Suhbat • 26 Qazan, 2021

Ortaǵasyrlyq Saraıshyq – Ulyq ulystyń bir bólshegi

914 ret kórsetildi

Elimizde 2019 jyldan beri Ulyq ulys – Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy aıasynda atqarylyp jatqan sharalar az emes. El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi ortaǵasyrlyq Saraıshyq qalasynyń Ulyq ulys tarıhyndaǵy mańyzyna nazar aýdardy. Osyǵan oraı «Saraıshyq memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵy» RMQK dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Ábilseıit Muqtarmen áńgimelesken edik.

– Ábilseıit Qapızuly, Saraı­shyq­tyń negizi qashan qalandy? Qazaq tarıhynda qandaı qala boldy, nesimen mańyzdy?

– Bul oraıda aldymen ortaǵasyrlyq zertteýshi Ábilǵazynyń eńbegine nazar aýdarý kerek. О́ıtkeni shejireshi Ulyq ulys hany – Berke týraly jaza kelip: «Bir kúni attanyp, aǵasynyń (Batýdyń) saldyrǵan Saraıshyq atty shaharyna bardy» dep anyq kórsetedi. Iаǵnı qalany tikeleı Ulyq ulys tarıhymen baılanystyrady. Degenmen qalanyń negizsiz jerde paıda bolmaıtynyn eskersek, onyń tarıhy tereńde jatqanyn sezinesiń. Kezinde bul týrasynda Álkeı Marǵulan oryndy eskertken bolatyn. Qalaı desek te Saraıshyqtyń ataǵy Ulyq ulys tusynda álemge jaıyldy. Batý jáne odan keıingi el bıleýshileri zamanynda Saraı-Batý (Saraı ál-Mahrýs), Saraı-Berke (Saraı ál-Jadıd), Saraıshyq qalalary mańyzdy saıası, ekonomıkalyq ortalyqqa aınaldy. Zertteýshi V.Egorov: «Saraı-Batý qalasynyń kólemi shamamen 10 km, al halqy 75 myń shamasynda», topograf A.Alekseev 1861 jyly «Saraıshyqtyń kólemi 3 verst 350 sajen (búgingi ólshemmen 4,5 km)» dep kórsetken. Arheolog L.Galkın «Saraıshyqta 50 myńǵa jýyq adam turaqtaǵan» dep sanaıdy. Mundaı málimetterdi naqty izdenisterdiń nátıjesi deýge bolady.

Saraıshyq – Ulyq ulystyń astanasy dárejesine jetken qala. Ortaǵasyrlyq derekterge súıensek, Saraıshyqta Ber­ke han, Toqty han musylmandyqty qabyl­dady. Jánibek han, Berdibek han taqqa otyrdy, el basqardy. Saraı-Batý tarıhyn zertteýshi ǵalym E.Pıgarev 1242/43-1313 jyldary Edil-Jaıyq aralyǵynda astana deńgeıine jetken eki qalany – Saraı al-Mahrýs pen Saraı­shyqty kórsetedi. Al ózimiz buryn­nan ańyz qylyp aıtatyn áz-Jánibek han tarıhy da Saraıshyqpen baılanystyrylady. «Aqqý kóli» men «Altyn qaıyq» týraly ańyzdar astarynda úlken tarıh bar.

Saraıshyq Eýropa men Azııany baı­lanystyrǵan altyn kópir boldy. Qalanyń mańyzdy kerýen jolynda ornalas­qanyn Ulyq ulys zamanynda-aq Ibn Batýta (1333-1334 jj.), Djovannı Ma­rınollı (1338-1353 jj.), ıspan pirádary Pashalııa (1335-1339 jj.), aǵaıyndy kópester Fransısko men Domınıko Pısıganıler (1367 j.) atap ótedi. Osyǵan baılanysty Altyn Orda kezeńin zertteýshi R.Pochekaev «Saraı­shyqty kerýen joldarynan alym-salyq jınaıtyn ákimshilik ortalyq boldy» dep esepteıdi. Al qazir Saraıshyq ornynda júrgizilgen arheologııalyq qazbalar onyń Ulyq ulystyń basty qalalarynyń biri bolǵanyn aıǵaqtaıdy. Qazba kezinde ashylǵan keshendi saraı, turǵyn jaılar, odan tabylǵan qysh buıymdar, qytaılyq seladon ydysy, ırandyq syrly qysh túrleri qalanyń baı-qýatty bolǵanyn dáleldeıdi.

– Bul mýzeı-qoryqty Saraıshyqty saqtaý úshin qurylǵan deýge bola ma?

– Tarıhı eskertkishtiń mańyzy keńestik kezeńde-aq belgili bolǵan edi. Muny 1963 jyly jergilikti tarıhshy Mustajap Namazǵalıevtiń «Saraıshyq» mýzeıiniń jumysyn qoǵamdyq negizde qolǵa alýy, al 1971 jyly oblystyq ólketaný mýzeıiniń fılıaly retinde qurylýy aıǵaqtaıdy. Degenmen keńestik bılik Saraıshyqty keń kólemde zertteýge, saqtaýǵa umtylmady.

Elimiz táýelsizdik alǵannan keıin Saraıshyqtyń jańa kezeńi bastaldy. 1992 jyly 1 shildede Saraıshyq jádigerleriniń jaǵdaıyn saralaǵan oblystyq Mádenıet basqarmasynyń basshysy K.Tanqıev sol kezdegi oblys basshysy S.Túgelbaevqa: «Arheologııalyq jádigerlerdiń basym kópshiligi Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh, arheologııa jáne etnografııa ınstıtýty, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik mýzeıi men Atyraý oblystyq mýzeıi jáne «Saraıshyq» qoǵamdyq mýzeıinde saqtalýda. Bizdiń esebimizshe, Saraıshyq qalashyǵy ornalasqan eldi mekennen tysqary jerde kolleksııalardyń bulaı «shashyrap ornalasýy» ortaǵasyrlyq mádenıetti jan-jaqty ári tolyqqandy kórsete almaıdy. Eskertkish ózi qalyp­tasqan jerinde erekshe áserli bolmaq», «shynynda eskertkish ıesiz, ekspedısııalar tabylǵan jádigerlerdi esepke almaı, oblystan tysqary jerlerge alyp ketýde» degen janaıqaıyn jetkizedi. Sodan keıin oblys basshysy mindetin atqa­rýshy R.Shyrdabaev 1992 jyly 10 shildede Mahambet aýdanynyń Saraı­shyq selosynda oblystyq tarıhı-ólke­­­ta­ný mýzeıiniń arheologııa sektoryn qurý týraly sheshim qabyldaıdy. Mine, osy kezeńde belgili arheolog ǵa­lym­­dar K.Baıpaqov, Z.Samashev jańa izdenisterge qoldaý kórsetip, keshendi qaz­­ba jumystarynyń bastalýyna túrtki boldy.

Al 1999 jyly 23 sáýirde Atyraý oblysynyń ákimi I.Tasmaǵambetov «Saraıshyq» mýzeı-qoryǵyn qurý týraly qaýly shyǵardy. Nátıjesinde, «Han Ordaly-Saraıshyq» mýzeı-qoryǵy sol jyly 3 qyrkúıekte ashyldy. 2018 jyly 4 sáýirde Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń №162 qaýlysymen «Atyraý oblysy Mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń Atyraý oblysy murajaı qoryǵy «Han Ordaly-Saraıshyq» kommýnaldyq memlekettik qazynalyq kásiporny Qazaqstan Respýb­lıkasy Mádenıet jáne sport mınıs­trliginiń «Saraıshyq» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵy» respýb­lı­kalyq memlekettik qazynalyq kásip­orny bolyp qaıta quryldy. Osylaı­sha, respýblıkalyq mekeme bolyp qu­rylǵan mýzeı-qoryqtyń basty maqsa­ty – Saraıshyqtyń tarıhı-mádenı muralaryn saqtaý, jańa tarıhı derekter men jádigerlerdi anyqtaý, nasıhattaý, ǵylymı-zertteý jáne arheologııalyq-etnografııalyq jumystardy, túrli ekspedısııalardy, ashyq aspan astyndaǵy mýzeıdi uıymdastyrý arqyly týrızmdi damytý dep naqtylandy.

– Qazir mýzeı-qoryqta ǵylymı ba­ǵytta qandaı jumystar atqarylýda?

– Mádenıet jáne sport mı­nıstr­li­gi­nen 2018 jyly tarıh jáne mádenıet eskertkishterine ǵylymı-restavrasııalaý, arheologııalyq zertteý jumystaryn júzege asyrýǵa beriletin memlekettik lısenzııa alyndy. Al 2019 jyly Bilim jáne ǵylym mınıstrliginen mýzeı-qo­ryqtyń ǵylymı sýbekt retinde akkre­­dıttelgeni týraly kýálikke ıe bol­dyq. Bul bizge respýblıkalyq ǵylymı konkýrstarǵa qatysýǵa múmkindik berdi. Aldymen respýblıkalyq bıýdjetten qarjylandyrylatyn ǵylymı jobalarmen shuǵyldanatyn jetekshi mamandarmen keńesip, ǵylymı-zertteý taqyryptaryn belgiledik. Sońǵy úsh jyl ishinde Mádenıet jáne sport mı­nıstrligi, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi jarııalaǵan konkýrstarǵa bes joba usyn­dyq. Sonyń ishinde úsh jobany utyp aldyq. Onyń alǵashqysy – Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń 2020-2022 jyldarǵa arnalǵan «GÝLAG júıesindegi Prorva jáne Astrahan lagerleri: «Tarıh, estelik, taǵylym (1932-1950 jj.)» jobasy. Bul – buryn múldem zerttelmegen mańyzdy joba. «GÝLAG» lageri týraly ǵalamtorda materıaldar joqtyń qasy. Qazir Qazaqstan, Reseı Ishki ister mınıstrlikteri arhıvterinen mol materıaldar jınaqtaldy. Aldaǵy jyly zertteý qorytyndysy jarııalanady. Osyǵan baılanysty 10-ǵa jýyq maqala jarııaladyq.

Ekinshisi joba – Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń 2021-2023 jyldar­ǵa arnalǵan «Qazaqstannyń batys óńirin­degi altynordalyq qalalar, kóne kerýen joldary jáne kerýen-saraılar: pánaralyq zertteýler (HIII-HV ǵǵ.)». Bıylǵy jyly joba boıynsha belgili arheolog Z.Samashevtyń 1996-2008 jyldary qazǵan «keshendi saraı ǵımaraty» qazbasyna jańa materıaldar qosyldy. Qazba kezinde altynordalyq ǵımarat orny ashyldy. Ǵımarattaǵy ortalyq bólmeniń qabyrǵalary áktelgen, basqalardan erekshelengeni anyqtaldy. Munda bólmelerge uzyn dáliz arqyly kirgen. Bul qarapaıym qala turǵynynyń úıi emesi anyq. Qoǵamdyq ǵımarat bolýy múmkin. Barlyq bólme tandyr peshpen jylytylyp, tútin júretin kan arnala­ry sáki (sýfa) ishimen júrgizilgen. Qaz­badan kúmis tıyndar kómbesi, kóp­tegen mys tıyn shyqty. Odan ázirge anyq­talǵany О́zbek, Jánibek, Qyzyr handar soǵylymdary bar. Osy arqyly ǵıma­rattyń ýaqyty XIV ǵasyrdyń I jar­­tysy, orta tusy dep esepteýge bolady. Sonymen birge birtalaı qysh, metall, súıek buıymdar, monshaqtar tabyldy. Qazba nátıjesi ortaǵasyrlyq bólmelerdiń qaz-qatar ári túzý turǵyzylǵanyn, qala ǵımarattarynyń arnaıy josparmen salynǵanyn dáleldeıdi. Saraıshyqtan Joshy ulysynyń astanalary – Saraı-Batý men Saraı-Berkege júretin baǵyt boıynsha arheologııalyq barlaý júrgizildi. Nátıjesinde, buryn anyqtalmaǵan Kanal turaǵy, Shoıtas turaǵy, Ashysaı-1 turaǵy, Ashysaı-2 turaǵy, Esmahan turaǵy, Býrabaı turaǵy, Kózdiqara turaǵy jáne Qulpytas mekeni sekildi arheologııalyq eskertkishter tabyldy. «Ortaǵasyrlyq Ushqan» ekspedısııasynan altynordalyq tıyndar, ózge de jádigerler ákelindi.

Úshinshisi – Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń 2021-2023 jyldarǵa arnalǵan «Ortaǵasyrlyq Saraıshyq (HIII-HVI ǵǵ.)» ensıklopedııasy. Endi atalǵan mınıstrliktiń 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan konkýrsyna taǵy eki joba usynyp otyrmyz.

– Álemdik tarıhnamada «Saraıshyq – el bıleýshiler panteony» degen túsinik bar. Buǵan baılanysty ne aıtasyz?

– Rasynda HIII-HVI ǵasyrlarda Saraıshyqta Altyn Orda, Noǵaı Ordasy, Qazaq handyǵy bıleýshileri jerlengen panteon bolǵan. Qazir Saraıshyqta jeti han jerlengen degen aqparat qalyń kópshiliktiń sanasyna uıalady. Tipti týrıster «Saraıshyq» mýzeı-qoryǵy aýmaǵyndaǵy «Handar panteony» eskertkishinde aty jazylǵan jeti tulǵanyń bárin han retinde qabyl­dady. Rasynda han ataǵy tek qana Shyńǵys hannyń urpaqtaryna tıesili bolǵanyn esepke almaıdy. Osy oraıda aıta keterligi, tarıhymyzdaǵy álemdik tulǵalar – Aqsaq Temir men Edige de han ataǵyn ala almady. О́ıtkeni olar Shyńǵys hannyń tikeleı urpaǵy emes.

Jazýshy Ánes Saraı Saraıshyqqa kelgende Shynııaz Shanaıuly aqyn eńbekteriniń alǵashqy basylymynda «Saraıshyqta bar deıdi, 9 hannyń molasy» degen joldar bolǵanyn aıtqan edi. Biz osy máseleni saralaýdy qolǵa aldyq. Aldymen, panteon boldy ma? Bul týrasynda 1459 jylǵy venesııalyq monah Fra Maýronyń kartasynda Jaıyqtyń oń jaǵalaýyna salynǵan, kúmbezben belgilenip, «Bıleýshiler qabirstany» dep jazylǵan derekti negizge alaıyq. Keıin bul HVIII ǵasyrda orys ǵalymdary P.Rychkov, P.Pallas, HIH ǵasyrda A.Levshın eńbekterinde kórinis tabady. 1937 jyly Saraıshyqta alǵashqy keshendi arheologııalyq qazba júrgizgen N.Arzıýtov «Altyn Orda handarynyń jerlengen jeri» dep, 1950 jyly G.Pasevıch «Saraıshyqta Joshy ulysynyń astanasy jáne alǵashqy Altyn Orda handarynyń jerlengen orny bolǵandaı» dep jazdy. 1950 jyly Á.Marǵulan: «Jazba qaınar kózderinen baıqaýymyzsha, HV-HVI ǵasyrlardaǵy tamasha sáýlet eskertkishteri qazaq handary Jánibek pen Qasym hanǵa Saraıshyqta turǵyzyldy... 1524 jyly Saraıshyqta qazaq hany – Qasymnyń qaza taýyp, jerlengeni qaınar kózderinen belgili» degen toqtamǵa keldi. Saraıshyqta ótken ǵasyrdyń 90-jyldary qazba jumystaryn júrgizgen Z.Samashev pen D.Taleev maqalasynda: «Kóptegen ǵylymı problemanyń kóleńkesinde kórinbeı kelgen máseleniń biri sol handar jerlengen kóne qorymdy taýyp zertteý edi. Bir aıǵa sozylǵan izdeý jumystarynyń nátıjesinde handar jerlengen zırattyń ornalasqan terrıtorııasyn anyqtaý múmkindigi týdy» dep jazǵan bolatyn. Bir sózben aıtqanda, olar el bıleýshileri jerlengen panteon ornyn anyqtap, syzbasyn jasady.

Ortaǵasyrlyq zertteýshiler eńbekte­rine nazar aýdarsaq, 1602 jylǵy Qa­dyr­­ǵalı Jalaıyrdyń «Shejireler jı­na­ǵynda» Qasym han «aqyrynda Saraıshyqta dúnıe saldy. Bul kúnderi onyń qabiri Saraıshyqta jatyr», 1665 jylǵy Ábilǵazynyń «Túrik shejiresinde» Altyn Orda handary Toqtaǵý han jónin­de «patshalyq ómiri alty-aq jyl boldy, Saraıshyq shaharynda jerlendi» dep, Jánibek han týraly «ol on jeti jyl patshalyq qurdy. Saraıshyqta jerlendi» dep jazylǵan. Buǵan qosymsha О́temis qajynyń, Ábilǵazynyń, Abdýlǵaffar Qyrymıdiń jáne noǵaı jyrlaryndaǵy janama derekterge súıene otyryp, Saraı­shyqta Altyn Orda handary Móńke Temir han, Berdibek han, Toqtamys hannyń basy, qazaq handarynyń atasy Baraq han jerlengen degen boljam jasaımyz.

– Ortaǵasyrlyq Saraıshyqty qazaq tarıhyndaǵy belgili tulǵa – Qasym hanmen ne baılanystyrady?

– 1541-1546 jyldary jazylǵan Myrza Haıdar Dýlatıdiń «Tarıhı Rashıdı» eńbeginde Buryndyq hannyń Saraıshyqta, al Qasym hannyń odan irgesin alshaqtatyp, Moǵolstanmen shekaradaǵy Qaratal qystaǵyna turaqta­ǵanyn jazǵan-dy. Bul derekti reseılik ǵalym V.Trepavlov: «Saraıshyqta Jánibektiń, Buryndyqtyń jáne Qasym­nyń ordasy boldy» dep tarqatady. Iаǵnı Qazaq handyǵyndaǵy alǵashqy handar Saraıshyqty eshqashan nazarynan tys qaldyrmaǵan. «Qazaq handary sonaý ońtústikten soltústik-batysqa nege keldi?» degen suraq kim-kimdi de oılandyrady. Menińshe, olar Saraıshyq qalasynyń Joshy ulysy tarıhyndaǵy astanalyq mańyzyn jete túsinip, ata-babalary otyrǵan «Altyn taqqa» qol sozdy.

Ǵalymdar N.Atyǵaev pen Z.Jandosova ortaǵasyrlyq parsynyń «Alam-ara-ıı Shah Ismaıl» eńbegin saralap, Qasym hannyń qabyldaýyna kirgen shaıbandyq Jánibek sultan hannyń Shyńǵys hannyń taǵynda otyrǵanyn, naǵyz Shyńǵys han murageri ekenin tamsana habarlaǵanyn jazady. Saraıshyqty Qazaq handyǵynyń saıası ortalyǵy etý arqyly Qasym han qazaq halqynyń birtutas saıası, ekono­mıkalyq, etnostyq, mádenı keńistigin qalyptastyryp, memleket shekarasyn Edil ózenine deıin keńeıtti. Osy tusta mańǵyt bıleýshileri Saraıshyqta daıyndalǵan resmı qujattarynda Deshti Qypshaqty «Baraq hannyń Qazaq jurty», «Urys hannyń jurty» dep ataı bastaıdy. Keıin Qasym hannyń saıasatyn Haqnazar han Qasymuly jalǵastyrǵany barshaǵa málim. Osylaısha, Qazaq handyǵynyń Saraıshyqtaǵy bıligi jalǵasyn tapty.

Tulǵa tarıhyndaǵy zertteletin máse­leniń biri – onyń jerlengen jeri. Onyń Saraıshyqta jerlengenine esh talas joq. Kezinde ony ǵulama ǵalym Álkeı Marǵulan da izdedi. Biraq KSRO kezinde Qazaq memlekettiliginiń tarıhyna qarsy shovınızm saıasaty oǵan jol bermedi. 1950 jylǵy Saraıshyqtaǵy qazba jumystarynan soń qysym kórgen Álkeı atamyz bul máselege qaıta oralmady. Keıingi izdestirý jumystaryn táýelsizdik jyldary Zeınolla Samashev bastaǵan arheologter júrgizdi. Degenmen olar qazba jumysynyń sońynda: «Handar jerlengen zırat tabylǵan jerden jazba derekterde attary atalatyn handardyń qabirleriniń ornalasqan jeri anyqtalǵan joq. Sondyqtan keleshekte bul máselege qaıtyp oralýymyz múmkin» degen qorytyndyǵa keldi.

«Saraıshyq» mýzeı-qoryǵy qurylǵan soń biz de ǵalymdarmen aqyldasyp, 2019-2021 jyldary «Han molasyn» izdeýdi uıymdastyrdyq. Osy joly biz buryn zertteýshiler qolyna túspegen 1861 jyly áskerı topograf A.Alekseevtiń syzbasyn paıdalandyq. Al syzbada «Han molasy» orny kórsetilgen. Astynda «ony Jáńgir han tatar saýdagerlerine arnaıy qorshatty» degen sózder bar. Oǵan qosa jergilikti aýyzeki derekterdi qostyq. Ázirge bedeldi tulǵalar jerlenýge laıyq eki qabirhana anyqtalyp, topyraqtan ashyldy. Radıokómirtegi ádisimen jerlengen adamdardyń ómir súrgen ýaqytyn anyqtaý maqsatynda Vılnıýske ǵylymı úlgiler jiberildi. Bul jumystar aldaǵy jyly jalǵasyn tabady.

– Qazir Saraıshyqty zertteý, ony týrızm ortalyǵyna aınaldyrý úshin qandaı jumystar qolǵa alynyp otyr?

– Bıyl Saraıshyqta Mádenıet jáne sport mınıstrligi men oblys ákimdiginiń qoldaýymen «Sapar ortalyǵynyń» qurylysy bastaldy. Onyń syrtqy fasadyn ortaǵasyrlyq shyǵystyq qala úlgisine ózgertýge qol jetkizdik. Tórtinshiden, mýzeı-qoryq dalalyq ekspedısııalar arqyly Saraıshyqtan Eýropaǵa baratyn kerýen joldary men kerýen-saraılardy izdestirýdi qolǵa aldy. Qazirdiń ózinde Reseı arhıvterinen kerýen joldary, kerýen-saraılary kórsetilgen kartalar jınaqtaldy. Saraıshyqqa barar jol boıynan shamamen 4-5 gektar aýmaqty qamtıtyn ortaǵasyrlyq meken orny, sol jerden altynordalyq qysh qumyralar synyqtary, kúmis dırhem, mys puldar tabyldy. Munda kerýen-saraı bolýy múmkin degen boljam bar.

Qazir arheologııalyq qazba kezinde tabylǵan, burynnan jınaqtalǵan 25 qysh ydysty sýretshi-qalpyna keltirýshi O.Kendir qalpyna keltirip jatyr. Mamanymyz tıyn tazalaýdy, atrıbýsııalaýdy qolǵa aldy. Qazir 50-ge jýyq tot basqan tıyn tazalanyp, mýzeı ekspozısııasynda kelýshiler nazaryna usynyldy. Mýzeı-qoryq qoryna HIV-HVII ǵasyrlardaǵy Saraıshyq qalasy kórsetilgen 10 ortaǵasyrlyq karta men arhıv qujattarynyń kóshirmeleri, belgili sýretshilerdiń týyndylary bar 490 jádiger qabyldandy.

– Endi alda qandaı jumystar bar?

– Aldymen mýzeı-qoryqtyń laıyqty zamanaýı týrızm ortalyǵyna aınaldyrý baǵytyndaǵy jumystardy júrgizýdi kózdep otyrmyz. Qurylysy bastalǵan «Sapar ortalyǵy» tek Saraıshyq qalasynyń ǵana emes, sonymen birge, Qazaqstandaǵy Ulyq ulys – Altyn Ordanyń basty mýzeıi bolýy tıis degen maqsatty ustanamyz. Jaıyq ózeniniń jaǵalaýyndaǵy jumystar keshendi júrgizilip, ashyq aspan astyndaǵy mýzeıge, óńir turǵyndary men kelýshilerdiń demalys ornyna aınalsa degen oıymyz bar. Bıyl Qasym hannyń Saraıshyqta jerlengenine 500 jyl toldy. Bolashaqta Saraıshyqtyń negizin qalaǵan Batý han men Qasym hanǵa laıyqty eskertkish ornatylǵanyn qalaımyz.

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalpyna keltirilýde

Aımaqtar • Keshe

Dalanyń dara kúıshisi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar