Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 23 Qyrkúıek, 2021

Úsh onjyldyqtyń úlesi

46 ret kórsetildi

Qazaqstan dep atalar qara shańy­raǵymyz táý eter Táýel­sizdiktiń 30 jylyna qadam basty. Úsh onjyldyq tarıhı ólshem boıynsha asa uzaq ýaqyt emes. Solaı bola tura, kózi ashyq, kókiregi oıaý otandastarymyz ótkenge úńilip, jyldar jylnamasyn paraqtaǵan sa­ıyn jemisti jetistik baryn ańǵarar edi. Eń aldymen, egemendikke qol jetkizgeli beri el eńsesin tiktedi. Halyqtyń ál-aýqaty artyp, turmysy túzeldi. Qysqa merzim aralyǵynda áleýmettik damýdyń áleýetti jolyn tańdap aldyq.

Azattyqtyń alǵashqy jyldarynda elimizde kedeılik pen jumyssyzdyq beleń alǵany belgili. Máselen, 1998 jyly aýyl halqynyń jartysyna jýyǵynyń jáne qala turǵyndarynyń úshten biriniń tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen de tómen boldy. Azamattar arasyndaǵy teń­sizdik tereńdeı tústi. Memlekettik resýrs­tardyń tapshylyǵynan áleýmettik qor­ǵaýǵa jumsalatyn qarajat úshten bir­ge azaıdy. Áleýmettik tólemderdi alý­shy­lardyń sany kemip, áleýmettik jár­dem­a­qylardyń naqty mólsheri tómen­dedi. Osy­laısha, 1998 jylǵa qaraı zeınet­aqy­lar men járdemaqylar boıynsha memle­kettiń bereshegi 36 mlrd teńgege jetti.

Alaıda táýelsizdiktiń alǵashqy jyl­daryndaǵy kúrdeli kezeńderde el Úkimeti ómir súrý deńgeıiniń tómendeýin boldyrmaý jáne halyqty áleýmettik qoldaý máse­le­lerine qatysty ýaqytsha sharalardy qa­byldap qana qoımaı, uzaq merzimdi áleý­mettik basymdyqtardy qalyp­tas­tyr­dy. Ata Zań Qazaqstandy áleý­mettik baǵ­darlanǵan memleket retinde jarııalady.

 

Básekege qabiletti memlekettiń bási bıik

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń eli­miz­diń basty ulttyq ıdeıasy sanalatyn ulttyń básekege qabilettiligin arttyrý jáne básekege qabiletti 50 eldiń qata­ryna kirý jónindegi bastamasyn iske asy­ra otyryp, ekonomıkalyq ósim men aza­mat­tardyń ómir súrý sapasyn, standart­taryn turaqty arttyrý arasyndaǵy te­pe-teńdikke qol jetkizýge erekshe mán berildi. Memleket óz azamattaryna asa mańyzdy áleýmettik ıgilikterdiń jal­pyǵa ortaq qoljetimdiligine jáne onyń qoǵam­dyq qolaıly sapasyn qamtamasyz etýge arnalǵan negizgi eń tómengi áleýmettik standarttaryna kepildik beredi.

Birinshiden, bul – adamnyń densaýly­ǵyn saqtaýy jáne onyń ómirlik belsen­dili­gin qamtamasyz etýi úshin qajet eń tómen­gi tutyný sebetiniń quny negizinde anyq­talatyn eń tómengi kúnkóris deń­geıi. 2005 jyldan bastap ol bazalyq áleý­mettik standartpen bekitildi. Sonyń negizin­de turǵyndar jalaqysynyń eń tómen­gi mólsheri, bazalyq zeınetaqy tólem­deri jáne múgedektigi, asyraýshy­synan aıy­rylýy jáne jasyna baıla­nysty memleket­tik áleýmettik járdemaqylary aıqyndalady.

Eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń kó­le­mi 1997 jyly 3 505 teńgeni, 2005 jyly – 6 014 teńgeni, 2021 jyly – 34 302 teńgeni qurady. Sońǵy jıyrma jylda ol shamamen 10 ese ósti. Buǵan qarap halyqtyń eń tómengi tutyný shyǵyn­darynyń kólemi men qurylymyndaǵy naqty ózgeristerdi aıqyndaýǵa bolady.

Eń tómengi kúnkóris deńgeıin aı­qyndaý ádistemesi 2006 jyly qaıta qaral­dy. Nátıjesinde, eń tómengi kún­kóris deńgeıiniń qurylymynda azyq-túlik sebetiniń úlesi 70%-dan 60%-ǵa de­ıin qysqardy jáne tıisinshe azyq-túlik sanalmaıtyn taýarlar men kór­seti­letin qyzmetterdiń úlesi 30%-dan 40%-ǵa deıin ulǵaıdy. Sondaı-aq azyq-túlik sebetin­degi tamaq ónimderiniń jıyntyǵy (20-dan 43 ataýǵa deıin) eki ese ulǵaıdy. Nátıje­sin­de, onyń jan basyna shaqqandaǵy or­­­ta­­sha energetıkalyq qun­dylyǵy 1 175-ten 2 175 kkal-ǵa de­ıin joǵarylady. Son­daı-aq 2018 jyl­ǵy 1 qańtardan bas­tap eń tó­mengi kún­kóris deńgeıiniń azyq-tú­lik sanal­maı­tyn bóliginiń úlesi 40%-dan 45%-ǵa de­­ıin ulǵaıdy. Bul rette azyq-túlik sebeti­­niń jan basyna shaqqan­daǵy ortasha ener­ge­tıkalyq qundylyǵy kúni­ne 2 175 kkal qalpynda qaldy.

Ekinshiden, áleýmettik kepildik dep zeı­net jasyndaǵy azamattar úshin taǵa­ıyn­dalatyn bazalyq zeınetaqy tóle­min aıtýǵa bolady. Sonymen qatar ynty­maq­ty zeınetaqy júıesinde talap eti­letin jumys ótili bar jáne zeınet­aqy­ny esepteýde tabysy tómen azamattar úshin belgilenetin azamattyń jasyna baı­lanysty beriletin zeınetaqy tólemi­­niń eń tómengi mólsheri de qarastyryl­­ǵan. Zeınetaqy tóleminiń eń tómengi mól­­sheri 1995 jylǵy 300 teńgeden 2021 jyly 61 796 teńgege deıin ósti (bazalyq zeınet­aqy tólemin eskere otyryp) jáne bıyl eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń kólemi­nen 1,8 ese asyp tústi.

Úshinshiden, elimizde áleýmettik táýe­kelder týyndaǵan kezde azamattarǵa múgedektigine, asyraýshysynan aıyrylýyna baılanysty tólenetin memlekettik áleýmettik járdemaqylar bar.

Bastapqyda memlekettik áleýmettik járdemaqylardyń mólsheri aılyq esep­tik kórsetkishtiń eselengen mól­sherinde aıqyndaldy. Al 2005 jyldan bastap bul járdemaqylar turmys­tyń naqty qunyna, ıaǵnı eń tómengi kún­kóris deńgeıiniń mólsherine sáıkes bel­gi­lenetin boldy. 1999 jyldan bas­tap 2020 jylǵa deıin memlekettik áleý­mettik járdemaqylardyń ortasha mól­sheri azamattyń múgedektigi boıynsha 3 106 teńgeden 46 219 teńgege deıin (neme­se 14,9 esege), asyraýshysynan aıy­rylýy boıynsha 4 250 teńgeden 39 169 teńgege deıin (nemese 9,2 esege) ulǵaıdy. Memlekettik áleýmettik járdemaqylardyń ortasha mólsheri 2021 jylǵy 1 mamyrda múgedektigi boıynsha 49 150 teńgeni, asyraýshysynan aıyrylýy boıynsha 40 653 teńgeni qurady.

 

El yrysyn eselegen eńbek qatynastary

О́tpeli kezeńde eńbek jáne halyqty jumyspen qamtý salasyndaǵy ahýal asqynyp turǵan edi. Júzdegen kásiporyn­dardyń jumysy toqtap qaldy. Keıbiri qysqartylǵan rejimde jumys istedi. Jap­paı jumyssyzdyq agrarlyq sek­tor­­daǵy óndiristiń quldyraýyna ákel­di. Jalaqyǵa qatysty bereshek ósti. Eńbek jaǵdaılary nasharlady. Jumys­shy­lar eshqandaı júıesiz jaldana bas­ta­dy. Sonyń saldarynan olardyń eńbek­aqysy da júıesiz tólendi. Munyń bári aza­mat­tardyń eńbek qatynastary salasyn­daǵy konstıtýsııalyq quqyqtaryn zańdy qorǵaý kepildikteriniń kúrt tómendeýine ákelip soqty. Tipti jappaı narazylyq aksııalary oryn ala bastady.

Jaǵdaı qoldanystaǵy zańnamany shuǵyl qaıta qaraýdy talap etti. Osyǵan baı­lanysty «Qazaqstan Respýblıka­syn­daǵy eńbek týraly», «Ujymdyq shart­tar týraly», «Kásipodaqtar týraly», «Ujymdyq eńbek daýlary men ereýilder týraly», «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy áleýmettik áriptestik týraly» jáne basqa da zańnamalyq aktilerdiń tutas toptamasy qabyldandy.

Osylaısha, elimizdegi eńbek qatynas­tary turaqtala bastady. Eńbek qaýipsizdigi men eńbekti qorǵaýdy qamtamasyz etý, áleý­mettik áriptestikti damytý úshin qu­qyqtyq baza quryldy. Memleket azamat­tardyń eńbek salasyndaǵy negizgi qu­qyqtary men bostandyqtaryn saqtaýshy kepilge aınaldy.

Respýblıka kásiporyndaryndaǵy bereshek jalaqyny anyqtaý jáne óndirip alýǵa qatysty memlekettik organdar qabyldaıtyn júıeli sharalardyń nátıjesinde merzimi ótken (3 aıdan astam ýaqyt) bereshek somasy 17 esege qysqardy (2009 jyly – 4,6 mlrd teńge, 2021 jylǵa – 268,1 mln teńge).

Osy jyldarda óńirlerdegi memleket­tik eńbek ınspeksııasynyń quqyqtyq den qoıý sharalary negizinde 137,4 myń­nan astam tekserý júrgizilip, sonyń qorytyndylary boıynsha 550 myńnan astam jumyskerdiń quqy qorǵaldy. Olarǵa tıesili jalaqy somasynyń shamamen 62 mlrd teńgesi tólendi.

Keıingi jyldary elimizde óndiristik jaraqat alý oqıǵalarynyń sany tómendep keledi. Iаǵnı osy baǵytta atqarylyp jatqan jumystardyń oń dınamıkasy bar degen sóz. Eger 2008 jyly óndiriste 2 444 adam zardap shekken bolsa, 2020 jylǵa qaraı zardap shekkenderdiń sany 38,5%-ǵa tómendep, 1 503 adamdy qurady. 2008 jyldan bastap 2020 jylǵa deıin ólimge alyp kelgen óndiristik jaraqattardyń sany 48,5%-ǵa tómendedi (404 adamnan 208 adamǵa deıin).

Sońǵy jyldary áleýmettik dıalogty damytýdyń mańyzdy qadamdary «Ujymdyq shart jasańyzdar» respýb­lıkalyq aksııasyn iske asyrýmen sabaq­tas boldy. 2020 jyly ujymdyq sharttar júıesimen 145,3 myń kásiporyn nemese jumys istep turǵan kásiporyndar sanynyń 48,3%-y qamtyldy. Búginde iri jáne orta kásiporyndardyń 97,1%-ynda ujymdyq sharttar bar.

2007 jyly elimizde Eńbek kodeksi qabyldandy. Onyń negizgi maqsaty – eńbek naryǵynyń tıimdi jumys isteýin qam­tamasyz etý, eńbek qatynasyndaǵy tarap­tardyń múdde teńgerimine qol jet­kizý, ekonomıkalyq oryndylyqty qyz­met­kerlerdiń eńbek jáne áleýmettik quqyq­taryn qorǵaýmen ushtastyrý sanalady.

Eńbek kodeksiniń talaptaryn iske asyrý, sondaı-aq qaýipsiz eńbek jaǵdaılary quqyǵyn qosa ala otyryp, azamattardyń eńbek quqyqtaryn qorǵaý­dy qamtamasyz etý maqsatynda memlekettik eńbek ınspeksııasy birqatar mańyzdy qyzmetti atqaryp keledi. Máselen, atalǵan ınspeksııa otandastarymyz qyzmet etip jatqan uıymdarda eńbek zańnamasy talaptarynyń saqtalýyna qatysty tıisti tekserýler júrgizedi. Iаǵnı júıe­li memlekettik baqylaý júrgizedi. Uıym­darǵa oryndalýǵa tıis mindetti nusqa­malar beredi. Sondaı-aq kináli adamdardy Qazaqstannyń zańnamasyna sáıkes jaýapqa tartady.

 

Jumyla bilgen jumyssyzdyqty jeńedi

1991 jyly KSRO ydyraǵan tus­ta sharýashylyq jáne ekonomıkalyq baı­lanystardyń úzilýi Qazaqstan­nyń eńbek naryǵyna da teris áser etti. 90-jyldary eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaı halyqtyń jumyspen qamtylý deńgeıiniń tómendeýimen, jumyssyzdyqtyń ósýimen jáne onyń respýblıka óńirleri boıynsha odan ári jiktelýimen, jumys kúshine suranys pen usynystyń arasyndaǵy teńgerimsizdiktiń ósýimen, «jasyryn» jumyssyzdyq aýqymynyń ulǵaıýymen, sondaı-aq beıresmı jumyspen qamtýdyń keńeıýimen sıpattaldy.

Jaldamaly jumysshylardyń sany 1991 jyly 7,4 mln adamnan 2001 jyly 3,9 mln adamǵa deıin tómendedi. El­degi jumyssyzdardyń eń kóp sany 1996 jyly tirkelip, 970,6 myń adamǵa jetti. 1999 jyldyń sońyna qaraı jalpy jumys­syzdyq deńgeıi 13,5%-dy qurady. Eńbek naryǵyndaǵy bul teris ózgerister óndiristiń quldyraýymen, qolaısyz demografııalyq tendensııalardyń beleń alýymen jáne halyqtyń shekara asyp, kóship-qonýymen baılanysty boldy. Bilikti mamandardyń, jumysshylardyń kete bastaýy eldegi eńbek áleýetiniń jaı-kúıine teris áserin tıgizdi. Soǵan qaramastan, jumyspen qamtylǵan halyq sany 1991 jylǵy 7,7 mln adamnan 2021 jylǵy birinshi toqsanda 8,8 mln adamǵa deıin ulǵaıdy. Al jumyssyzdyq deńgeıi bolsa, 1999 jylǵy 13,5%-dan 2021 jyldyń birinshi toqsanynda 4,9%-ǵa deıin tómendedi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar