Suhbat • 19 Qazan, 2021

«Aıtmatovtyń uly bolý – úlken jaýapkershilik»

992 ret kórsetildi

Qatelespesek, Eýropada­ǵy sanaq boıynsha, jyl saıyn eń ótimdi elý kitap­tyń qatarynda Shyńǵys Aıt­matovtyń da shyǵar­ma­lary bar eken. Bul baýyr­las qyr­ǵyz elimen qa­tar biz úshin de úlken qýa­nysh. Álem tanyǵan Aıt­matovtyń bizge bóten­digi joq, kerisinshe, etene jaqyn. Máńgilik shyǵar­malarymen el jadyn­da saq­­talǵan klassıktiń uly Eldar Aıtmatovpen suh­bat­­tastyq.

Nobel syılyǵyn almaı qaldym dep muńaıǵan joq

– Ákeńiz Shyńǵys Aıtmatov qa­zaqqa etene jaqyn tulǵa edi. Ol kisi­niń esimin «Shyńǵys» dep qazaq ǵa­lymy Beısenbaı Kenjebaev­tyń qoı­ǵandyǵy, joǵary bilimdi ma­man retindegi tuńǵysh eńbek joly Qa­zaqstanda bastalǵany, Muh­tar Áýezovpen dos bolýy osy sózi­miz­di rastaıdy. Ákeńizdiń búkil álem tany­ǵan jazýshy ekenin bil­gen sát­te qandaı kóńil kúıde bol­dyńyz?

– Ákem óte uqypty adam edi, ony qasyn­da júrgen jandar jaqsy biledi. Áke retinde úıde óte meıirimdi, ózge­lerge kúıingish jan. Árıne, úlken jazýshy bolǵan soń, ol kisiniń bos ýaqyty bolmaıtyn. Biraq men jazýshy ekenmin dep otbasyna, balalaryna kóńil bólmeı qalǵan sáti bolǵan emes. Balalaryna tárbıe berý, olardyń bilim alýyna kómektesýge baryn salatyn. Al sizdiń suraǵyńyzǵa oralsaq, men jas kúnimde ákemniń el biletin, qurmetteıtin bedeldi adam ekenin biletinmin. Bizdiń úıden qonaq úzilgen emes. Solardyń ishinde elge belgili adamdar da bolýshy edi. Al eseıip, azamat bolǵan soń ákemniń tanymal jazýshy ekenin bildim. Shynymdy aıtsam, ol kisiniń bizdiń ulttyń mádenıetindegi, rýhanııatyndaǵy orasan zor úlesin tanyp jettim. Tipti, jas retinde boıymdy maqtanysh sezi­mi de kernegen sátter de boldy. Sonymen qatar kúnde qasymda júr­gen qarapaıym adam osynshama týyndylardy qashan jazǵan, qalaısha úlken masshtabtaǵy dúnıelerdi elge usynǵan dep jıi oılaıtynmyn. Keıde bul qubylysqa senbeı, ańtarylyp ta qalatynmyn. Onyń júırik qalamynan týǵan shyǵarmalary, tereń oılary ulttyq mádenıetke qosqan altyn qazynasy ekeni shyndyq. Ýaqyt ótken saıyn ákemniń ashylmaǵan qyrlary belgili bolǵandaı seziledi. Áke týraly oılaý, izdený, onyń qadir-qasıetin bilý onyń urpaǵy bolǵan men úshin máńgi toqtamas úrdis.

– Ákeńizge Nobel syılyǵy berilgeli jatqanda, sheshim ózgerip, ol syılyqty Gorbachev alǵanyn bilemiz, bul qııanatty ákeńiz qalaı qabyldady?

– Ashyǵyn aıtsam, men ómirimde ákemniń birdeńege qatty keıip, ashýǵa basyp nemese kek saqtaǵanyn kórgen de, estigen de emespin. Tipti ol kisiniń bireýdiń artynan ǵaıbat aıtýy bylaı tursyn, bireý týraly yńǵaısyz sóz aıtylyp jatsa da nazar aýdarǵan emes, ondaı usaq-túıek isterge kóńil bólmeıtin. Onyń ishki dúnıesi tereń, maqsaty aıqyn bolǵanyn jaqsy bilemin. «Ana syılyqty almaı qal­dym, myna is mynadaı boldy» dep bir­deńege qapalanǵanyn kórgen joqpyn. Tipti ondaı sózder ol kisiniń aýzynan shyqqan da emes. Meniń bi­lýimshe, ákem jeke basynyń nemese qyzyǵýshylyǵyna baılanysty isterge emes, keıde jahandyq iri máse­leler tóńireginde bas qatyrǵan bolýy kerek. Al siz surap otyrǵan suraq­tyń ja­ýaby bylaı, ákem Nobel syı­lyǵyn almaı qaldym dep eshqashan muńaıǵan joq. Tipti, bul syılyq týraly ózara sóıleskenimiz esimde qalmapty.

a

 Ákemniń ár shyǵarmasynda tazalyq bar

– Tanymal tulǵa kimdermen jıi syrlasýshy edi?

– Ákem kóbinde el syılaǵan azamat­tarmen birge júrdi, dos boldy. Árıne, ózi eńbek etken mádenıet sala­syndaǵy adamdarmen úzdiksiz barys-kelis jasap júrdi. Ákem qyrǵyz eliniń uly manasshysy Saıaq­baı Qaralaevty pir tutty. Qyrǵyzdyń eń myqty ada­my osy kisi dep aıtyp otyratyn. Al Qazaq­stannyń úlken aqyny Muhtar Sha­hanovpen birge týǵan baýyrdaı aralasyp, jaqyn dos bolyp ótti, ony óte jaqsy kóretin. Ákemniń dostary sanap taýysqysyz, olardyń atyn munda tizbelep aıtý da bir qıyndyq.

– Ol kisiniń jarııalanbaǵan týyn­­dylary bar ma?

– Aıaqtalmaı qalǵan kóp shyǵar­ma­lary bar. Olardy kásipqoı teksto­logterge qaratyp alǵan soń, jarııa­lasaq degen oıymyz bar.

– Ákeńizdiń shyǵarmalarynan ózińizge qaı týyndysy jaqyn? Siz­diń balalyq shaǵyńyzdy nemese sol sáttegi ómirińizdi kóz aldyńyzǵa ákeletin qaı shyǵarmasyn aıtar edińiz?

– Ákemniń ár shyǵarmasy men úshin asa qymbat, olar meniń júregimnen tereń oryn alǵan. Ár shyǵarmasynyń ózine tıisti áýeni, qoǵamda alatyn or­ny bar. Balalyq shaǵymdy kóz aldyma keltiretin shyǵarmalaryn aıtar bolsam, onda «Aq keme», «Já­mıla», «Alǵashqy muǵalim», «Erte qaıt­qan tyr­nalar», «Qosh bol, Gúl­sary», «Ata­dan qalǵan tuıaq» atty shyǵar­ma­laryn atar edim. Ákem jazǵan bul týyn­­dylarda qaıtalanbas tazalyq bar.

– Ákeńiz týraly qandaı jaqsy estelikter oıyńyzǵa jıi oralady?

– Árıne, ákem týraly este qalǵan jaqsy sátter óte kóp. Qaı birin aıtaıyn. Men eseıgende, ákem qaıda bar­sa da meni birge ertip júrdi. Ol kisi ekeýimiz kóptegen qalany bir­ge araladyq. Tipti is-sharalarǵa ákem­men birge baratynmyn. Ákem ekeýimiz kóp áńgimelesetinbiz. Jas ótken saıyn ákemmen birge júrgen sátter oıyma oralyp, birese saǵynyp muńaısam, endi birde qýanamyn. Keıde qıyndyqtarǵa dóp kelgende, sheshim qabyldaı almaǵan kezde «Átteń, ákem tiri bolsa ǵoı» dep oılaımyn. «Ákem meniń ornymda bolsa, bul máseleni durys sheshe alar edi» dep te joramaldaımyn. Sosyn áke rýhyn bıiktetip, ol kisiniń atyna kir keltirmeý úshin ár isimdi baıyppen isteımin.

– Shyńǵys Aıtmatovtyń uly bolýdyń qandaı jaýapkershiligi bar? Áke amanatyn qalaı oryndap júrsiz?

– Shyńǵys Aıtmatovtyń uly bo­lý – úlken jaýapkershilik. Sebebi me­niń ákemniń aty alysty sharla­dy, shy­ǵarmalaryn dúnıe júzi oqyrman­dary qyzyǵa oqydy. Ol kisiniń qun­dy murasyn qaz-qalpynda saqtaý, ony nasıhattaý da úlken sharýa. Bul is te kúsh-qýatty, tazalyqty, ur­paq pa­ryzyn talap etedi. Shyńǵys Aıt­ma­tovtyń uly degen qalpaqty kıip júrý úshin soǵan laıyq bolýym kerek. Al áli júzege asyra almaǵan isterimdi bolashaqta oryndaımyn degen senimdemin, bul meniń perzenttik mindetim.

– Siz qazir Aıtmatov atyndaǵy Halyqaralyq qorǵa jetekshilik etesiz, bul qordyń basty maqsaty qandaı?

– Ákem 2003 jyly ózi Halyqara­lyq qor ashty. Bul qordyń maqsa­ty – ósip kele jatqan jas býynnyń bilim alýyna, olardyń turmysyn­daǵy kezdesken qıyndyqtarǵa qol­ushyn berip, eldiń erteńi bolǵan jas­tardyń ekstremıstik sıpattaǵy is-áreketterdiń qurbany bolýyna jol bermeý edi. Ákem ómirden ótkennen keıin men osy fondqa jetekshilik etip kelemin, osy fondtyń prezıdentimin. Atalǵan fondtyń qazir istep jatqan ári bolashaqta isteýge josparlaǵan jo­balary óte kóp. Meniń endigi mura­tym – álem tanyǵan jazýshy ákemniń ar­tyna qaldyrǵan mol murasyn oqyr­man sanasyna jetkizip, tipti de oqy­­lymdy bolýyna jaǵdaı jasaý bolmaq.

– Aıtmatov áýletinde ata jolyn qýyp, qolyna qalam ustaǵan urpaq bar ma?

– Ápkem Shyryn Aıtmatova áde­bıet­tanýshy, osy salada eńbektenip júr, shyǵarmalaryn aǵylshyn tilinde jazady.

– Qazaq-qyrǵyz ádebıetinen qaı jazýshylardyń shyǵarmalaryn oqyp júrsiz?

– Qazaq ádebıeti týraly aıtsaq, árıne, Muhtar Áýezovtiń «Abaı jo­ly» atty romany uly shyǵarma. Bul shyǵarmany oqymaý múmkin emes. Al qyrǵyz jazýshylarynyń ishin­de Áshim Jaqypbekovtiń «Táńiri Ma­nas» atty shyǵarmasy shedevr. Bul shyǵar­malardy qaıtalap oqı bergiń keledi.

– Ýaqyt taýyp suhbat berge­nińizge rahmet.

– Sizge de rahmet.

Sońǵy jańalyqtar

Belarýssııa referendým ótkizedi

Álem • Búgin, 13:05

30 soqqy – 1 gol

Fýtbol • Búgin, 12:51

Mýngııanyń armany – Golovkın

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

QazUÝ-da Táýelsizdiktiń onkúndigi bastaldy

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • Búgin, 09:55

«Qyzyl» aımaqta qalǵan jalǵyz-aq oblys

Koronavırýs • Búgin, 09:50

Qazaqstanda qansha adam vaksına saldyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:45

1137 adam koronavırýs indetinen saýyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Omıkron álemniń 20 memleketinen tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 00:00

Altaı úzdikteri anyqtaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar