Ekonomıka • 20 Qazan, 2021

Syr óńiriniń ósimdik sharýashylyǵy: keshe, búgin, erteń

65 ret kórsetildi

Qyzylorda Qazaqstandaǵy iri sýarmaly eginshilikpen aınalysatyn óńir ekendigi belgili. Qazir oblysta 96,6 myń gektarǵa dándi, 6,7 myń gektar jerge maıly daqyldar, 66,4 myń gektarǵa mal azyqtyq daqyldar, 18,5 myń gektar jerge kartop, kókónis, baqsha ónimderi jáne 84,4 myń gektar aýmaqqa kúrish egildi. Sońǵy jyldardaǵy sý tapshylyǵyna baılanysty ártaraptandyrý baǵytynda jańa daqyldar synaqtan ótkizilip, oń nátıjeler alynǵannan keıin óndiristik deńgeıde egý jumystary júrgizilýde. Bıyl 98 gektarǵa soıa, 40 gektarǵa qant qumaıy egilip, jaqsy ónim alyndy. Egin sharýashylyǵynda zamanaýı tehnologııalar engizip, tamshylatyp jáne jańbyrlatyp sýarý da qolǵa alynýda. 

Elimiz boıynsha kúrishtiń shamamen 85 paıyzy bizdiń oblysta egi­ledi. Atalǵan daqyl sýdy kóp qajet ete­tini belgili, biraq buǵan jyl sanap Syr­­darııa ózenindegi sý mólsheri azaıyp kele jatqany múmkindik bermeı otyr. О́ńir topyraǵy ortasha jáne qat­ty tuzdanǵan aımaqqa jatady, al jer­ge dán túskennen orylǵansha sýda tura­tyn kúrish topyraqtaǵy tuzdy sha­ıyp, basqa aýyspaly egis daqyldaryn egý­ge múm­kindik týdyrady. BAQ bet­terin­­de nemese áleýmettik jelide sý tap­­shy­­lyǵy jaǵdaıynda kúrishten múl­­dem bas tartyp, basqa daqyldarǵa kóshýi­miz keregin jazyp, dabyl qaǵyp jat­qan­dar bar. Kúrish egilmese jerasty qaba­tyndaǵy tuz qaıta kóterilip, topy­raq aýyl­sharýashylyq maqsatynda tutyný­ǵa múldem jaramsyz bolyp qa­la­dy, onyń ústine oblystaǵy barlyq ın­jener­lik júıe­ler kúrish daqylyna arnalǵan­dyq­tan, basqa daqylǵa beıim­deý qyrýar qarjy­ny qajet etedi.

Osy máselelerge baılanysty Syr óńirindegi birden-bir ǵylym ordasy, ári elimizdegi kúrish salasyn zertteıtin jalǵyz mekeme Y.Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty ǵalymdarynyń at­­qaryp jatqan jumysy qyrýar. Ins­tı­týt ǵalymdary sýdy únemdeý, topy­raq­ty qalpyna keltirý, kúrish daqy­lyn tıimdi ósirýdiń tehnologııalary, óńir­diń klımattyq erekshelikterine beıim­delgen kúrish jáne kúrish aýyspaly egis daqyldarynyń seleksııasy jáne basqa da baǵyttarda zertteýler júrgizip, nátıjeleri óndiriske sátti engi­zilýde. Instıtýttyń seleksıoner ǵa­lymdary kúrishtiń ónimdi, erte pise­tin birneshe surpyn shyǵardy. Atap aıtar bolsaq, «Syr sulýy» sorty 105-110 kún­de pisedi. Osyndaı ereksheligi bar jer­gilikti suryptar 120-125 kúnde pise­tin re­seılik sorttardy almastyra ala­dy, sapalyq kórsetkishteri de joǵary.

 Osy jyly bıznes-áriptesterimiz 175 gektar aýmaqqa Shyǵys Azııa el­derinde keń taraǵan ádis boıynsha kú­­rish­ti kóshettep ekti. Ǵalymdar kó­shet­­tep egý mol ónim berýmen qatar, sý­dy 25%-ǵa deıin únemdeıtinin dálel­dep otyr. О́ńirde tálimi jerlerge bı­daı egý boıynsha da jumystar júr­gizil­di, Jańaqorǵan aýdanynda akvagel paı­dalaný arqyly bıdaı egilip, mol nátıjeler alynýda. Akvagel topy­raq­ta atmosferalyq jaýyn-shashynmen kelgen sýdy akkýmýlıasııa­lap, da­qyl­dardy egis ýaqytynda ylǵal­men qam­ta­masyz etip otyrady. Bul sý tap­shy­ly­ǵy máselesin sheshýde taptyrmas qural.

Qyzylorda oblysynda XX ǵasyr­dyń 60-jyldarynan bastap sýar­maly egistikti damytý qarqyndy júrdi, gıd­ro­melıoratıvti qurylystar salynyp, ınjenerlik júıeler jasala bastady, sonyń nátıjesinde 1965 jyly óńir­de sýarmaly egistik 92,2 myń gek­tar­ǵa jetti, odan keıingi jyldary da qar­qyndy ósip, 1990 jylǵa qaraı 235 myń gektarǵa deıin ulǵaıdy.

Degenmen sońǵy jyldarda óńirdegi aýyspaly egis júıesin basqarý, paıdalaný baǵytyndaǵy ózgeristerdiń áseri men kanaldar, qashyrtqy káriz júıe­leriniń, onyń boıyndaǵy gıdroteh­nı­kalyq qurylystardyń paıdalaný tártibi tolyq saqtalmaǵandyqtan ır­rı­gasııalyq júıeler tozyp, sýarma­ly jerler aýdany men ónimdiligi kemip ketti. Irrıgasııalyq júıelerdiń teh­nıkalyq jaǵdaılarynyń nasharlaýy olardyń sý ótkizgishtik qabiletterin tómendetip, sý qorlarynyń tıimsiz shy­ǵynynyń mólsherin arttyrady.

Sý tapshylyǵyn týdyratyn taǵy bir sebep – sý únemdegish tehnologııalardy keńinen paıdalanbaý. Sondyqtan sýarý barysynda berilgen sý mólsheriniń teń jartysy shyǵyn bolyp jatady. Osyǵan oraı, qazirgi kezde óńirimizde ırrıgasııalyq júıelerde qalyptasqan tehnıkalyq-melıoratıvtik jaǵdaıdy jaqsartý maqsatynda qaıta qurý ju­mys­tary júrgizilýde.

Atap aıtatyn bolsaq, PÝID-2 jobasy boıynsha Jalaǵash aýdanynyń Aqqum, Buqarbaı batyr, Tań jáne Máde­nıet aýyldyq okrýgterindegi 15,1 myń gektar sýarmaly jerlerdi qal­­pyna keltirý boıynsha jumystar júr­gi­zilýde. Al PÝID-3 jobasy bo­ıyn­sha 143 myń gektar sýarmaly jer­ler­di qalpyna keltirý jumystary júrgiziledi.

El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev óziniń 2020 jylǵy halyqqa Joldaýynda sýarmaly jerler kólemin arttyrý qajettiligi jóninde basa aıtty. Bul elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń kepili ekendigi sózsiz. Osy údeden shyǵý úshin ǵylymı zertteý nátıjelerin, zamanaýı agrarly tehnologııalardy paıdalaný, onyń ishinde tamshylatyp, jańbyrlatyp, topyraq asty sýarý júıelerin jasaý, qolda bar ırrıgasııalyq júıelerdi tolyq qalpyna keltirý, egistik atyzdaryn tegisteý, óńirdiń klımattyq erekshelikterine beıimdelgen daqyldardyń jańa sorttaryn shyǵarý ýaqyt kúttirmeıtin másele.

 

Nurbol APPAZOV,

Y.Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǴZI bas ǵylymı qyzmetkeri, hımııa ǵylymdarynyń kandıdaty

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar