Rýhanı qazynanyń qaınary

Naqty aıtar bolsaq, osydan 18 jyl buryn  Elbasy Qazaqstan halqyna Joldaýynda mem­lekettik baǵdarlamasyn jarııa etip, suryptalǵan Tujyrymdama boıynsha aıqyndalǵan basym baǵyt­tardy tolyq atqaryp shyǵý­dy Úkimetke tapsyrǵan bola­tyn. Osy iske negiz bol­ǵan basty mindetterdiń biri – álemdik ǵylymı oı-sananyń, mádenıet pen ádebıettiń tań­daýly jetistikteri negizinde gýma­nı­tarlyq bilim berýdiń memle­kettik tildegi  tolyqqandy qoryn qurý edi.

Bul oraıda, joǵaryda atap ót­kenimizdeı álemdik oı jetis­tik­terin aýdarý arqyly qazaq­standyq qoǵamnyń áleýetin arttyra otyryp, tarıhı máni zor ult­tyq mádenı mura qataryna ja­tatyn sırek kezdesetin otandyq qoljazbalar men qundy kitap­tar­dy jaryqqa shyǵarý nátı­je­sinde, elimiz tarıhynyń beı­málim betteri aıqyndaldy.

Atap óter bolsaq, baǵdar­lamany iske asyrýdyń alǵashqy eki jylynda 218 atalym kitap ázirlenip, jaryqqa shyqty. Osy­nyń ishinde: «Qazaq ádebıetiniń tarıhy» 10 tomdy­ǵy­nyń 9 tomy jaryq kórip, «Álem áde­bıe­ti kitaphanasy» se­rııasy bo­ıyn­sha 34 tom kitap qazaq tilin­de, «Álem­dik máde­nıet­taný oı-sanasy», «Álem­dik fı­loso­fııalyq mura», «Batys derek­kóz­derindegi Qazaqstan tarıhy» joba­larynyń árbiriniń 10 tom­dyǵy, «Qazaq­tar quqyǵynyń ejelgi álemi» serııa­synyń 8 to­my jaryq kórdi. Ult tarıhynda buryn-sońdy mundaı orasan baı, rýhanı qazyna jaryq kórgen joq.

2007 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi qoǵamdyq Keńes múshelerimen kezdes­ken Elbasy N.Nazarbaev, joǵaryda atqa­rylǵan rýhanı jáne aǵartýshylyq qyzmetterge qanaǵattanarlyq deńgeıde baǵa berip, sonymen birge elimizdiń mádenı muralaryn saqtaý jáne tıimdi paıdalanýda úlken jumys atqarylǵanyn atap ótti.

Osylaı Tuńǵysh Prezıdenttiń qol­­daýyna ıe bolǵan rýhanı-mádenı aǵar­tý­shylyq jumysy Baǵdarlamanyń ári ­qaraı jalǵasyn taýyp, orys, aǵyl­shyn jáne qazaq tilinde «Qazaqstan Res­pýb­lı­kasy» ulttyq ensıklopedııasy, «Sı­no­nımder sózdigi», «Qazaq tiliniń orfo­­grafııalyq sózdigi», «Qazaq tiliniń orfo­epııa­lyq sózdigi», «Qazaqstan ar­heo­lo­gııasy», «Qazaqstannyń orta ǵa­syr­daǵy qalalary» qatarly kitap-albom­dar kópshilik nazaryna usynyl­dy. Bul týyn­dylarǵa Baǵdarlama logo­tıpi qoıy­­lyp, birtekti dızaınmen be­zen­­diri­lip, kór­kemdik, tehnıkalyq jáne­ polı­gra­fııa­lyq jaǵynan joǵary dáre­jede jasaldy.

Baǵdarlama aıasynda asa mán beril­gen baǵyttyń biri – «Álem ádebıetiniń kitaphanasy» serııasy boıynsha: Djorj Baıronnyń «Chaıld Garoldtyń sapary. Qabyl. Teńiz kókjaly», Onore de Balzaktyń «Shegiren bylǵarysy», Mýlýd Mammerıdiń «Apıym men taıaǵy», Ýılıam Shekspırdiń «Tragedııalar men sonetteri», Geteniń «Faýsty», Ernest Hemıngýeıdiń «Qosh bol, maıdany», Fedor Dostoevskııdiń «Aǵaıyndy Karamazovtary», Vladımır Nabokovtyń «Mashenka» jáne «Lýjın qorǵanysy» atty álemdik jaýharlar qazaq oqyrman­darymen qaýyshsa, «Qazaqstan tarıhy» serııasy boıynsha kóptegen qundy jazba derekter arab, parsy, túrki, qytaı, manjýr, shaǵataı, mońǵol, kóne slavıan jáne batys tilderinen aýdaryldy.

Sondaı-aq «Qazaqstannyń tarıh jáne mádenıet máseleleri» serııa­sy boıynsha júzdegen tırajben 442 atalym kitap jaryq kórdi. Bul týyndy­larǵa jeke-jeke toqtalar bolsaq, «Álem­dik tarıhı oı sana» 10 tom, «Qazaq­s­tan tarıhy ejelgi dúnıe shyǵar­ma­laryn­da» 2 tom, «Qazaqstan tarı­hy IH-HVII ǵasyrlardaǵy arab derek­kózderinde» 3 tom, «Qazaqstan tarıhy V-HVII ǵasyrlardaǵy ıran-parsy derekkózderinde» 5 tom, «Qazaqstan tarıhy HV-HH ǵasyrlardaǵy túrkitildi derekkózderde» 5 tom, «Qazaqstan tarıhy qytaı derekkózderinde» 5 tom, «Qazaqstan tarıhy mońǵol derek­kózderinde» 3 tom, «Qazaqstan tarıhy HVI-HH ǵasyrlardaǵy orys derek­kóz­derinde» 10 tom, «Qazaqstan tarıhy HII-HH ǵasyrlardaǵy Batys derek­kózderinde» 10 tom, «Álemdik fılo­sofııalyq mura» 20 tom, «Álemdik mádenıettaný oı-sanasy» 10 tom, «Álemdik áleýmettaný oı-sanasy» 10 tom, «Álemdik saıasattaný oı-sanasy» 10 tom, «Ekonomıkalyq klassıka» 10 tom, «Álemdik psıhologııa» 10 tom, «Álemdik psıhologııa oı-sanasy» 10 tom, «Erte dúnıeden búginge deıingi qazaq­tyń fılosofııalyq murasy» 20 tom, «Batys fılosofııasy», «Shyǵys fı­losofııasy», «Antıka dáýiri fılosofııa úlgileriniń qazaq tilindegi aýdarma murasy», «HIH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdaǵy Batys jáne Qazaqstan kásibı fılosofııasy», «Orta ǵasyrlyq ıslam-túrik jáne Jańa dáýirdegi Batys fılosofııasy», «Qazaqstan HIH ǵasyr sýretshileriniń shyǵarmalarynda», «Qazaqstan Memlekettik Ortalyq mý­zeıi­niń arheologııalyq kolleksııasy: Saqtar men Úısinder mádenıeti», «Qazaq­stan Memlekettik Ortalyq mýzeıi qoryn­daǵy biregeı qoljazbalar men basy­lymdar», «Qazaq Altaıynyń kóne qazy­na­sy», «Esik qorǵany muralary» qatar­ly qundy eńbekter árqaısysy bir-bir tom bolyp shyqsa, «Qazaq halqynyń dás­túr­leri men ádet-ǵuryptary» qazaq jáne orys tilinde 2 tom, «Álemdik óner­taný tarıhy» jáne «Qazaq óneriniń tarıhy» árqaısysy 3 tom, «Qazaqstan arhıtektýrasy» 8 tom, «Psıhologııa» 5 tom, «Qazaq mýzykasynyń antologııasy» 8 tom, «Álemdik ádebıettaný», «Álemdik óner­taný», «Álem folklorıstıkasy» árbiri 3 tom bolyp baspadan shyqty.

 Sonymen qatar «Qazaq halqy­nyń dástúrleri men ádet-ǵuryptary» sóz­digin daıyndaý jumysy da qolǵa alyndy. Osy maqsatta, úılený ádet-ǵurpy; bala tárbıeleý dásúri týraly; dinı ádet-ǵuryptar men merekeler; qazaqtardyń nanymdary men tanymdary; otbasylyq, sharýashylyq, óndiristik jáne qolóner, t.b. taqyryp­tarda ǵylymı ádebıetter zerdelenip, qajet materıaldar jınalsa, Almaty qalasyndaǵy Memlekettik ortalyq mu­rajaı «Qazaq halqynyń tarıhı an­tropologııasy» atty monogra­fııa­ny baspadan shyǵardy. Bul eńbek­te Qazaqstannyń ejelgi jáne qazir­gi tur­ǵyndaryna júrgizilgen keshen­di antropologııalyq zertteýler negi­zin­de ejelgi qonystanýshylar men qa­zir­gi qazaqtar arasynda 40 ǵasyrǵa so­zyl­­ǵan antropologııalyq damý men ge­ne­­tı­kalyq tuqym qýalaýshylyq úrd­i­si alǵash ret ǵylymı dálelin tapty.

Jyl saıyn Qoǵamdyq keńes negizinde qurylǵan seksııalar jumysy ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń usynystaryn zerdelep, ǵylymı ortanyń tilekterin eskere kele, «Ál-Farabı shyǵarmalary» 10 tom, «Qazaq handyǵynyń tarıhy men mádenıeti týraly qytaı arhıvterindegi qujattar» 2 tom, «Ádebı jádigerler» 20 tom, «akademık Álkeı Marǵulannyń shyǵar­malary» 14 tom, «Shoqan Ýálı­hanov shyǵarmalary» 6 tom, «Qazaq mýzy­ka­synyń antologııasy» 8 tom, «Qazaq­stan sáýlet óneriniń tarıhy» 10 tom, akademık Salyq Zımanovtyń usyny­symen «Qazaq quqyqtanýynyń kóne álemi» 10 tom, «Tarıh jáne máde­nıet es­kert­kishter jınaǵy» 5 tom bolyp, sondaı-aq Qazaqstan beıneleý óneriniń klassıkteri Ábilhan Qas­teev, Sergeı Kalmykov, Oral Tań­syq­baevqa, óner tarlandary Ǵazıza Jubanova jáne Ázirbaıjan Mámbetovke arnalǵan jeke-jeke albomdar atalǵan Baǵdarlama arqyly jaryqqa shyq­ty. Sonymen qatar Qazaqstan ta­rıhy ónertaný, mádenıettaný, ta­rıhı-mádenı aspektilerin qamtıtyn jı­naq­tar men ǵylymı eńbekterdiń bas­pa se­rııa­laryn ázirleý maqsatynda qu­ryl­ǵan «Turan murasy» jobasyn jú­ze­ge asyrý josparyna sáıkes «Aral-Kas­pıı­diń tarıhy men mádenıeti» atty birinshi kitap shyǵyp, «Saryarqa – dala órkenıetiniń besigi» atty ǵylymı jınaqqa materıaldar ázirleý aıaqtaldy. Bul jınaq «Tarıh», «Arheologııa», «Etnografııa», «О́ner. Sáýlet. Mýzyka» atty bólimderden turdy.

Baǵdarlamada kórsetilgen basym baǵyttar qataryna jatatyn salanyń biri ǵylymı ensıklopedııalyq týyndylar desek, bul oraıda «Qazaqstan ǵylymy» ensıklopedııalyq anyqtamalyǵy; «Islam» ensıklopedııalyq sózdigi; «Qazaq mádenıeti» ensıklo­pedııa­lyq sózdigi; «Qazaq ádebıeti» ensık­lopedııalyq sózdigi; «Qazaqstan tarıhy» ensıklopedııalyq sózdigi; «Qazaq­stan toponımıkasy» ensıklope­dııalyq anyqtamalyǵy; «Ekonomıka» ensık­lopedııalyq anyqtamalyǵy, t.b. qundy kitaptar jaryq kórip, bul týyn­dy­lardyń keıbiri orys tiline aýdarylyp shyǵaryldy.

Oǵan deıin táýelsiz memleket retinde jańadan daıyndalǵan «Qazaqstan Ult­tyq ensıklopedııasy» atty 10 tom­dyq irgeli eńbek jaryq kórip, ol bar­lyq elimiz kitaphanalaryna, kitap dúken­derine taratyldy. Kelesi kezekte atalǵan ensıklopedııanyń yqshamdalǵan nusqasyn 5 tom etip orys tilinde da­ıyndaý isi oıdaǵydaı atqaryldy.

«Alǵash Baǵdarlamanyń is-shara­syna bekitken tusta joǵaryda atap ótken kitap «qazaq tilinde daıyndalsyn» degen pármen boldy. Alaıda qoljazbalardy ázirleý barysynda ishinara ózgerister engizildi. Iаǵnı birer serııalardy orys tilinde shyǵarýǵa májbúr boldyq. Onyń da obektıvti sebepteri bar-tyn. Oǵan keıbir shet tilderinen tikeleı qazaqsha aýdaratyn aýdarmashy tapshylyǵy áser etti. Sondaı-aq Baǵdarlamany atqarý­ǵa bólingen ýaqyt shekteýli bolǵan­dyqtan, qolda bar múmkindikti paıdala­nyp, keıbir serııalardy tezdetip túp­nus­qadan orysshaǵa aýdarǵandy jón sana­dyq. Áıteýir oryssha mátini daıyn tursa, keıin qazaqshalaı jatarmyz dep sheshtik. Sózimizdi túıip aıtar bolsam, osy jyldar ishinde taralymy eki mıl­lıonǵa jetetin alty júzdiń ústindegi atalym kitap pen albom jaryq kórdi», deıdi «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasynyń sol kezdegi jaýapty hatshysy, tanymal qalamger Álibek Asqar myrza.