Qoǵam • 06 Qyrkúıek, 2021

«Sóztúzer» – súbeli eńbek

277 ret kórsetildi

El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń alǵysózimen buqaralyq aqparat quraldary ókilderine arnalǵan «Sóztúzer. Qate qoldanystar sózdigi» jınaǵy jaryq kórdi. Búginde baspasóz betterinde sózder men tirkesterdi orynsyz nemese qate qoldanýshylar jıi kezdesedi. Bul máseleniń sheshimi retinde sózderdi qate qoldanýdyń 2 myńnan astam naqty mysaly jınaqtalǵan sózdik daıyndaldy. Aıta keteıik, mundaı sózdik elimizde tuńǵysh ret qurastyrylyp otyr.

Kitaptyń tusaýkeser rásiminde Mem­leket basshysynyń alǵysózin Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev oqyp berdi.

«Til – ulttyń ózegi. Onda halqy­myz­dyń búkil bitim-bolmysy kórinis tapqan. Baı ári shuraıly tilimiz urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp, elimizben birge jasap keledi. Shyn máninde, til – jandy aǵza ispetti, udaıy jańaryp otyrady. Zaman talabyna saı jańa sózder qosylady. Keıbiri kónerip, sırek qoldanyla bas­taıdy. Bul – zańdy qubylys. Biz úshin eń bastysy – qasterli tilimizdiń ǵa­syrlar boıy qalyptasyp, ýaqyt synynan súrinbeı ótken tabıǵatyn buzbaı odan ári damyta túsý. Saýatty jazyp, durys sóıleı biletin halyqtyń tili ǵumyrly bolady», deıdi Memleket basshysy. Sondaı-aq Qasym-Jomart Toqaev aqparattyq tehnologııalardyń qoǵamǵa tıgizer zardabyna da toqtalyp, til tazalyǵy máselesinde buqaralyq aqparat quraldarynyń mańyzyn atap ótti. «Qazirgi jastar ádebı shyǵarma oqyǵannan góri til mádenıetiniń talaptary saqtala bermeıtin áleýmettik jelide otyrǵandy jón kóredi. Bul óskeleń urpaqtyń durys jazyp, sóıleı bilý qabiletine keri áserin tıgizýde. Til tazalyǵyn saqtaý isinde buqaralyq aqparat quraldary erekshe ról atqarady. Jurttyń bári maman emes. Jýrnalıster qaı sózdi nemese termındi qalaı qoldansa, kópshi­liktiń solaı qabyldaıtyndyǵy jasyryn emes. Sondyqtan medıa salasy qyz­metkerleriniń sóz ónerin jetik meńgerýi asa mańyzdy», deıdi Prezıdent.

Jýrnalısterge arnalǵan sózdikti jasaý ıdeıasynyń avtory – Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev bolsa, joba jetekshisi – UǴA akademıgi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Sherýbaı Qurmanbaıuly.

«Sóztúzer» týǵan tildi tuǵyryna nyq qondyrýǵa arnalǵan joba ekenin aıtqan Dáýren Abaev sózdiktiń kıno, serıal jáne mýltfılmdegi aýdarmalarǵa da septigi tıetinin atap ótti. «Sózdik jasaý úshin arnaýly jumys toby quryldy. Oǵan elimizdegi belgili ǵalymdar men til mamandary, jas redaktorlar men aýdarmashylar kirdi. Jyl basynan beri josparǵa sáıkes, óte aýqymdy jumystar júrgizildi. Elimizge taraıtyn elýden astam respýblıkalyq BAQ-qa monıtorıng jasalyp, myńdaǵan qate qoldanys anyqtaldy. Olar jan-jaqty taldanyp, jikteldi», dedi Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń birinshi orynbasary. Onyń aıtýynsha, sózdik, eń aldymen buqaralyq aqparat quraldaryna, ýnıversıtetterge, memlekettik organdarǵa taratylady.

«Jyl sońyna deıin arnaýly saıtqa salýdy kózdep otyrmyz. Sondyqtan bul jumystyń basy dep esepteımiz. Munan bólek, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi sózdikti memlekettik tapsyrys aıasynda jetkilikti deńgeıde shyǵarýdy josparlap otyr. Jumys toby músheleriniń jýr­na­lısterge, baspasóz hatshylaryna, baıan­dama jazatyn spıchraıter maman­darǵa arnalǵan sheberlik sabaqtaryn uıymdastyrý qajet», dedi Dáýren Abaev.

Otyz baspa tabaqtan turatyn sózdik tórt aı ishinde daıyndalǵan. Jınaqta barlyǵy 2182 sózdik maqala jazylyp, ásirese baspasóz betterinde jıi kezdesetin qateler iriktelip alyndy. Zertteý barysynda respýblıkalyq beldi elý bes buqaralyq aqparat qura­ly qamtylǵanyn aıtqan Sherýbaı Qurman­baıuly kitap mazmunyna toqtaldy.

«Bizdiń maqsatymyz BAQ tiliniń máde­nıetin kóterý bolǵandyqtan, sózdik­te mysalǵa alynǵan qatelerdiń derek­kózi kórsetilgen joq. Tek sońynda aqparat quraldarynyń jalpy tizimi ǵana usynyldy. Mundaǵy ár maqalanyń sońynda qateniń sebebi men durys nusqasy berilgen. Máselen, bir telearnada «kóshpeli bult júredi» degen tirkes jıi aıtylady. Aqıqatynda, bult júrmeıdi: bult kóshedi, bult basady, bult úıiriledi. Osy sııaqty qatelerdi tıp­terge bóldik. Til zańdylyǵy boıyn­sha orfografııalyq, orfoepııalyq, lek­sı­kalyq jáne semantıkalyq, gramma­tıkalyq, fýnksııalyq qateler dep jik­telgen. Ǵalymdardyń jasaǵan bul eńbegi qazaq tili mádenıetiniń, jazý tiliniń, sóıleý tili, onyń ishinde BAQ tiliniń mádenıetin kóterýge praktıkalyq tur­ǵydan septigin tıgizedi», dedi joba jetekshisi. 

Sózdiktiń jaýapty redaktory – Mem­­le­kettik syılyqtyń laýreaty Baıyn­qol Qalıuly. Al pikir jazǵandar – UǴA korrespondent-múshesi, fılologııa ǵy­­lymdarynyń doktory Amantaı Shárip pen Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq peda­gogıkalyq ýnıversıtetiniń professory Qalamqas Qalybaeva. Sózdikti quras­tyrýǵa L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory Jantas Jaqyp, Qyzdar ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń professory Tynyshtyq Ermekova, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq  ýnıversıtetiniń oqytýshysy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Orynaı Jubaeva, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń dosenti Botagóz Súıerqul, redaktor,
aýdarmashy Nazgúl Qojabek, redaktor, baspager Arman Álmenbet qatysqan.

Májilis depýtaty Saýytbek Abdrah­manov áleýmettik jeliler sanany bılegen búgingi qoǵamda sózdiktiń paıdasy úlken ekenin atap ótti.

«Az ýaqytta otyz baspa tabaq jınaq daıyndaý – aýqymdy jumys. Jıi kezdesetin eki myńnan asa qate-mysaldyń jıyntyǵy qazirdiń ózinde redaksııalarǵa naqty úlgi bola alady. Iаǵnı jýrnalıst kez kelgen sátte sóz tirkesteriniń aıtylýyna kúmán týǵan jaǵdaıda «Sóztúzerdi» basshylyqqa alady. Osy oraıda radıo men telearnalarǵa arnalǵan orfoepııalyq sózdik mindetti túrde kerek ekenin aıta keteıin. О́ıtkeni qazir qoǵam sıngarmonızm zańdylyǵynan ajyrap barady», dedi Májilis depýtaty.

Is-sharaǵa Parlament depýtattary, iskerlik, qoǵamdyq, ǵylymı jáne má­denı salanyń ókilderi, jýrnalıster, sondaı-aq elimizdiń memlekettik BAQ basshylary qatysty.

Sózdik el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy sheńberinde usynylyp otyrǵanyn aıta keteıik.

 

Sońǵy jańalyqtar

Agrosalada ilkimdi ister kóp

Aımaqtar • Keshe

«Aıqaıdyń» astary

О́ner • Keshe

Baıron uıyǵy

Ádebıet • Keshe

Berikqara shatqalyndaǵy baılyq

Ekologııa • Keshe

Qasteev qazynalary

О́ner • Keshe

«Balapan qazdyń» tarıhy

О́ner • Keshe

Abaı kúni atalyp ótti

Abaı • Keshe

Kún gúli

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar