Qoǵam • 15 Qyrkúıek, 2021

Eńbek naryǵyn qandaı ózgerister kútip tur?

249 ret kórsetildi

Pandemııa kezeńinde eńbek naryǵynyń burynǵydaı bolmasy aıqyndaldy. Onsyz da ózgergeli júr edi, indet kelip, búkil proses tipti jedeldep sala berdi. Kásipterdiń formaty aýysa bastady, talaptardyń ólshemi ózgerdi. Mundaı alapat ózgeris Qazaqstandy da aınalyp ótpeıdi. Árıne, bajaılap qarasaq, jahandyq úrdisterdi biz de sezip jatyrmyz. Jumys berýshi, jumysshy, bıznes jáne Úkimet – mine, osy tórttik óz múddesin zamanaýı úrdiske qanshalyqty toqaılastyra alady, másele sonda bolyp tur.

«Eńbek resýrstaryn damytý orta­lyǵy­» taıaýda ǵana «Qazaqstannyń eń­bek naryǵy: jańa shynaıylyq jaǵ­­daıyndaǵy damý» atty alǵashqy ult­tyq baıandamany jarııa etti. Onda ult­tyq eńbek naryǵyna áserin tıgizetin jahandyq trendter anyqtalǵan. Sonyń ishinde jasandy ıntellekt, avtomattandyrý máselesi aldyńǵy orynda. Mysaly, jasandy ıntellekt arqyly damyǵan elderde taıaýdaǵy 15 jylda jumys kúshiniń ónimdiligi 40 paıyzǵa deıin óspek. Biz dál bul deńgeıge ıek artpasaq ta, avtomattandyrý jaǵynan qalys qalmaıtyn sııaqtymyz. Sarapshylardyń bolja­ýynsha, eldegi jumys oryndarynyń 52 paıyzy avtomattandyrýdyń joǵary nemese eleýli təýekeline ushyraıdy. Al 2030 jylǵa qaraı Qazaqstandaǵy jumys kúshiniń 28 paıyzyn basqasha oılaıtyn, sıfrly jastar – «Z» býy­ny quramaq. Sonymen qatar onlaın jumys isteý qaǵıdasy qatty beleń alady, sonyń nátıjesinde pandemııadan keıin 10 kompanııanyń bireýiniń ǵana qyzmetkerleri jumys kestesiniń 80 pa­ıyzdan astam ýaqytyn keńsede ótkizedi eken.

– Koronadaǵdarys sıfrly ekono­mı­­­ka­­ǵa kó­shýdi jedeldetti, tipti josparlanbaǵan sektorlarda – mektepterde, aýrýhanalarda kóptegen qyzmetti qazir fızıkalyq əlemde elestetý qıyn. Buryn eshqashan sıfrly tehnologııany qoldanbaǵan adamdar da oǵan júginýge məjbúr. Pandemııa kəsiporyndardy digital ortaǵa aınaldyryp, bıznes-prosesterdiń bet-beınesin ózgertti. Qazir ınternet tehnologııalardy tartpaı tabysty bıznes júrgizý múmkin emes, – deıdi IT QCC JShS sertıfıkattaý ortalyǵynyń jetekshisi Jolaman Ýəlıev.

Tek sońǵy 5 jyldyń ishinde smartfon qoldanýshylarynyń sany 1,7 ese artqan. 1990 jyldan 2009 jylǵa deıin kompıýterlik tehnologııalar boıynsha əlemde 533 myń patent berilse, sońǵy 10 jylda 989 myń patent maquldanǵan. Osynyń ózi-aq zamannyń damý kartınasyn baıqatady. Qandaı mamandyqqa suranystyń ósetinin kórsetedi. Son­dyq­tan bıznesin óristetýdi oılaǵan lıderler eń aldymen bultty esepteý­ler (cloud computing), úlken derekter (Big Data), elektrondy kommersııa (e-commerce) jəne jasandy sanany (Al, JS) damytýǵa kúsh salyp jatyr. Árıne, bul úrdis IT-saladaǵy orta jəne joǵary bilikti mamandyqtarǵa jáne ónimdi əzirleý, ınjenerııa, marketıngke degen suranystyń ósýine alyp keledi.

Sonda jasandy ıntellekt ónimdilikti qalaı arttyrady deısiz ǵoı? Jumys kúshi azaıady, ýaqyt únemdeledi, sapa turaqtylyǵy ornaıdy. Biraq bir qıyny – bolashaqta 85 mln-nan astam jumys orny eńbek naryǵynan shyǵyp qalýy yqtımal. 2030 jylǵa qaraı shamamen 100 mln jumysshy nemese shamamen 16-shy adam qyzmet túrin ózgertýge məjbúr bolmaq. Ekonomıkalyq yntymaqtastyq pen damý uıymynyń baǵalaýynsha, taıaýdaǵy 15-20 jylda qoldanystaǵy jumys oryndarynyń 14 paıyzy avtomattandyrý nətıjesinde joǵalyp ketýi múmkin, al taǵy 32 paıyzy jeke mindetterdi avtomattandyrý shamasyna qaraı ózgeredi.

«Qazaqstan týraly aıtar bolsaq, bizde jumys oryndarynyń jartysynan kóbi (52 paıyz) avtomattandyrýdyń joǵary nemese mańyzdy qaýpine ushy­raı­dy. Bul EYDU 8 (47 paıyz) jəne kórshi Reseı Federasııasy (47 pa­ıyz) boıynsha ortasha deńgeıden joǵary» dep jazady «Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy».

Bul birtúrli úrdiske Qazaqstan qa­laı daıar bolýy kerek? Buǵan baılanys­ty ortalyq «qazaqstandyqtar qaıta ma­mandanýǵa nemese suranysqa ıe jańa daǵdylardy, birinshi kezekte, sıfrly, kog­nıtıvti jáne áleýmettik-minez-qu­lyq daǵdylaryn ıgerýge májbúr bolady» dep topshylaıdy. Soǵan saı arzan jáne ıkemdi oqytý nusqalary naryqqa kele bastaıdy. Naryqtyń sıfrlanýy – sıfrly urpaqtyń ósip-jetilýimen de baılanysty. Ortalyqtyń: «Jumys kúshiniń qurylymy ózgeredi, 2025 jylǵa qaraı onyń basym bóligin Qazaqstanda sıfrly saýattylyq pen digital ortaǵa beıim bolýdyń joǵary deńgeıimen erekshelenetin mıllenıaldar men Z býyny (63 paıyz) quraıdy» degen tujyrymy álgi sózge dálel.

Álbette, salanyń bári sıfrlanady dep kesip aıtý da qıyn. Tyń úrdiske meılinshe ıkemdileri – banktik qyzmet kórsetý, óńdeý ónerkəsibi, kólik jəne saqtaý salalary eken. О́ńdeýshi ónerkəsipte robottardy ǵana paıdalaný 20 mln jumys ornyn joǵaltsa, banktegi operatorlardyń jumysy birtindep bankomattarmen almastyrylady.

– Tarıh bizge bir kəsiptiń ornyna basqalar keletinin úıretedi. Sondyqtan meniń oıymsha, eskirgen mamandyqtar joǵalyp ketpeıdi, jaı ǵana basqa ma­man­­dyqtarǵa túrlendiriledi. Osyǵan súıene otyryp, qazirgi zamanǵy mamandar úshin jan-jaqqa muqııat qaraý, tendensııalardy baqylaý, óz salasyndaǵy neǵurlym suranysqa ıe tehnologııalardy ıgerý jəne qajetti sertıfıkattaýdan ótý mańyzdy. Sonymen qatar qazirgi əlemde, eń bolmaǵanda, negizgi sandyq daǵdylardyń bolýy mańyzdy, olarǵa qoıylatyn talaptar barǵan saıyn artyp keledi. Ərıne, únemi oqý men damýǵa beıimdelý de mańyzdy, – deıdi Ernst & Young Kazakhstan LLP konsýltasııalyq qyzmetter dırektory Damır Demınov.

Baıandamada Qazaqstanda eresek adam­dardyń 19,7 paıyzynda kom­pıý­ter­­lik daǵdylardyń qalyp­tas­paǵany aıtylǵan. Ras sóz. Ásirese 2020 jyly beıresmı sıpat alǵan «42 500 daýy» kezinde ESQ kiltin ashyp berýdiń ózi aqyly qyzmetke aınalyp, áleýmettik járdemaqyny alǵysy kelgen jurt kompıýter ortalyǵy men kompıýter tilin biletinderdi jaǵalap ketti. Bylaı qarasańyz, ınternetpen tolyq qam­tyl­ma­ǵan eldiń turǵyndaryn «ınternet tilin bilmeısiń» dep jazǵyrýdyń da qısyny joq.

Ortalyq halyqtyń jasy men ju­mys kúshine baılanysty birneshe býynǵa bólip, olardyń sıpattamasyn jazǵan. 76-93 jas aralyǵyndaǵy kisilerdi «únsiz urpaq» dese, 57-75 jas aralyǵyndaǵylardy bebıbýmerler dep qarastyrady: ıaǵnı turaqty jumys isteýge baǵyttalǵan, komandada jumys isteý múmkindigin joǵary baǵalaıdy jáne patrıotızm hám turaqtylyqty bıik qoıady. 41-56 jas aralyǵyndaǵy azamattar – X urpaq: mansaptyq ósýdi hosh kóredi, óz ýaqytyn baǵalaıdy, darashyldyqty jón sanaıdy. 24-ten 40-qa deıingiler mıllenıaldar: olardyń sıfrly saýattylyǵy joǵary, jahandyq ózgeristerge qyzyǵady, óz qundylyqtary men qaǵıdalaryn qorǵaı alady. Al endigi zaman men naryqtyń ıesi 7-23 jas aralyǵyndaǵy Z urpaq. Olar bilim alýǵa kóbirek ýaqyt bólip, kəsibı jəne jeke ómir arasyndaǵy tepe-teńdikti saqtaýdyń mańyzdylyǵyna mán beredi, sıfrly ózgeristerdi meńgergen, mansaptyq ósýdi joqqa shyǵarmaıdy jáne eńbek kestesiniń ıkemdiligi úshin qarjylyq jeńildikterge daıyn.

Avtomattandyrý, jasandy ıntellekt, onlaın úrdisterdiń basymdylyǵy  bekerden-beker aıtylmaıdy. Bul qazir bastan ótýde jáne keleshekte túrlenip, qarqyndy jalǵasa beredi. Tek soǵan daıyn bolý asa mańyzdy. Daıyn bolmaı qalǵan azamattardyń naryqtan shyǵyp qalýy op-ońaı. Ári shekaramyzdy attap turǵan jańa naryq baıaǵy naryq sekildi keshirimshil emes sııaqty. Qatal ári qyzyq. Bizdi qatal ári qyzyq beles kútip tur.

Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar