biraq keıingi ýaqytta bul túsi­nikten arylatyn kez keldi. О́ıtkeni keleshekte aýqymy keń janjaldar sý jetispegennen bastalýy múmkin. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev muny jete túsinetini anyq.

«Birikken Ulttar Uıymy aldaǵy on jyldyń ishinde ja­han­­dyq deńgeıde sý resýrsy­nyń tapshylyǵy bolady dep bol­jam jasady. 2030 jylǵa qa­raı sý tapshylyǵynyń kólemi 40 pa­ıyzǵa jetýi múmkin. Son­dyq­tan biz jańa tehnologııalar men sıfr­landyrý arqyly sýdy únem­deýge kóshýimiz kerek. Sý tap­shy­lyǵyn joıýdyń basqa joly joq. Bul – asa mańyzdy mindet», degen edi Prezıdent óz sózinde.

BUU-nyń boljamyna sensek, 2050 jylǵa qaraı sý tap­shy­lyǵy kúsheıip, sodan keıbir aımaqtaǵy elder ishki jalpy ónim kóleminiń 6 paıyzyn jo­ǵaltýy múmkin. Sondaı-aq boljam boıynsha 2030 jylǵa taman álem halqynyń 40 paıyzy sý tapshylyǵyn qatty sezinýi yqtımal. Sonyń saldarynan 700 mıllıonǵa jýyq turǵyn bosyp ketýi múmkin.

Bul óz kezeginde «domıno effek­tisin» beredi. Iаǵnı sý tap­shy­lyǵynan óndiris kólemi azaıa­dy. Odan keıin halyqtyń ál-aý­qaty tómendeıdi. Sosyn turǵyn­dardyń jappaı kóshýi bastalady. Aqyrynda olar sý jetkilikti óńirge aǵylyp, ol jaqta da sý tapshylyǵy týyndaıdy.

Ǵalymdar sondyqtan osy bastan dabyl qaǵyp jatyr. Jer jahan qazirdiń ózinde sý tap­shylyǵyn qatty sezinip otyr. Máselen, 2017 jyly shartarapta «tirshilik nári» jetpegendikten gýmanıtarlyq daǵdarys bolyp, Afrıka men Taıaý Shyǵystaǵy 20 mıllıonǵa jýyq adam ash qaldy.

2018 jyly Ońtústik Afrıka Respýblıkasyndaǵy qýańshylyq kezinde Keıptaýnda sý múldem taýsylýǵa shaq qaldy. Buryn-sońdy mundaıdy kórmegen sha­har bıligi ony paıdalanýǵa jap­paı shekteý qoıdy. Qudaı saq­tap der kezinde jańbyr ja­ýyp, afrıkalyqtardy bir apattan aman alyp qalǵan-dy. Áıtse de, sol jylǵy qýańshylyq saldarynan óńirge 400 mıllıon dollar shyǵyn keldi.

AQSh-taǵy eń úlken sý qoı­masy Mıdtiń arnasy tartylyp barady. Qazirgi tańda ondaǵy sýdyń kólemi 36 paıyzǵa deıin azaıǵan. Buǵan deıin Mıdte mun­daı másele bolǵan emes. Sý qoı­masy Kolorado ózeniniń bo­ıynda, Arızona men Nevada shtat­tarynyń túıisken jerinde ornalasqan.

Ǵalymdar taǵy bir ystyq ári qurǵaq jaz kezikse, Mıdtiń sýy tolarsaqtan ǵana kelýi múmkin ekenin aıtady. Qazirgi tańda sý qoımasynyń mańyzy zor. Ol Arızona, Kalıfornııa jáne Nevada shtattaryn sýmen ǵana qamtamasyz etip qoımaı, sonymen qatar atalǵan shtattar­ǵa qajetti elektr energııasyn óndiredi.

AQSh-tyń qurǵaqshylyqty baqylaý ortalyǵynyń keltirgen derekterine sáıkes eldiń batys jaǵalaýynyń 75 paıyzy qatty qurǵaqshylyqqa tap keldi. Áıtse de, aımaqta ondaǵan jyl boıy qurǵaqshylyq báseńdegen emes. Klımat daǵdarysy qýań­shy­lyqtyń áserin kúsheıtti. О́ıt­keni temperatýranyń kóterilýi onsyz da sırek jaýatyn qardy toqtatyp, ylǵaldy joıyp ji­bergen. AQSh Ishki ister mı­­nıstrliginiń habarlaýyn­sha, qurǵaqshylyq saldarynan Kolorado ózeni júıesiniń qýaty eki ese azaıǵan. Bul – úl­ken qaýip. О́ıtkeni ár 10 amerı­ka­lyq­tyń bireýi Kolorado óze­ni­­niń sýyna táýeldi.

Brazılııa da sý tapshylyǵyn sezinip otyr. Máselen, San-Paýlý shtatyn sýmen qamtamasyz etetin «Kantareıra júıesi» tartyla bastaǵan. Sonyń saldarynan birneshe bógen júıesiniń kúshi nebári 40 paıyzy ǵana jet­ken. Sol sekildi 2015 jylǵy qýań­shylyq kezinde General Motors kompanııasynyń sýǵa jum­salatyn shyǵyny 2,1 mıllıon, elektr energııasyna tóleıtin qarjysy 5,9 mıllıon dollarǵa kóbeıdi.

Sonymen qatar Iran, Irak, Lıvan sekildi elderdegi qoı­ma­lardaǵy sý deńgeıi óte tómen. Qytaı 2015 jyly qaǵaz shy­ǵa­ratyn kásiporyndardyń sý tuty­nýyn 10 paıyzǵa azaıtýǵa min­dettegen. Kóp uzamaı qaǵaz­dyń baǵasy kóterilip shyǵa keldi.

Úndistandaǵy ahýal múldem qıyn. Elde júrgizilgen esepteýlerge súıensek, qazirgi tańda 21 ne­gizgi qala mańyndaǵy jerasty sýy taýsylýǵa jaqyn. Demek, 100 mıllıon adam «tirshilik nárine» muqtaj bolýy múmkin. Sondaı-aq Úndistandaǵy aýdandardyń tórtten úshi, ıaǵnı 638 mıllıon turǵyn sý tapshylyǵynan túrli qıyndyqtarǵa tap kelmek.

«Sýdyń da suraýy bar» ekenin jaqsy túsingen kóptegen kompanııa qazirdiń ózinde «tirshi­lik nárin» tıimdi paıdalanýǵa kiristi. Basseınderdiń kólemi ár qıly, ár aýmaqta ornalasqany belgili. Kóptegen bıznes ókili ózenderdiń osy artyqshylyǵyn ıgiligine jaratpaq. Máselen, Apple kompanııasy óziniń zaýyt­taryn sýy mol ózenderdiń mańa­ıy­na shoǵyrlandyra bastady.

Bir qyzyǵy, Jer sharynyń basym bóligin (71 paıyzǵa jýyq) sý alyp jatyr. Degenmen sý munshalyqty kóp ekenine qa­ra­mastan, tutynýǵa kelmeıdi. О́ıtkeni onyń 97 paıyzy tuzdy. Qalǵan úsh paıyz ǵana tushy. Onyń ózinde, tushy sý qorynyń basym bóligi Antarktıda, Ark­tıka sekildi máńgi qar qur­san­ǵan aımaqtar men quzar shyń­dardaǵy muzdyqtarǵa tıesi­li. Kúndelikti ómirimizge kerek aýyz sý, ekojúıege ketetin ózen sýy 1 paıyzǵa da jetpeıdi.

Jyl saıyn adamzat paıdalanatyn tushy sýdyń kólemi 4,3 trıllıon sharshy metrdi quraıdy eken. Munyń 70 pa­ıyzy aýyl sharýashylyǵyna, 19 paıyzy ónerkásipke, al qalǵan 11 paıyzy kúndelikti turmys­qa jumsalady. Álbette, bul – álemdegi ortasha kórsetkish. Áıt­pese, ár memlekettiń sýdy tutyný mólsheri árqalaı ekeni túsi­nikti. Mysaly, AQSh-ta sý tuty­nýdyń 37 paıyzy óndiriske, 40 pa­ıyzy aýyl sharýashylyǵyna tıesili. Úndistanda aýyl sharýa­shylyǵyna ketetin sý mólsheri 90 paıyzdan asady. Qytaıda bul salaǵa 65 paıyzǵa jýyǵy ketse, 22 paıyzy óndiriske jumsalady.

Jalpy, Azııa «úshinshi polıýs» sanalady. О́ıtkeni qur­lyq tushy sý qory jóninen Ark­tıka men Antarktıdadan keıin úshinshi orynda tur. Iаǵnı muzdyqtar óte kóp. Oǵan qosa, álem halqynyń basym bóligi osynda mekendegenin eskersek, olardyń bári taýlar basyndaǵy aq jabynǵa muqtaj.

О́kinishke qaraı, klımattyń ózgerýi saldarynan Azııanyń shyńdaryndaǵy muzdyqtar jyldam erip barady. Keıingi on jylda ózenderge quıylǵan sý kólemi 16 paıyzǵa azaıǵan. Sonyń kesi­rinen qurlyqtaǵy negizgi 14 ózen men onyń alaby keleshekte sýsyrap qalýy múmkin. Sonyń úsheýi, atap aıtsaq, Balqash sý alaby, Syrdarııa sý alaby men Ámýdarııa sý alaby Ortalyq Azııada jatyr.

Sondyqtan sý máselesi Or­ta­lyq Azııany da aınalyp ót­peıdi. Onyń ústine, aımaqtaǵy iri ózenderdiń barlyǵy trans­she­karalyq. Ondaǵan jyldan beri sol transshekaralyq sý resýrstaryn birlesip paıdalaný jaıy Ortalyq Azııa elderi úshin kúrdeli problemanyń birine aınaldy. Ásirese Syrdarııa men Ámýdarııa ózenderin birlese paıdalaný óte ózekti. Syrdarııa óz bastaýyn Qyrǵyzstannan, Ámýdarııa Tájikstannan alady. Sondyqtan Ortalyq Azııa­daǵy ózge memleketter qyrǵyz ben tájik aǵaıyndardyń «jomart­tyǵyna» táýeldi. Dálirek aıt­qanda, negizgi sý aǵynyn retteý tetigi solardyń qolynda.

Qazaqstan men Qytaı arasynda shekarany kesip ótetin úlkendi-kishili 25 ózen bar. 2001 jyly qos taraptyń úkimetteri transshekaralyq ózenderdi paıdalaný týraly kelisim jasasqan. Biraq Ertis pen Ileniń taǵdyry tolyqqandy sheshilgen joq. Eki ózenniń taǵdyry Qazaqstan úshin asa mańyzdy. Sebebi Ertis pen Ileniń 70 paıyz sýy Qytaı aýmaǵynan bastaý alady. Oǵan qosa, Beıjiń bıligi óz aýmaǵynda ózen sýyn qoldaný kólemin jyl saıyn arttyryp otyr.

Endi qaıtpek kerek? Prezı­dent atap ótkendeı, jańa tehnologııalar men sıfrlandyrý arqyly sýdy únemdeýge kóshýi­miz qajet. Budan basqa jol joq. Qansha qalasaq ta, Tıan-Shan men Alataýdyń basyna qar jyl­daǵy­dan kóp túspeıdi. О́zen sýy kenetten molaıyp ketpeıdi. Onyń ústine, ózenderdiń aıaǵynda jatqandyqtan Qazaqstan úshin sý kórshiles elderge qaraǵanda óte ózekti. Endeshe, sózden iske kóshetin sát keldi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Uqsas jańalyqtar