Investordyń quqyǵy qalaı qorǵalady?

Aıtalyq, 2020 jyldyń qazan aıy­nan bastap bıometrııalyq ıdentı­fıkattaýdy qoldanýdyń nátıjesinde brokerlik sharttardy qashyqtan jasaý múmkindigi paıda boldy. Osy­laısha, qazirgi ýaqytta ortalyq depo­zı­tarııdegi shottardyń sany 201 myńǵa jetti. Onyń 198 myńy jeke tul­ǵalarǵa tıesili. Bul rette jyl ba­synan beri bólshek saladaǵy ınves­tor­lardyń sany 64 myń adamǵa kóbeıgen.

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi baǵaly qaǵazdar nary­ǵy departamentiniń dırektory Pavel Afanasevtiń aıtýynsha, mundaı ósim jergilikti naryq úshin jaqsy kórsetkish sanalady.

– Qaıtalama naryqtaǵy mámi­le­­lerde de belsendilik artyp kele­di. Buǵan ekonomıkalyq, ınfra­qu­ry­lymdy sıpattaǵy sebepter áser etý­de. Keıbireýler jınaq aqshasyn jan-jaqqa bólip ustaǵysy keledi, endi bireýler jańa servısterdiń múmkindikterin paıdalanady. Taǵy birazy bank depozıtterine balama bolatyn quraldarǵa basymdyq beredi. Iаǵnı baǵaly qaǵazdar naryǵyndaǵy ınvestısııalardy ıgere bastaıdy. Naryq keıde múldem jańa qarjy ónimderin jasaıdy. Keıde dástúrli quraldardy sapaly túrde ózgertýge tyrysady, – deıdi P.Afanasev.

Qor naryǵyna ınvestısııa salý táýe­kelge toly qadam. Sondyq­tan ret­­teýshige, ıaǵnı agenttikke artyl­ǵan jaýapkershilik te joǵary. О́ıt­keni táýekelderdi barynsha azaıtý, qar­jylyq qyzmetti tutynýshy­lar­dyń quqyǵyn qorǵaý qashanda mańyzdy.

– Keıde jergilikti ınvestorlardyń qıyndyqtarmen betpe-bet keletinin olardan túsken ótinishterden keıin bilip jatamyz. Ásirese, bólshek saýdada mundaı jaǵdaılar jıi kezdesedi. Qazir tutynýshylar úshin múmkindik kóp. Sondyqtan salanyń qyr-syryn tolyq túsiný qıyn. Osy oraıda klıent tarapynan narazylyqtar týyndaǵan jaǵdaıda ony sheshýdiń qandaı tetikteri baryn túsindirip, jetkizý mańyzdy. Investor quqyǵyn qorǵaýdyń qoldanystaǵy tetigi naryqqa iskerlik bedeli minsiz, qar­jylyq turǵydan ornyqty, táýe­kelderdi basqarýdyń damyǵan júıesi men qyzmet kórsetýdiń joǵary standarttaryna ıe adal qatysýshylardy shy­ǵarýdy kózdeıdi. Biz kásibı qa­tysý­­shylardyń ashyq bolǵanyn, damý­­ǵa qatysty uzaq merzimdi durys úr­­dis­terdi qalyptastyrýyn qoldaı­myz, – deıdi Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi baǵaly qaǵa­zdar naryǵy departamentiniń dırektory.

Onyń pikirinshe, táýekelderdi durys baǵalaı bilý kerek. Álem boıynsha jumys isteıtin kóptegen kompanııa bar. Ashyq ekonomıka jaǵdaıynda otandyq klıentter olardyń qyzmetin paıdalanýmen ǵana shektelmeıdi. Bul jaǵdaıda táýekel klıentterdiń ózderine júkteledi. Al qorǵaý tetikteri tıisti ıýrısdıksııa deńgeıinde qurylady.

– Bul jerdegi bizdiń mindetimiz – durys túsindirý jáne eskertý. Klıent ınvestısııalyq qyzmetti júzege asyrý úshin halyqaralyq brokerdi nemese qarjy deldalyn tańdady delik. Ol sóıte tura problemamen betpe-bet kelse, tıisinshe osyǵan baılanysty agenttikke shaǵym túsirse, bul bizdiń de máselemizge aınalyp shyǵa keledi. Muny eleýsiz qaldyrýǵa bolmaıdy. Dál osy maqsattar úshin osy jyldyń maýsymynda agenttik klıentter tarapynan shaǵymdar túsken, ýákiletti organnyń lısenzııasyn almaǵan deldaldardyń tizimin, sondaı-aq olar paıdalanatyn saıttardy jarııa­laı bastady. Agenttik qazirgi ýaqyt­ta atal­ǵan kompanııalarǵa qatysty qar­­j­ylyq qyzmetterdi tutyn­ý­shy­lar­dan túsken júzdegen shaǵymdy óńdep jatyr, – deıdi P.Afanasev.

Shaǵymdar negizinen qyzmet kórsetý kezinde týyndaıtyn máse­lelerge qatysty. Máselen, shottar­dy negizsiz buǵattaý, klıent­ter­diń jeke kabınetterine qoljetim­dilikti shekteý nemese qarajatty qaıtarý kezindegi qıyndyqtardy atap ótýge bolady. О́tinishter kóbine­se agent­tiktiń baǵaly qaǵazdar nary­ǵyn­daǵy qyzmetti júzege asyrýǵa lısen­zııasy joq jáne rezıdent bolyp sanalmaıtyn kompanııa­lar­men elektr­ondy túrde nemese baı­­lanys arqyly shart jasasqan tul­ǵa­lar­dan kelip túsedi. Tıisinshe agent­tik Qa­zaq­­stan zańnamasyna sáıkes olar­dyń qyz­metin baqylamaıdy jáne qa­da­­ǵa­la­maıdy. Keıbir jaǵdaılarda agres­­sıvti jarnamaǵa sengen klıentter kóbinese kompanııalardyń ózine emes, álemdik naryqta tanymal ınves­tısııalyq kompanııalardyń ataýyn paıdalanatyn alaıaqtarǵa tap bolady.

– Agenttiktiń bul baǵyttaǵy bas­ty mindeti – Qazaqstan aýmaǵynda aqparattyq jáne konsýltasııalyq qyzmetter kórsetetin baǵaly qaǵazdar naryǵyndaǵy deldaldardy retteý aıasyna engizý. Bul – retteýshiler arasynda keń taralǵan tájirıe. Osy maqsattar úshin zańnamalyq deńgeıde retteý aıasyna foreks nary­ǵynda jeke tulǵalarǵa qyzmet kórse­tetin sýbektilerdi qosý, ınvestı­sııalyq konsýltasııa berýge qatysty jaýapkershilikti kúsheıtý, josyqsyz praktıkalarǵa jáne baǵaly qaǵazdar naryǵynda aıla-sharǵy jasaýǵa qarsy is-qımyl sharalaryn keńeı­tý, tıisti baǵalaý negizinde ınvestor­lar­­dyń táýekelin aıqyndaý usynyl­dy. Zańnamalyq túzetýlerdiń atal­ǵan blogy Májiliske engizildi. Bas­ta­malar Qazaqstan aýmaǵynda lısen­zııa­lanbaǵan deldaldardyń qyzm­etin shekteýge, sondaı-aq otandyq ınves­tor­lar­dyń quqyǵy men múddesin qorǵaýǵa múmkindik beredi, – deıdi ol.

P.Afanasevtiń pikirinshe, damytý men retteýdiń tizginin qatar ustaǵan jaǵdaıda, retteýshilik sıpat­qa emes, tutynýshyǵa ınvestısııa­lar­dyń jaǵymdy tájirıbesin alýǵa kómek kórsetý mańyzdy. Mundaı táji­rıbeniń negizi – ınfraqury­lym­dyq uıymdarmen jáne kásibı qatysýshylarmen birlesip jasaýǵa tıis qarjylyq júıege degen senim. Jańa qyz­metterdi damytýǵa, klıent­ter­diń qyzyǵýshylyǵyn artty­rý­ǵa, dástúrli qyzmetterdi sıfr­lyq for­matqa aýystyrýǵa jáne eko­júıe­lerdi damytýǵa bolady. Biraq osynyń barlyǵy kez kelgen jaǵdaıda klıentter júginetin uıymdarǵa degen senimge negizdelýge tıis. Bul qar­­jy naryǵynyń barynsha tıimdi ju­mys isteýin qamtamasyz etedi jáne eko­nomıkanyń damýyna jol ashady.