Qarjy • 18 Qazan, 2021

Qarjy sektorynda qandaı ózgeris bolýy múmkin

88 ret kórsetildi

Sońǵy kezde mıkroqarjy uıymdarynyń (MQU) áleýeti týraly jıi sóz bola bastady. Naryqtyń bul segmentindegi oıynshylar belsendiliginiń artýy da osyǵan sebep sııaqty. Ári memleket te budan bylaı mıkroqarjy naryǵymen sanasýǵa nıetti ekenin baıqatty. 

Bankter barmaıtyn bastama...

Prezıdent bıylǵy Jol­daýynda bıznesti nesıeleý boıynsha mıkroqarjy uıym­darynyń áleýetin paıdalaný keregin aıtty. Bul bastama atalǵan uıymdar úshin de áleýe­tin baıytatyn, ózin kór­setetin jaqsy múmkindik.

«Jalpy somasy 6,3 trln teńge jumsalǵan daǵdarysqa qarsy sharalar júzege asyryl­ǵan­nan keıin ekonomıkamyzda artyq aqsha paıda boldy. Alaı­da búgingi tańda bólingen qar­jy áli barmaı jatqan salalar bar. Ekinshi deńgeıdegi bank­ter shaǵyn jobalarǵa, ásirese aýyl­ǵa arnap aqsha salmaıdy. Son­dyqtan mıkroqarjy uıym­darynyń áleýetin iske qosý kerek. Olar jergilikti jerde jumys isteıdi. О́ziniń tutyný­shylaryn, olardyń bıznesi men múmkindikterin jaqsy biledi» degen edi Q.Toqaev.

Qarjyger Rasýl Rysmam­betov ekinshi deńgeıli bankterdiń aýyldyq jerlerdegi jobalarǵa qarjy salmaýyna túsinistikpen qaraý kerek dep sanaıdy.

– Qarjylyq qadaǵalaý­shy­nyń bankterge qoıatyn shek­teýleri bar. Bul boıynsha qar­jy ınstı­týt­tary táýekeli jo­ǵary jo­balar­ǵa aqsha sala almaıdy. So­ndyqtan bankterdiń shaǵyn aýyl jobalaryna bara qoıýy ekitalaı. О́ıtkeni aýyl­dyq aımaqtarda nesıe koope­ratıvteri jumys isteıdi. «Damý» jáne «Báıterek» uıym­daryna arnaıy fýnksııa beril­gen. Menińshe, bankter shaǵyn jobalardy qar­jy­lan­dyrýy úshin tómen rezerv­ti talaptar ázirleý kerek. Al bizde ondaı talaptar onsyz da tómen, son­dyqtan qarjy­lyq qada­ǵalaýshy mundaı qadamǵa bara qoımas, – deıdi R.Rysmambetov.

Bank máseleleri boıynsha táýelsiz sarapshy Nur­jan Bııaqaevtyń aıtýynsha, mıkro­qarjy uıymdaryna basym­dyqtyń berilýi – olardyń el aýmaǵynda fılıaldar sanynyń kóbeıýine, jumys sapasynyń artýyna aıryqsha áser etpek.

– Bankterdiń aýyl-aı­maq­taǵy jobalarǵa kóńil ból­meı­­tini ras. Tipti fılıaldar jelisi búkil Qazaqstandy qam­typ jatqan Halyk Bank-tiń ózi ne­gizinen tutynýshylyq maq­­sattaǵy nesıelerdi ǵana berý­men shekteledi. Sondyqtan Pre­­zıdent Joldaýda bul ba­ǵyt­taǵy basymdyqty MQU-lar alýy tıis dep atady. Bul oryn­dy da. Endi olar qyzmet kór­setý spektrin keńeıte túsý úshin aýdan ortalyqtarynda óz ókildikteriniń sanyn, tıisinshe qyzmet sapasyn da arttyra túsýi kerek. MQU-lar jeke qosalqy sharýashylyqtardy ózderiniń mańyzdy baǵytyna aınaldyra alady jáne nátıje kórsetedi dep oılaımyn, – deıdi sarapshy.

Bankke aınalýy múmkin be?

Osyǵan deıin keıbir mıkro­qarjy uıymdarynyń bankke aınalýy týraly aıtylyp qal­ǵan edi. Máselen, KMF pen Solva basshylary ózderiniń úlken bankke aınalý múmkindigi bar ekenin jáne jaqyn ýaqytta bul prosesti júzege asyrýlary múmkin ekenin málimdegen.

– KMF-tyń maqsatty nary­ǵy – shaǵyn jáne orta bıznes. Alaıda kompanııa bólshek seg­mentte, atap aıtsaq, avto jáne taýar nesıesi boıynsha da qa­damdar jasap jatyr. Biz bu­ǵan evolıýsııalyq damý jolymen keldik. Jalpy, 20 jylda qazaq­standyq mıkroqarjy uıym­­dary edáýir progress kór­setti: qaryz alýshylar sany, nesıe­­leý kólemi boıynsha ósti, halyqaralyq seriktester, ınvestorlar moıyndady, ásirese mık­rokásipkerlerdi belsendi nesıe­leý arqyly klıenttik baza keńeıe tústi. MQU boıynsha Qazaqstanda zańdyq jáne qada­ǵalaý bazasy bar. Naryq damýyn baqylap otyratyn qaýymdastyq ta jumys isteıdi. Sektordyń ári qaraı damı túsýi úshin zańnan basqa shekteý joq. Menińshe, MQU klıentterine shot ashyp, aýdarym jasap, valıýta aıyrbas­tap, nesıe kartalaryn paıdalaný boıynsha keıbir zańnamalyq shekteýler alynyp tastalýy kerek, – deıdi KMF mıkroqarjy uıymynyń basqarýshy dırektory Dalıda Davlıatshına.

Bankke aınalýdan úmitti uıymnyń biri – Solva. Bul uıym halyqaralyq IDF Eurasia qarjylyq tobynyń quramyna kiredi. Atalǵan toptyń negizin salýshy Borıs Batın otandyq mıkroqarjy uıymdary júıeli jumys pen kásibılik, nesıeleý ádisteri men portfel sapa­sy boıynsha bankterden qalyspaı­tynyn jetkizdi.

– Tipti keıbiriniń reıtıngi keı bankterden táýir. Mán bersek, MQU-lar bankke qaraǵanda tıimdi sharttar usynady. Eger úsh-bes jyldyq nesıe kór­set­kishin alar bolsaq, bizdiki bank­terden arzan. Kóptegen klıentter bizge kelip banktegi nesıesin qaıta qarjylandyryp jatady. Senimdilik turǵysynan bank­terden kem túspeıtinimizdi nesıe reıtıngimiz de rastaıdy. Sondyqtan iri MQU-lar bankke aınalýǵa daıyn. Bizde de ondaı jospar bar. Qyzmetter spektrin keńeıte túskimiz keledi. Ásirese, shaǵyn jáne orta bıznes úshin. Esepteý shotyn ashyp, býhgalterııa júrgizip, sondaı-aq karta shyǵaryp, tólem prosesin júzege asyryp, aınalym qarjysymen nesıe bersek deımiz. Bul úshin banktik lısenzııa qajet. Qazir osy másele boıynsha qarjylyq qadaǵalaýshymen kelisip jatyrmyz. Bul jospar 12 aıda iske asady degen úmit bar. Biraq bári transformasııanyń formasyna baılanysty, – deıdi B.Batın.

Sarapshylar pikiri qandaı?

Rasýl Rysmambetov mıkro­qarjy uıymdarynyń bankke aınalý bastamasyn qoldaıdy. «Meniń oıymsha, mıkroqar­jy uıymdarynyń bankke aınalýy jaqsy úrdis. О́ıtkeni ondaı bankterdiń tájirıbesi mol jáne jeke tulǵalar men shaǵyn jáne orta bızneske qyzmet kórsetý bo­ıynsha ábden jumys istep shyń­dalǵan prosedýralar bolady. Mıkroqarjy uıymdary shyǵyndy azaıtýmen turaqty túrde jumys isteıtindikten mını-bank bola alady, tıisinshe, óńirlerde kishigirim jobalarmen tıimdi túrde aınalysady. Sondyqtan bul rette mıkro­qarjy uıymdarynyń tájirıbesi biz úshin asa qajet» deıdi ol.

Bıyl Joldaýda Prezıdent «memleket budan bylaı bank­terge kómektespeıdi» degen edi. Shyny kerek, bul kópshilik kút­ken sóz boldy. О́ıtkeni osy­ǵan deıin memlekettiń qansha bankti aıaǵynan turǵyzǵanynan buryn, quıylǵan qarajatty sanaý qıynǵa soǵary sózsiz.

– Eger memleket bankterge shynymen kómektespeıtin bolsa, onda aldaǵy úsh jylda 5-6 bank jabylady dep kútýge bolady. Olardyń 2-3-eýi shynymen de jumystaryn toqtatady, qalǵandary mıkroqarjy uıym­daryna aınalady. Al qazir mem­le­kettik baǵdarlamalar qar­­jy­sy bankter arqyly taraty­lyp otyr­­ǵan­dyqtan memlekettiń bank­­terge belsendi túrde kómek­tesip otyrǵany belgili, – deıdi R.Rysmambetov.

Sarapshynyń bankterdiń mıkroqarjy uıymy dárejesine tó­mendeýine qatysty oıyn mık­ro­qarjy uıymdary qaýym­dastyǵynyń basshysy Erbol Omarhanov ta qostaıdy. Ol qazir birqatar MQU menshik kapıtaly jáne aktıvteri boıynsha keı banktermen teńeskenin jetkizdi. Onyń aıtýynsha, qazir Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń qoldaýymen mıkroqarjy uıymdaryna konvertasııa jolymen bank atanýǵa múmkindik beretin zańnamaǵa ózgerister engizilip jatyr.

– Bizdiń oıymyzsha, MQU-lar­dyń bankke aınalýy bankter­diń de MQU-ǵa aınalý múm­kindigin bildirýi tıis. Iаǵnı bul keri qozǵalysy bar prosess. Son­dyqtan bank sektoryn­daǵy keı oıynshylar MQU mártebe­sine kóship jatsa, buǵan tek qýa­namyz, – dedi E.Omarhanov.

Telegramdaǵy RiskTakersKZ kanalynyń jazýynsha, ShOB-ty nesıeleý boıynsha MQU-lar bankke qaraǵanda sapaly ekspertıza jasaı alady.

«Biz mıkroqarjy uıymdaryn damytý jáne olardyń áleýetin paıdalaný ıdeıasyn qoldaımyz. Sheteldik bankterdiń Qazaq­stan­nan ketýine qaramastan Solva sııaqty halyqaralyq kompa­nııanyń kelgeni qýantady. Shyn máninde MQU-larǵa nazar aýdarý arqyly qarjylyq qadaǵalaýshy durys qadam jasady, atalǵan ıdeıany Prezıdent te qoldap otyr. Sheneýnikter men bank lob­bı­leri bul bastamany aıaqtan shal­­maıdy dep senemiz» dep jaza­dy kanal avtorlary.

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar