Elimiz boıynsha kúrishtiń shamamen 85 paıyzy bizdiń oblysta egiledi. Atalǵan daqyl sýdy kóp qajet etetini belgili, biraq buǵan jyl sanap Syrdarııa ózenindegi sý mólsheri azaıyp kele jatqany múmkindik bermeı otyr. О́ńir topyraǵy ortasha jáne qatty tuzdanǵan aımaqqa jatady, al jerge dán túskennen orylǵansha sýda turatyn kúrish topyraqtaǵy tuzdy shaıyp, basqa aýyspaly egis daqyldaryn egýge múmkindik týdyrady. BAQ betterinde nemese áleýmettik jelide sý tapshylyǵy jaǵdaıynda kúrishten múldem bas tartyp, basqa daqyldarǵa kóshýimiz keregin jazyp, dabyl qaǵyp jatqandar bar. Kúrish egilmese jerasty qabatyndaǵy tuz qaıta kóterilip, topyraq aýylsharýashylyq maqsatynda tutynýǵa múldem jaramsyz bolyp qalady, onyń ústine oblystaǵy barlyq ınjenerlik júıeler kúrish daqylyna arnalǵandyqtan, basqa daqylǵa beıimdeý qyrýar qarjyny qajet etedi.
Osy máselelerge baılanysty Syr óńirindegi birden-bir ǵylym ordasy, ári elimizdegi kúrish salasyn zertteıtin jalǵyz mekeme Y.Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty ǵalymdarynyń atqaryp jatqan jumysy qyrýar. Instıtýt ǵalymdary sýdy únemdeý, topyraqty qalpyna keltirý, kúrish daqylyn tıimdi ósirýdiń tehnologııalary, óńirdiń klımattyq erekshelikterine beıimdelgen kúrish jáne kúrish aýyspaly egis daqyldarynyń seleksııasy jáne basqa da baǵyttarda zertteýler júrgizip, nátıjeleri óndiriske sátti engizilýde. Instıtýttyń seleksıoner ǵalymdary kúrishtiń ónimdi, erte pisetin birneshe surpyn shyǵardy. Atap aıtar bolsaq, «Syr sulýy» sorty 105-110 kúnde pisedi. Osyndaı ereksheligi bar jergilikti suryptar 120-125 kúnde pisetin reseılik sorttardy almastyra alady, sapalyq kórsetkishteri de joǵary.
Osy jyly bıznes-áriptesterimiz 175 gektar aýmaqqa Shyǵys Azııa elderinde keń taraǵan ádis boıynsha kúrishti kóshettep ekti. Ǵalymdar kóshettep egý mol ónim berýmen qatar, sýdy 25%-ǵa deıin únemdeıtinin dáleldep otyr. О́ńirde tálimi jerlerge bıdaı egý boıynsha da jumystar júrgizildi, Jańaqorǵan aýdanynda akvagel paıdalaný arqyly bıdaı egilip, mol nátıjeler alynýda. Akvagel topyraqta atmosferalyq jaýyn-shashynmen kelgen sýdy akkýmýlıasııalap, daqyldardy egis ýaqytynda ylǵalmen qamtamasyz etip otyrady. Bul sý tapshylyǵy máselesin sheshýde taptyrmas qural.
Qyzylorda oblysynda XX ǵasyrdyń 60-jyldarynan bastap sýarmaly egistikti damytý qarqyndy júrdi, gıdromelıoratıvti qurylystar salynyp, ınjenerlik júıeler jasala bastady, sonyń nátıjesinde 1965 jyly óńirde sýarmaly egistik 92,2 myń gektarǵa jetti, odan keıingi jyldary da qarqyndy ósip, 1990 jylǵa qaraı 235 myń gektarǵa deıin ulǵaıdy.
Degenmen sońǵy jyldarda óńirdegi aýyspaly egis júıesin basqarý, paıdalaný baǵytyndaǵy ózgeristerdiń áseri men kanaldar, qashyrtqy káriz júıeleriniń, onyń boıyndaǵy gıdrotehnıkalyq qurylystardyń paıdalaný tártibi tolyq saqtalmaǵandyqtan ırrıgasııalyq júıeler tozyp, sýarmaly jerler aýdany men ónimdiligi kemip ketti. Irrıgasııalyq júıelerdiń tehnıkalyq jaǵdaılarynyń nasharlaýy olardyń sý ótkizgishtik qabiletterin tómendetip, sý qorlarynyń tıimsiz shyǵynynyń mólsherin arttyrady.
Sý tapshylyǵyn týdyratyn taǵy bir sebep – sý únemdegish tehnologııalardy keńinen paıdalanbaý. Sondyqtan sýarý barysynda berilgen sý mólsheriniń teń jartysy shyǵyn bolyp jatady. Osyǵan oraı, qazirgi kezde óńirimizde ırrıgasııalyq júıelerde qalyptasqan tehnıkalyq-melıoratıvtik jaǵdaıdy jaqsartý maqsatynda qaıta qurý jumystary júrgizilýde.
Atap aıtatyn bolsaq, PÝID-2 jobasy boıynsha Jalaǵash aýdanynyń Aqqum, Buqarbaı batyr, Tań jáne Mádenıet aýyldyq okrýgterindegi 15,1 myń gektar sýarmaly jerlerdi qalpyna keltirý boıynsha jumystar júrgizilýde. Al PÝID-3 jobasy boıynsha 143 myń gektar sýarmaly jerlerdi qalpyna keltirý jumystary júrgiziledi.
El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev óziniń 2020 jylǵy halyqqa Joldaýynda sýarmaly jerler kólemin arttyrý qajettiligi jóninde basa aıtty. Bul elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń kepili ekendigi sózsiz. Osy údeden shyǵý úshin ǵylymı zertteý nátıjelerin, zamanaýı agrarly tehnologııalardy paıdalaný, onyń ishinde tamshylatyp, jańbyrlatyp, topyraq asty sýarý júıelerin jasaý, qolda bar ırrıgasııalyq júıelerdi tolyq qalpyna keltirý, egistik atyzdaryn tegisteý, óńirdiń klımattyq erekshelikterine beıimdelgen daqyldardyń jańa sorttaryn shyǵarý ýaqyt kúttirmeıtin másele.
Nurbol APPAZOV,
Y.Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǴZI bas ǵylymı qyzmetkeri, hımııa ǵylymdarynyń kandıdaty
