Sport • 22 Qazan, 2021

Sátin kútken sańlaqtar nemese ekinshi bolýdyń ereksheligi

82 ret kórsetildi

Qazirgi qazaq qoǵamynda shama-sharqy jetsin-jetpesin, áleýeti kelsin-kelmesin áıteýir birinshi bolýǵa umtylatyndardyń, kez kelgen qurban­dyqqa bara otyryp áp-sátte bıik belesterdi yldym-jyldym baǵyndyrýǵa tyrysatyndardyń qatary kóbeıip tur. Árıne, kez kelgen salada, óz ortańda birinshi bolǵanǵa ne jetsin. Biraq, Abaı aıtqandaı, «aqyryn júrip, anyq basatyndardyń» da eńbegi dalaǵa ketip jatqan joq. О́zge salalardy bylaı qoıǵanda, sportta ekinshi bolyp júrip-aq talaı tabysqa jetýge, bıik shyńdardy baǵyndyrýǵa bolatynyn sportshylarymyz halyqaralyq jarystarda san márte dáleldep júr. 24 qazan kúni bastalatyn bokstan álem chempıonaty qarsańynda osy taqyrypqa toqtala ketkendi jón kórdik.

Alysqa barmaı-aq, jýyrda ǵana Japo­nııanyń bas shahary – Tokıoda máresine jetken jazǵy Olımpııa oıyndarynda bokstan 52 kılo salmaqta qolaǵa qol jetkizgen Sáken Bıbosynovtyń mysaly sózimizge dálel bola alady. 2018 jylǵy el chempıonatynda ekinshi orynǵa taban tiregennen keıin Bıbosynov mamandardyń kózine túsip, sol jyly ulttyq quramaǵa qabyldandy. Quramanyń ekinshi nómirli boksshysy bolsa da ol 2019 jyly Reseıdiń Ekaterınbýrg qalasynda ótken álem chempıonatynda qola júlde ıelendi. Al byltyr Shymkentte uıymdastyrylǵan Qazaqstan birinshiliginiń fınalynda jas boksshy Sabyrhan Mahmudtan jeńilip, taǵy da ekinshi bolyp qaldy. Osydan keıin ulttyq quramanyń bapkerler qura­my Iordanııada ótetin Olımpııa oıyn­daryna joldama beretin týrnırge kimdi aparamyz dep biraz bas qatyrdy. Sóıtip sońynda tańdaý Sákenge túsip, taǵy da ekinshi nómirli boksshy mańyzdy ja­rysqa attanatyn boldy. Amman sharshy alańynda Bıbosynov shırek fınalda utyl­sa da qosymsha kezdesý arqyly Tokıo Olım­pıadasynyń joldamasyn jeńip aldy.

Osyndaı «tar jol, taıǵaq keshý» arqyly Olımpıadaǵa lısenzııa alǵan Sákenniń Tokıoda júldeli orynnan kó­rinýden basqa esh amaly joq edi. О́ıt­keni tórt jyldyqtyń basty jarysynda júldegerler qatarynan kórine almaı, elge bos qorjynmen qaıtatyn bolsa, ult­tyq quramadaǵy ornynan aıyrylyp qana qoımaı, jankúıerlerdiń synyna ushyraıtyny anyq-tyn. Sebebi Olımpıadanyń aldynda jankúıerler tarapynan Tokıoǵa chempıonatta top jarǵan Sabyrhan Mahmud barýy kerek edi degen pikir jıi aıtylǵan-dy. Mańyzdy doda aldynda jankúıerlerdiń osyndaı sózderi Sákenge qamshy bolyp tıip, oǵan qosymsha motıvasııa berdi. Nátıjesinde, otandasymyz elge abyroıly oraldy.

Ekinshilerdiń qatarynda júrip erlik kórsetkenderdiń sapynda erkin kúresten 2012 jylǵy London Olımpıadasynyń jáne 2017 jylǵy álem chempıonatynyń qola júldegeri, Azııa birinshiliginiń altyn medal ıegeri Aqjúrek Tańatarov ta bar. 1996 jyly kúres úıirmesine kelip, balýandyq ónerdiń qyr-syryna qa­nyq­qan Aqjúrek eresekter dýyna 2003 jyly qosyldy. Sol ýaqyttarda jar­qyrap kórine bastaǵan Tańatarov el chempıonattarynda aldyna jan salmaı júrdi. Degenmen ol óziniń sporttaǵy eń eleýli jetistikterine karerasynyń so­ńynda qol jetkizdi. О́ıtkeni ony bap­kerleri áli jassyń, bolashaǵyń alda dep úmittendirip, Iаkýtııadan kelgen legıoner Leonıd Spırıdonovtyń kóleńkesinde qaldyra berdi. 2008 jylǵy Beıjiń Olım­pıadasyna da Aqjúrektiń ornyna Spırıdonov bardy. Nátıjesinde, ol qola júlde úshin kúreste jeńilip, besinshi orynǵa taban tiredi.

Keıinnen eldegi bapkerler qura­my ózgerip, 2012 jylǵy London Olım­pıadasynyń joldamasyna talasatyn balýandar arasynda elishilik irikteý ótkizildi. Kúrestiń basy-qasynda júrgen­der Aqjúrek Tańatarov pen Leonıd Spırıdonovty bozkilemde qaıta-qaıta beldestirip kórdi. Úsh retinde de Aqjúrek basym túsken soń, bapkerler quramynyń irikteýge de, Olımpııa oıyndaryna da Tańatarovty alyp barýdan basqa amaly qalmady. Bir qyzyǵy, 2012 jylǵa deıin eki balýandy birde-bir ret beldestirmesten, barlyq jarysqa Spırıdonovty apara beretin.

Sóıtip Aqjúrektiń London tórindegi beldesýde altyn júldege qaraı táp-táýir kele jatqan jolyn jartylaı fınalda úndistandyq Sýshıl Kýmar kesti. Tóre­shiler tarapynan ádiletsizdikke ushyraǵan otandasymyz qola júlde úshin kúreste Beıjiń Olımpıadasynyń chempıony, túrik sportshysy Ramazan Shahındi jeńip, elge qola medalmen oraldy. Osylaısha, qazaqtyń qaısar uly óz sabyrlyǵynyń arqasynda qazaq kúresiniń tarıhyna esimin altyn áriptermen jazdy.

Sıdneı Olımpıadasynyń chempıony Bekzat Sattarhanov sııaqty kútpegen jerde jarq etip, baq-juldyzy janǵan Bekzat Nurdáýletov te óz múmkindigin sabyrmen kútken boksshynyń biri. 2016 jyly Reseıdiń Sankt-Peterbýrg qala­synda ótken jastar arasyndaǵy álem chempıo­natynda 81 kılo salmaqta qola júldege qol jetkizdi. Kelesi jyly álem­dik dodaǵa qatysqan jastar quramasy túgeldeı eresekter sapyna aýysyp, bi­razy salmaq dárejelerin ózgertti. Olar­dyń qatarynda Bekzat ta bar edi. Oǵan salmaq ózgertýine dál sol Reseı jerindegi álem chempıonatynda 75 kılo salmaqta kúmis medal ıelengen Bek Nurmaǵanbettiń 81 kıloǵa aýysýy belgili bir dárejede áser etti. 2017 jylǵy el birin­shiliginiń fınalynda (81 kg) Ádilbek Nııazymbetovten jeńilgen Bekzat ekinshi oryndy qanaǵat tutty. Al bir jyldan keıin jańa salmaqta óner kórsetip, taǵy da Qazaqstan chempıonatynyń fınalısi atandy. Altyn júlde úshin ótken jekpe-jekte ol 91 kılonyń birinshi nómirli boksshysy, Rıo Olımpıadasynyń kúmis júldegeri Vasılıı Levıtten utyldy. Sóıtip Bekzat ulttyq quramanyń ekinshi jáne úshinshi nómirli boksshysy atanyp, shet­eldegi irili-usaqty jarystarǵa qa­ty­syp, óziniń juldyzdy sátin kútýmen boldy.

Degenmen, bul sát te kóp kúttirgen joq. 2019 jyly Reseıdegi eresekter ara­­syndaǵy álem chempıonatynyń aldynda 81 kılodaǵy Bek Nurmaǵanbet oqý-jattyǵý jıyndarynda jaraqat alyp qalǵan soń, bapkerler quramy aqyldasa kele 91 kıloda ekinshi bolyp júrgen Bekzatqa múmkindik berýdi jón kóredi. Bul – Bekzatqa álemdik synda ózin kórsetýi, óz myqtylyǵyn bapkerler men jan­kúıerlerge dáleldeý úshin berilgen birinshi jáne sońǵy múmkindiktiń biri edi. О́ıtkeni osyndaı mańyzdy dodada top jaryp, bapkerlerdiń senimine ıe bola almasa, taǵy da belgisiz merzimge deıin quramnyń ekinshi nómirli boks­shysy bolyp qala beretin edi. Osyny túsingen Bekzat álem chempıonatynda aıanyp qal­mady. Irikteý kezeńderinde aldymen ońtús­tikkoreıalyq, keıinnen Venesýela jáne Brazılııa boksshysynan aılasyn asyrdy. Al shırek fınalda túrkııalyq boks­shyny utsa, jartylaı fınalda Rıo Olımpıadasynyń jeńimpazy, əlemniń tórt dúrkin chempıony Hýlıo Sezar da la Krýspen kezdesip, úsh raýndtyń qorytyndysy boıynsha otanda­symyz Kýbanyń dańqty boksshysyn tuǵyrdan taıdyrdy. Tipti la Krýsty bir ret nokdaýnǵa túsirgenine kúlli álem kýá boldy. Al fınaldyq aıqasta ózbek­stan­­dyq Dılshodbek Rýzmetovti esh qıyn­dyq­­­syz jeńip, álem chempıony atandy. Osy ná­tıjesiniń arqasynda Bekzat Olım­pııa oıyn­daryna qatysýǵa múmkindik aldy.

Sonymen qatar Ádilbek Nııazymbetov te kezinde osyndaı ekinshiler leginde bolǵan. London Olımpıadasyna deıin ol 69 jáne 75 kılolarda (2008, 2009 jyldary) el chempıonatynda top jaryp, bokstaǵy jarqyn bolashaǵy endi bastalyp kele jatyr edi. Alaıda 2009 jyly Qytaıda ótken Azııa chempıonatynyń birin­shi kezdesýinde qyrǵyz boksshysyn upaı boıynsha utyp jatyp (24:5), úshinshi raýndta tóreshi kútpegen jerden Ádil­bekke qarsy úsh ret esep ashty da, upaıǵa qaramastan kezdesýdi toqtatyp tastady.

Osy jekpe-jekten keıin sol kez­degi ulttyq quramanyń bas bapkeri Nııa­zymbetovke «kelesi oqý-jattyǵý jıyn­daryna kelmeı-aq qoısań bolady», dep boksshyny ulttyq quramadan alastatty. Qytaıdaǵy sátsizdikten keıin Ádilbek uzaq ýaqyt ózine kele almaı, barlyq jarystan júldesiz qaıtyp júrdi. 2011 jyly bokstan Oralda ótken Asqar Quly­baevtyń kýbogynda da ekinshi aınalymda sol kezdegi el chempıony Arman Rysbekpen 6:6 esebimen teń túsip, jeńilip qaldy. Bul joly da jolym kelte boldy dep turǵanynda quramanyń bas bapkeri Myrzaǵalı Aıtjanov ony kelesi oqý-jattyǵý jıyndaryna shaqyrdy. Oqý-jattyǵý jıyndarynyń eń sońynda Bakýdegi álem chempıonatyna barýǵa eki úmitker tańdaldy. Biri – Ádilbek, ekinshisi – Azamat Belgibaev. Sparrıng aldynda boks federasııasynyń vıse-prezıdenti Iýrıı Shaı: «Kim úzdik shyǵady, sol álem birinshiligine barady», dep kesip aıtty. Eki boksshy uzaq ýaqyt aıqasyp, sońynda Azamat Belgibaevtyń murnynan qan ketken soń Shaı ornynan atyp turyp: «Chempıonatqa Nııazymbetov barady», dep qysqa qaıyrdy da, ketip qaldy. Ádilbektiń ózi bir suhbatynda: «Eger 2011 jyly Myrzaǵalı Aıtjanov meni quramanyń jattyǵý jıyndaryna shaqyryp, ózimdi kórsetýge múmkindik bermegende, sportshy retinde munsha jetistikke jetpeýim ábden múmkin edi...», degen bolatyn.

Sońǵy jańalyqtar

Elordada Ulttyq Onim kórmesi ashyldy

Elorda • Búgin, 16:52

Dollar 425 teńgeni qurady

Qarjy • Búgin, 16:33

Aqtóbede jol apatynan eki adam qaza tapty

Aımaqtar • Búgin, 13:35

Uqsas jańalyqtar