Aımaqtar • 26 Qarasha, 2021

Iskerliktiń izdegeni – ilgerileý

42 ret kórsetildi

Elbasy N.Nazarbaev «Mıllıon adam turatyn tórtinshi qala bolýy kerek» degen Qaraǵandyda kóp ózgeris bar. Turǵyndar bárin kórip-bilip otyr: qalada qoqys shyǵarý isi jolǵa qoıylyp, joldar jóndelip, aýlalar birinen soń biri abattandyrylyp jatyr. Qoǵamdyq kólik tasymalynyń qor­dalanǵan máselesi de birte-birte sheshimin tabýda.

Árıne, alyp qalada másele degen de jetip artylady. Muny qala bas­shylyǵy jasyrǵan da emes. «Adamdar qalany basqarýmen ártúrli uıymdar men bólimshelerdiń aınalysatynyn bilýi kerek. Olardyń árqaısysy ózine tıesili mindetti atqarady. Men árbir apparat keńesinde tikeleı efırde qoıylǵan su­raqtar boıynsha tapsyrma berip, onyń oryndalýyn tikeleı baqy­laýy­ma alyp otyramyn», deıdi Qaraǵandy qalasynyń ákimi Ermaǵanbet Bólekpaev.

E.Bólekpaev – «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdatyn ustanatyn jańa býyn basshylarynyń biri. Ol óziniń Facebook jáne Instagram paraq­shalarynda qalada bolyp jatqan oqıǵalardyń qandaıyn bolsyn jasyrmaı jazyp otyrady. Sonymen qatar shahar basshysy aı saıyn tikeleı efırde qala turǵyndarynyń suraqtaryna egjeı-tegjeıli jaýap berip otyrýdy daǵdyǵa aınaldyrǵan. Al ár aptanyń seısenbi kúni E.Bólekpaev ınstagram jelisindegi ákimdiktiń resmı paraqshasynda onlaın rejimde apparat jıynyn ótkizip turady. Iаǵnı qaraǵandylyqtar qalaǵa qatysty kóterilgen máseleniń bárinen habardar bolyp otyrady. Mundaı saıasattyń erte me, kesh pe jemisin bereri sózsiz. О́ıtkeni ashyqtyq, búkpesiz áńgime atqarýshy bılik pen turǵyndar arasyndaǵy senimdi bekitip, qarym-qatynasty nyǵaıta túsedi.

Sońǵy jyldary jańadan boı kóter­gen turǵyn úı keshenderi, shaǵyn aýdan­dar paıda boldy. Osylardyń bári burynnan istep kele jatqan JEO-ǵa qosylǵanda, qalada jylý energııasynyń jetispeýshiligi baıqaldy. Máselen, byltyr munyń salqynyn qaladaǵy keıbir shaǵyn aýdandardyń, Suryptaý eldi mekeniniń turǵyndary qatty sezin­di. Bul tyǵyryqtan shyǵý úshin stansa­daǵy jumys retke keltirilip, JEO-dan Suryptaýǵa baratyn jylý quby­ryn ızolıasııalyq orammen qamtama­syz etý boıynsha aýqymdy jumystar júrgi­zildi. Árıne, munyń bári jylýǵa degen qajet­tilikti tolyǵymen qanaǵattandyra almaıdy. Sondyqtan qazirgi kezde qala­nyń Ońtústik-Shyǵys jáne Ońtústik-Batys bóligin damytý úshin úshinshi jylý shyǵarýshy stansa salynýda. Bul úlken joba josparǵa saı 2022 jyly paıda­lanýǵa berilse, onda qaladaǵy jylýǵa qatysty barlyq problema sheshimin tabady dep senimmen aıtýǵa bolady.

Búginde oblys ortalyǵy jasyl jelekke oranǵan qalaǵa aınalyp keledi. Bıylǵy kúzdiń ózinde qalada 7 myńǵa jýyq aǵash otyrǵyzylǵan eken. Bir qýanarlyǵy, qalanyń jasyl jelekti bolýyna jergilikti kásipkerler qatty qushtarlyq tanytyp otyr. Olardyń kóbi egiletin kóshetterdi qalaǵa syıǵa tartýdy dástúrge aınaldyrǵan. Qala basshylyǵy qazirgi ýaqytta aǵash otyrǵyzý naýqanyn jańa júıe boıynsha iske asyra bastady. Mysaly, osy sharýamen aınalysqan merdigerler ekken kóshetterdi sýarý men kútip-baptaýdy eki jylǵa moınyna alady.

Pandemııaǵa qaramastan, sońǵy bir jyl ishinde kenshiler astanasynyń kósheleri men aýlalary qarqyndy túrde abattandyryldy. Bul baǵyttaǵy aýqymdy jobalardy qala turǵyndary da oń baǵalaı bastady. Mysaly, sońǵy kezderi qaladaǵy ortalyq saıabaq jańa­sha keıipke enip, mundaǵy jaǵymdy ózge­rister jurtshylyqty qýantyp otyr. Ortalyq saıabaqtyń ózi úlken aýmaq­ty alyp jatyr. Qazirgi ýaqytta ol sek­torlarǵa bólinip, bul tásil óziniń jemi­sin bere bastady. Búginde saıabaqtyń ba­tys jaǵyn ıgerý jumystary qyzý júrip jatyr. Jaryqtandyrý qolǵa alynyp, qazir keshqurym ýaqytta saıabaq ishi sa­maladaı jap-jaryq bolatyn jaǵ­daıǵa jetti. Sondaı-aq velojoldar da uzar­tylyp, salamatty ómir saltyn us­tan­ǵandardy qýanyshqa bóledi. Saıabaq­taǵy jasandy kóldiń tazalyǵy qala basshylyǵy úshin úlken problemaǵa aınal­ǵanyna birtalaı ýaqyt bolǵan edi. Qazir bul ózekti máseleni sheshý úshin qala bas­­shylyǵy osy kólge quıatyn Buq­pa óze­niniń arnasyn tazalaýdy qolǵa alǵan. Bu­dan bólek, saıabaq kólin shahta sýy­men toltyrý da aldaǵy jospardyń tizimine engen.

Qalada keń kólemde júrgizilip jat­qan jumystyń biri – aýlalardy abattandyrý. Bıyldyń ózinde Maıqudyq, Prıshahtınsk jáne Suryptaý eldi mekenderinde 55 oıyn alańqaıy men 12 fýtbol alańy ornatyldy. Kelesi jyly aýdannyń 27 aýlasyn jóndeýge bıýdjetten qarjy qarastyrylǵan. Qazirgi ýaqytta qalanyń Qazybek bı atyndaǵy aýdanynda 53 balalar oıyn alańqaıyn jáne jeti fýtbol alańyn, sonymen birge Oktıabr aýdanynda 50 alańqaı men 11 jazyqtyqty abattandyrý qolǵa alynypty. Budan basqa, tuńǵysh ret «Halyq qatysatyn bıýdjet» jobasy aıasynda aýlalar men jeke sektorda abattandyrýdyń jeti jobasy boıynsha jumystar júrgizilip jatyr.

«Oıyn alańqaılaryn Nur-Sultan qalasyndaǵy úlgimen sala bastadyq. Ol úshin bizdegi aýdan ákimderi elordaǵa arnaıy baryp, ondaǵy osy sala boıynsha istelingen sharýalardy óz kózderimen kórip keldi. Men bul jumystarmen jaqsy tanys edim: bes jyl astanada fýtbol alańdary men oıyn alańqaılaryn saldyq. Olardyń bári kúni búginge deıin jaqsy kúıinde saqtalǵan», deıdi E.Bólekpaev.

Búginde Qaraǵandyda gaz taratý jeli­leriniń 1-shi iske qosý kesheniniń alǵashqy kezeginiń qurylysy aıaqtaldy. 67,3 km gaz qubyry ótkizilip, Mıhaılovka shaǵyn aýdanyndaǵy 1584 úıge kógildir otyn keldi. Al mamyr aıynda 2-shi iske qosý kesheni jelileriniń qurylysy bas­taldy. Qazirgi ýaqytta 1 209 úıge gaz tartylyp, 36,5 shaqyrym jeli ótkizilgen.

Aldaǵy ýaqytta atqarylar jumy­s­tar da aýqymdy. Mysaly, Maıqudyqtyń saıabaǵy tolyq jańǵyrtylmaqshy. Bul eldi mekendi qaq jaryp ótetin 11 shaqy­rym­­dyq kúre joldyń kúrdeli jóndeýi de aıaqtalyp qaldy. Trotýarlar tóselip, belgiler, baǵdarshamdar, jaıaý júrgin­shiler ótkelderi men jaryqtan­dyrý tirekteri ornatylyp, aıaldamalar aýystyrylǵanda, Maıqudyqtyń adam tanymastaı keıipke enetinin qazir jurttyń bári aıtyp júr.

Qaladaǵy Ońtústik-Shyǵys shaǵyn aýdanynyń kúnnen-kúnge qarqynmen ósip kele jatqanyn joǵaryda aıtyp óttik. Iаǵnı jol salý jáne jylýmen qamta­masyz etýshi ınfraqurylym­nyń qa­jet­tigi qatty seziledi. Bir sózben aıt­­qanda, jumys degen bastan asady. Ál­bette, munyń bárin retke kelti­rip, sharýa­nyń basyn qaıyrý úshin qajyr-qaı­rat, erik-jiger jáne bilikti kadr­lardyń kerektigi aıtpasa da túsinikti. Al bul jaǵynan E.Bólekpaev syndy istiń qııýyn biletin isker ákimdi uıatty emes dep aıtýǵa tolyq negiz bar.

 

QARAǴANDY

Sońǵy jańalyqtar

Alvaresti Andrademen kezdespegeni úshin aıyptady

Kásipqoı boks • Búgin, 18:05

Sıngapýrdyń sońǵy aýyly

Álem • Búgin, 17:55

Ahmet Baıtursynulyna eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 17:20

Petr Iаn úzdikter qataryna endi

Jekpe-jek • Búgin, 16:05

Uqsas jańalyqtar