Mańǵystaýda mańyzdy jobalar qolǵa alyndy

– Birinshi kezekte, álemdi jaı­­laǵan indettiń betin qaıtarý jónindegi oblysta atqarylyp jatqan ister jóninde baıandaýǵa ruqsat etińizder. Qazirgi tańda Mańǵystaý oblysy «jasyl aı­maqta». О́tken táýlikte indetke shaldyqqan 5 adam anyqtaldy. Koronavırýs beleń alǵaly beri oblysta 23 360 adam aýyr­ǵan bolsa, sonyń ishinde 22 670 adam emdelip shyqty. О́kinish­ke qaraı, 1 070 adam qaıtys boldy. Qazirgi tańda 43 adam em qabyldap jatyr. 5-eýi – rea­nı­­ma­sııada. Stasıonardaǵy jáne reanımasııadaǵy tósek oryn­da­­ry­n­yń tolymdylyǵy sáıke­sin­she 15-14%-dy quraıdy. 3 089 kásipkerlik nysany Ashyq baǵ­darlamasymen qamtamasyz etilgen. Halyqqa indettiń aldyn alý jónindegi ekpe jumystary júıeli túrde júrgizilip kele jatyr. Búgingi tańda Mańǵystaý oblysynda I komponentti alǵan adamdar sany 179 785 (46,3%) bolsa, II komponentpen 157 235 (41%) adam egildi. Qajetti dári-dármekterdiń, qural-jab­dyqtardyń, medısınalyq qu­raldardyń bári bar. Jyl­jy­maly brıgadalar da uıymdasty­ryldy, – dedi óńir basshysy.

10 aıda oblystyń áleýmet­tik-ekonomıkalyq damý qorytyn­dylary ónerkásip, qurylys, kólik jáne qoımalaý, óńdeý óner­kásibi, turǵyn úı, aýyl sha­­rýashylyǵy salalarynda oń ósim baryn baıqatty. Alaı­da aı­maqta ónerkásip salasy 98,7%-dy kórsetip otyr. Bul – mu­naı-gaz salasynda jyl ba­syn­­­­­daǵy OPEK kelisimde­ri­ne sáıkes, munaı óndirýge salǵan ke­dergilerge baılanysty jos­par tolyq oryndalmaı jatyr. Sonymen qatar turǵyn úıdi iske qosý barysy 98,4%-dy quraıdy. Degenmen jyl sońyna deıin osy mindettemelerdiń barlyǵyn tolyq iske asyrýǵa múmkindik bar.

– Mańǵystaý oblysyndaǵy ózekti másele – turǵyndardy aýyz sýmen qamtamasyz etý. Qa­­­­zir­gi tańda tutyný 154 myń tek­she metr sýdy quraıdy. Jaz mezgilinde, mamyr-qyrkúıek aılarynda shamamen 51 myń tekshe metr sý jetispeıdi. Boljam boıynsha, 2025 jylǵa qaraı tutyný 250 myń tekshe metrdi quraıdy. Sý jetispeýshiligin joıý jóninde oblysta 9 joba iske asyp jatyr. Sonyń ekeýi kele­si jyldyń birinshi jarty­jyldyǵynda bastalady. Birinshi­si – Aqtaý qalasyndaǵy «Kaspıı» sý tushytý zaýytynyń qýatyn táýligine 20 myńnan 40 myń tekshe metrge deıin jetkizý. Ekin­shisi – Qarajanbas ken or­nyn­daǵy táýligine 17 myń tek­she metr sý tushytatyn zaýyt. Osylaısha, munaıshylar 7 myń tekshe metr sýdy ózderi paıdalanyp, qalǵan 10 myń tekshe metr oblys turǵyndarynyń qa­jetine jumsalady. Sonda bú­gin­gi 51 myń tekshe metrdiń kele­si jartyjyldyqta 30 myńy qam­ta­masyz etiledi. Sondaı-aq «QazMunaıGaz» kompanııasy Kendirli aýylynda táýligine 50 myń tekshe metr sý tushytý zaýytyn iske qosqannan keıin bul másele sheshiledi, – deıdi N.Noǵaev.

Memleket basshy­sy Qasym-Jomart To­qaev Mańǵystaý ob­lysy­nyń áleý­met­tik-ekono­mı­kalyq damýy jóninde uıym­dastyrylǵan keńes­te aýyz sý tapshylyǵyn sheshý máselesine qatysty naqty tapsyrmalardy júktegen bolatyn. Búginde oblys ákimdigi ınvestorlarmen tyǵyz qarym-qatynas ornatyp, osy másele­lerdi sheship keledi.

– Aýyldyq jerlerdi aýyz sýmen qamtamasyz etý máselesi óte ózekti. Aqtaý, Jańaózen jáne Fort-Shevchenko qalalarynda aýyz sýmen qamtamasyz etý júıeleriniń 100 paıyzy ja­saqtalǵan. Aýyldyq eldi meken­derdi aýyz sýmen qamtama­syz etý kórsetkishi byltyr 92% bolsa, 2021 jyldyń qorytyn­dysy boıynsha 96%-ǵa jetkizilmek. Oblysta barlyǵy 59 aýyldyq eldi meken bar. Sonyń 47-si aýyz sýmen qamtylǵan. 12 aýyl­dy Prezıdent 2022 jylǵa deıin ortalyqtandyrylǵan sýmen qamtamasyz etýdi tapsyrdy. Bıyl ortalyqtandyrylǵan sýmen 2 aýyl qamtylady. Olar­dyń qatarynda Beki já­ne Bas­qudyq aýyldary bar. Nátı­jesinde, eldi mekenderdi orta­lyqtandyrylǵan aýyz sýmen qamtamasyz etý 96%-ǵa jetedi. Qalǵan 10 aýyldy aýyz sýmen qamtýdy 2022 jyldyń sońyna deıin aıaqtaý josparlanýda, – deıdi spıker.

Aımaqta tórt túlik maldy jemshóppen qamtamasyz etý máselesi de mańyzyn joǵaltqan joq. Sońǵy jyldary aýa raıy­nyń qolaısyzdyǵyna, ásirese, jaýyn-shashynnyń az mólsherde túsýine baılanysty aýyl sha­rýashylyǵy salasynda biraz qıyndyqtar oryn aldy.

– Osyny eskere otyryp, qysqy maýsymnan shyǵý úshin qajet jemshóppen qamtamasyz etý boıynsha mamandarmen kelise otyryp, sharalar qabyldandy. О́ńirde qysqy mal azyǵynyń qoryn qalyptastyrý úshin 77 myń tonna shóp pen 53 myń tonna jem qajet. Búginde óńirge 70 myń tonna shóp pen 41 myń tonna jem tasymaldandy. Bar­lyq aýdanda jemshóp jınaý bazalary jasaqtaldy. Bıyl qýańshylyqtan zardap shekken sharýalarǵa memleket tarapynan birqatar qoldaý kórsetildi. Atap aıtqanda, Úkimettiń qo­ry­nan aýyl sharýashylyǵy janýarlarynyń analyq basy úshin mal azyǵyna jumsalǵan shyǵyndardy ishinara óteýge 1,9 mlrd teńge mólsherinde qarajat bólindi. Qazirgi tańda 1,2 mlrd teńge ıgerildi. Iаǵnı iri qaraǵa mal basyna shamamen 9 200 teńge, usaq malǵa mal basyna 1 900 teńgeden ótemaqy tólendi. Bul – óteýsiz berilgen qarajattar. Budan basqa, azyq-túlik bazasynyń qysqy qoryn jasaqtaýǵa jergilikti bıýdjetten 2,1 mlrd teńge bólinip, qazirgi tańda 1,8 mlrd teńge ıgerildi, – deıdi aımaq basshysy.

Sonymen qatar Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes, Úkimettiń qoldaýymen «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy arqyly jemshópti tasymaldaý qunyna 75 paıyzdyq jeńildik berildi. Aýyl sharýashylyǵy operatorlary 800 mln teńge ornyna 152 mln teńge tóledi.

– О́ńirdiń alańdatyp otyrǵan máseleleriniń biri – ekologııa. Sonyń ishinde halyqtyń aýzyn­da júrgen «Qoshqar-Ata» qaldyq qoımasyn joıý máselesi. Bul qaldyq qoımasy – 7 700 gektardy alyp jatqan alań. Onyń jobalyq-smetalyq qu­jattamasy jasalyp, merdiger anyqtalǵanymen jumys jyl ortasynda turalap qalǵan bolatyn. Alaıda Úkimettiń, salalyq mınıstrliktiń jáne oblys ákimdiginiń aralasýymen jumys qaıta jandandy. Jobanyń jalpy quny – 15 mlrd teńge. Sonyń 1 mlrd teńgesi bólindi. Bul qarajatty ýaqtyly ıgeremiz. Prezıdent atalǵan qaldyq qoıma­syn 2023 jylǵa deıin joıý jóninde tapsyrma bergen bolatyn. Memleket basshysynyń tapsyrmasy ýaqtyly oryndalady, – deıdi oblys ákimi.

О́ńirdiń ózindik ereksheligi jáne aımaqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa qosatyn úlesi – tabıǵaty, týrızmi. Statıs­tıkalyq derekterge sáıkes, bıyl kórsetilgen qyzmetter kólemi men kelýshiler sany ótken jylmen salystyrǵanda 3 esege artty. Investısııa mólsheri ósti. Máselen, byltyr 72 mlrd teńge qarastyrylǵan bolsa, bıyl osy salaǵa 190 mlrd teńge tartyldy. Bıyl 5 jobany júzege asyryp jatyrmyz. Bul eń aldymen týrıstik aımaqty damytýǵa, demalýshylarǵa qolaıly jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan jobalar sanalady.

– Basty mindetimizdiń biri – jumyssyzdyqty joıý, ju­mys isteıtin azamattardyń sa­nyn kóbeıtý, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý. Qa­zir­gi tańda oblysta 55 myń kásip­kerlik sýbekti jumys istep tur. Onda 125 myń adam eńbek etedi. Osylaısha, shaǵyn jáne orta bıznesten túsken túsim – óńir ekonomıkasynyń 30%-yn quraıdy. Osy 10 aıda shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi 711 mlrd teńgeniń ónimin óndirdi. Sáıkesinshe, «Bıznesti qoldaý», «Eńbek», «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» syndy baǵ­darlamalardyń aıasynda shaǵyn jáne orta bıznestiń 2 146 nysany 77 mlrd teńge kóleminde memlekettik qoldaýǵa ıe boldy. Sonyń nátıjesinde 1 877 adam jumyspen qamtyldy, – deıdi óńir basshysy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev atqarýshy bılik­tiń aldyna turǵyndardy azyq-túlikpen qamtamasyz etý jáne onyń baǵasy negizsiz ósýine jol bermeý jóninde mindet qoıdy. Mańǵystaý oblysynda qajet taýarlardyń 80%-y kórshi elderden ımporttalady. О́ńir ózin ózi 20% deńgeıinde ǵana qamtamasyz etip otyr. Osyny eskere otyryp, azyq-túlik taýarlary baǵasynyń sebepsiz ósýine jol bermeý úshin oblysta turaqtandyrý qory jasaqtalyp, oǵan 2,3 mlrd teńge qarajat bólindi.

– Qazirgi ýaqytta óńirlik turaqtandyrý qorynda áleýmet­tik mańyzy bar azyq-túlik ónimderiniń 17 túri boıynsha 5 200 tonna qory saqtalýda. Qajet bolǵan jaǵdaıda ony naryqqa shyǵaryp, ıntervensııa jasap, baǵanyń óspeýin tolyqtaı qamtamasyz ete alamyz. Sonymen qatar azyq-túlik baǵalaryn tómendetý jáne ustap turý úshin oblystaǵy barlyq saýda jelilerimen 40 me­morandýmǵa qol qoıylyp, 125 saýda ornynda qoljetimdi baǵamen satylatyn «áleýmettik burysh» jobasy iske qosyldy. Sondaı-aq óńir naryǵyn jer­gilikti taýar óndirýshilerdiń tamaq ónimderimen qamtamasyz etý úshin 139 mlrd teńge soma­sy­na 54 jobany iske asyrý josparlanǵan. Onyń ishinde, mal sharýashylyǵy, ósimdik sha­rýashylyǵy, jylyjaılar salý bar, – deıdi N.Noǵaev.

Buǵan qosa Memleket bas­shy­sy­nyń tapsyrmasymen Aqtaý qalasynda kommýnaldyq bazar men kóterme taratý orta­lyǵynyń qurylysy josparlanyp otyr.