Qazaqstan • 30 Qarasha, 2021

Halyq turmysyn jaqsartý – basym baǵyt

116 ret kórsetildi

Memlekettiń áleýmettik-ekonomı­kalyq jetistigi eń aldymen ha­lyq­tyń turmys jaǵdaıymen ólshe­nedi. Muny jete túsingen Elbasy Nursultan Nazarbaev el tizginin ustaǵan jyldary osy máselege basa mán berdi. Aýqymdy jumys atqarylyp, mańyzdy sheshimder qabyldandy. Sonyń nátıjesinde bir kezderi turmysy turalap turǵan turǵyndardyń áleýmettik jaǵdaıy búginde turaqty damýdyń sony soqpaǵyna tústi.

 Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Elbasy bir sózinde «Elimiz áleý­mettik-ekonomıkalyq damýda, halyqtyń ál-aýqatynyń artýynda aıtarlyqtaı jetistikterge jetti. Naryqtyq ekonomıka basynan bastap quryldy. Túbegeıli reformalar tabysty júrgizildi. Bul sońǵy 30 jylda ósip-óngen jas urpaq­tyń esinde bolmaýy múmkin. Degenmen bizdiń esimizde. О́tkendi bilip, bolashaqqa nyq qaraý úshin osy nárseni jastarǵa aıtyp, qaıtalap otyrý – bizdiń mindetimiz. Osynyń arqasynda Qazaqstan qazir álemde básekege qabiletti 50 eldiń já­ne ortasha tabysy joǵary elder qataryna qosylyp otyr», degen bola­tyn. Iá, toqsanynshy jyldary el egemendiginiń eleń-alańynda tap­shylyqtyń taýqymetin tartqan otandastarymyzdyń hal-ahýaly men búgingi qazaqstandyqtardyń turmys jaǵdaıy – jer men kókteı. Buǵan eń aldymen Tuńǵysh Prezıdenttiń qolǵa alǵan mańyzdy áleýmettik bastamalary men kóregendigi, táýekelden taıynbaıtyn eren erligi serpin bergeni anyq.

Máselen, elimizdegi eń tómengi kún­kóris deńgeıiniń kólemi 1997 jy­ly 3 505 teńgeni, 2005 jyly 6 014 teńge­ni, 2021 jyly 34 302 teńgeni qurady. Soń­ǵy jıyrma jylda bul shamamen 10 ese ósti. Jumyspen qamtylǵan halyq sany 1991 jylǵy 7,7 mln adamnan 2021 jylǵy birinshi toqsanda 8,8 mln adamǵa deıin ulǵaıdy. Al jumyssyzdyq deńgeıi bolsa, 1999 jylǵy 13,5%-dan 2021 jyldyń birinshi toqsanynda 4,9%-ǵa deıin tómendedi. Sondaı-aq 1999 jyldan bastap 2020 jylǵa deıin memlekettik áleýmettik járdemaqylardyń ortasha mólsheri azamattyń múgedektigi boıynsha 3 106 teńgeden 46 219 teńgege deıin (nemese 14,9 esege), asyraýshysynan aıyrylýy boıynsha 4 250 teńgeden 39 169 teńgege deıin (nemese 9,2 esege) ulǵaıdy. Buǵan qosa 1999-2021 jyldary zeınetaqy tólemderiniń eldegi ortasha mólsheri 24 esege derlik ósip, búginde 100 myń teńgege jetti (2021 jylǵy 1 mamyrdaǵy jaǵdaı boıynsha). Al zeınetaqynyń eń joǵary mólsheri 134,9 myń teńgeden asady.

Ásirese osynaý úsh onjyldyqta ha­lyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaq­sar­týda áýelgi qozǵaýshy kúsh bolǵan Elba­synyń Bes áleýmettik bastamasyn aıtýǵa bolady. Atalǵan baǵdarlamany Elbasy 2018 jyly 5 naýryzda Parlament Palatalary men Úki­mettiń birlesken otyrysynda jarııalap, qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn ári qaraı jaqsarta túsýge baǵyttalǵan jańa áleýmettik bastamalar qarapaıym halyqtyń qomaqty qoldaýyna ıe boldy. «Usynystyń bári – esep-qısaby mu­qııat jasalǵan baǵdarlama. Bul – eldiń ıgi­ligine arnalǵan utymdy, sonymen qa­tar optımıstik joba. Men órkendegen Qazaqstan – eń aldymen memleketi ózin qorǵap, qoldaıtynyn, qamqorlyq jasaıtynyn sezinetin, tıisinshe elin jan júregimen súıetin, ózderine senimdi adamdar dep sanaımyn. Sol sebepti biz búgin jańa, aýqymdy áleýmettik jobalarǵa jol ashamyz», dedi Elbasy.

Sol jyly 6 naýryzda ótken Úkimet otyrysynda eldiń burynǵy Premer-Mı­nıstri Baqytjan Saǵyntaev Ult­­­tyq ekonomıka mınıstrligine memleket­tik organdarmen jáne Ulttyq bankpen birlesip, Elbasynyń bastamalaryn iske asyrý boıynsha egjeı-tegjeıli Jol kartasyn ázirleýdi tapsyrdy. Arada bir aptadan astam ýaqyt óter-ótpeste Úkimet osy Bes áleýmettik bastamany iske asyrý jónindegi Jol kartasyn qabyldady. Jol kartasy múddeli memlekettik organ­darmen jáne Ulttyq bankpen bir­lesip ázirlendi. Qujat 35 sharadan tura­dy jáne 7 zań jobasyn, 6 Úkimet qaýly­synyń jobasyn jáne 3 Ulttyq bank basqarmasy qaýlysynyń jobasyn ázir­leýdi, sondaı-aq mınıstrlerdiń 2 buı­ryǵy men ákimdikterdiń 4 qaýlysyn qabyl­daýdy qarastyrdy.

Osylaısha, Ulttyq bank osy Bes áleý­mettik bastamanyń «Árbir otbasyna bas­pana alýdyń jańa múmkindikterin berý» týraly birinshi baǵytynyń basty oryndaý­shysy retinde aıqyndaldy. Or­gan buǵan deıingi jyldardyń eń sátti tájirıbesin paıdalanyp, Elbasy anyq­taǵan jyldyq 7%, 25 jylǵa, bastapqy jarnasy 20% jaǵ­daıynda «7-20-25» baǵdarlamasyn iske qosty. Baǵdarlamaǵa resmı tabysy bar Qazaqstan azamaty qatysa alatyn bolyp kelisildi. Al «Jalaqysy tó­men ju­­mys­­shylardyń eńbekaqysyn kó­beıtý úshin olardyń salyq júktemesin azaıtý» týraly ekinshi baǵyttyń bas­ty oryndaýshysy – Ulttyq ekonomıka mınıstrligi. Osy baǵytta salyq zań­namasynyń normalaryn ózgertý boıyn­sha birqatar usynys ázirlendi. Bilim já­ne ǵylym mınıstrligi – «Joǵary bi­lim alýdyń qoljetimdiligi men sapa­syn arttyryp, stýdent jastardyń ja­taqha­nadaǵy jaǵdaıyn jaqsartý» jó­nindegi úshinshi baǵyttyń negizgi oryn­daý­shy­sy. Atalǵan baǵyt aıasynda teh­nıka­lyq mamandyqtarǵa ekpin bere oty­ryp, memlekettik bilim berý tapsyrys­taryn ul­ǵaı­­tý kózdeldi. Memleket-je­kemenshik árip­tes­tigi qaǵıdasyndaǵy jataqhanalar qu­ry­­lysy boıynsha tetik­terdi anyqtaý men zańnamalyq túze­týlerdi ázirleý jos­parlandy.

«Shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý» atty tórtinshi baǵytqa – Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi jaýapty. Atalǵan baǵyt boıynsha 2017-2021 jyl­­darǵa arnalǵan Nátıjeli jumyspen qam­týdy jáne jappaı kásipkerlikti damytý baǵdarlamasyna túzetýler engizý josparlandy. О́zgerister qalalardaǵy jáne aýyldyq jerlerdegi shaǵyn nesıe berýdi qarjylandyrýdy ulǵaıtý jáne kásipkerlikti damytý máselelerin qamtydy. «Eldi gazben qamtamasyz etýdi jalǵastyrý» týraly besinshi baǵytty iske asyrýdy Energetıka mınıstrligi qolǵa aldy. Atalǵan baǵyt «Saryarqa» magıs­traldy gaz qubyrynyń birinshi kezeńiniń qurylysyna arnaldy. Jobanyń shemasy men qarjylandyrýdyń sharty belgilendi. EQDB, EADB jáne basqa da halyqaralyq qarjy uıymdary arqyly qarjy tartý josparlandy.

Osylaısha, Úkimet Ulttyq bankpen birlese otyryp, naqty is-sharalar men olar­dy oryndaý merzimderi egjeı-teg­jeıli qarastyrylǵan Jol kartasyn ázir­ledi. Tipti sol josparǵa sáıkes 2018 jyl­dyń sońyna deıin 6 is-shara oryndal­dy. Qalǵan 3 is-shara uzaqmerzimdi kezeńge – 2019-2021 jyldar aralyǵynda qolǵa alynatyn boldy. Sonymen ha­lyqtyń turǵyn úı ıpotekasynyń qol­jetimdiligin arttyrýdy kózdeıtin «Ár­bir otbasyna bas­pana alýdyń jańa múm­kindikterin berý» týraly birinshi bas­tamanyń nátıjesinde árbir jumys isteı­tin qazaqstandyqtyń ıpotekalyq qaryz alýǵa múmkindigi paıda bolady. Negizgi parametrleri: nesıe ósiminiń mól­sherlemesi – jylyna 7%-dan aspaıdy, bastapqy jarna 20%-dan kem bolmaýy tıis, nesıe merzimi 25 jylǵa deıin beriledi. Osylaısha, «7-20-25» baǵdarlamasy 19 maý­symda bekitilip, 2018 jylǵy 4 shildede bas­taý aldy. Atalǵan baǵdarlama aıasynda 8 ekinshi deńgeıli bank nesıe berýde: «SentrKredıt banki» AQ, «Qazaqstan­nyń halyqtyq jınaqtaýshy banki» AQ, «Eýra­zııalyq bank» AQ, «Sesnabank» AQ, «ATFBank» AQ, «Bank RBK» AQ, «ForteBank» AQ jáne «Sberbank» AQ.

2018 jyldyń sońyna deıin baǵdar­lamany iske asyrý aıasynda 5 621 ótinim qabyldanyp, sonyń ishinde 42,4 mlrd teńge somasyna nesıe berýge 3 542 ótinim maquldandy. «7-20-25» baǵdarlamasyn iske asyrýdyń alǵashqy alty aıynyń qorytyndysy osyndaı. Jobany júzege asyrýǵa 1 trln teńge bólindi. Al 2019 jyly – 8 723 nesıe (99,1 mlrd teńge), 2020 jyly – 10 207 nesıe (120,8 mlrd teńge) rásim­deldi. Al bıylǵy bes aıda (qańtar-mamyr) turǵyndar 73,9 mlrd teńgege 5 656 nesıe alǵan bolsa, 30 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha, «7-20-25» baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda 891,2 mlrd teńge nesıe alýǵa 72 116 ótinim qa­byl­dandy. Sonyń ishinde 511,3 mlrd teń­gege 41 450 nesıe maquldandy.

Elbasy ekinshi bastamada salystyrmaly túrde jalaqysy tómen qazaq­standyqtardy qoldaý úshin 2019 jyldyń 1 qańtarynan bastap olar­dyń salyq júktemesin 10 esege azaıtyp, 1% ǵana salyq salýdy, aı saıyn eń tómengi eseptik kórsetkishtiń 25 ese­­­len­gen kóleminen az jalaqy ala­tyn­­darǵa salynatyn jeke tabys saly­ǵyn azaıtý arqyly olardyń salyq júktemesin jeńildetýdi tapsyrdy. Bul «Jalaqysy tómen jumysshylardyń eńbekaqysyn kóbeıtý úshin olardyń salyq júktemesin azaıtý» qadamy edi. Osylaısha, 2019 jylǵy 1 qańtardan bas­tap 25 AEK-ke deıin jalaqy alatyn jumysshylarǵa salyq júktemesin 10 esege tómendetý qarastyryldy. Ázir­lengen normalar 2019-2021 jylda­ry jergilikti bıýdjetterdiń 93,7 mlrd teńge kólemindegi shyǵynyna ala kelgenin aıta ketken jón. Olar 2017-2019 jyldardaǵy úshjyl­dyq transfetterdiń qoldanysy kezeńinde respýblıkalyq bıýdjet qara­jaty esebinen óteldi.

Ekinshi bastamaǵa sáıkes jalaqysy 25 aılyq eseptik kórsetkish nemese 60 125 teńgeden tómen jumysshylar úshin jeke tabys salyǵynyń mólsherlemesin 10 ese tómendetý usynyldy. Jalpy, res­pýblıkada mundaı eńbekaqyny 2 mln-nan asa adam alady. Negizinen bul – aýyl sharýashylyǵy men saýda salasynda­ǵy jumysshylar. Atalǵan bastamany iske asyrý maqsatynda memlekettik organ­­darmen jáne «Atameken» ulttyq kásipkerler pala­ta­symen birlesken ju­mys júrgizildi. Jumys nátıjesinde jalaqysy tómen ju­­mys­­­shy­lar­dyń jeke tabys salyǵyn tó­men­detýdiń ońtaı­ly tetigi aıqyndaldy. Máselen, sa­lyq salynatyn tabys 90 paıyz­ǵa azaı­tyldy. Qalǵan eńbekaqyǵa 10 pa­ıyz mól­sherlememen jeke tabys salyǵy sa­ly­­­­nady. Iаǵnı salyq júktemesi 10 esege tó­mendedi.

Máselen, jalaqy aıyna 60 125 (25 aılyq esep kórsetkish) teńgeni quraıdy. Osy somadan 10% mólsherinde mindetti zeınetaqy jarnalarynyń somasy, ıaǵnı 6 013 teńge shegeriledi. Qalatyny – 54 112 teńge. Bul somadan 1 eń tómen jalaqy – eń az salyq salynbaıtyn kiris, ıaǵnı 28 284 teńge shegeriledi. Salyq salynatyn tabys (qoldanystaǵy mehanızm) – 25 828 teńge qalady. Qoldanystaǵy mehanızm boıynsha salyq somasy 25 828h10% = 2 583 teńge. Usynylǵan tetikke sáıkes salyq salynatyn tabys mólsheri 90%-ǵa tómendedi: 25 828 – (25 828h90%) = 2 583 teńge. Bul somaǵa jeke tabys salyǵynyń 10% mólsherlemesi boıynsha salyq salynady – 2 583h10% = 258 teńge. Iаǵnı is júzinde salyq mólsheri 10 ese 2 583 teńgeden 258 teńgege deıin tómen­de­di. Al jalaqy qosymsha 2 325 teńgege ósti. Atalǵan tetikti qoldaný qyzmetker­diń dereý jáne kepildikti qosymsha tabys alýyn (negizgi jalaqy alý kezinde) paıymdaıdy jáne jumys berýshiniń qarjylyq júktemesin ulǵaıtpaıdy.

Sonymen birge jumys berýshiniń ákim­shilik shyǵyndary mınımızasııalan­dy. Jalpy, respýblıka boıynsha ju­mys­shylar 29 mlrd teńge shamasynda qosymsha eńbekaqy alady. Salyq zań­namasyna tıisti túzetýler 2018 jylǵy 2 shildede Elbasy qol qoıǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine áleýmettik qamsyzdandyrý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańda kózdelgen. Atalǵan tetik 2019 jylǵy 1 qań­tardan bastap qoldanysqa endi.

Úshinshi bastama «Joǵary bilim alý­dyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyryp, stýdent jastardyń jataq­ha­nadaǵy jaǵdaıyn jaqsartý» máselesine qatysty boldy. Elbasy tapsyrmala­ryn oryndaý aıasynda 2018 jylǵy qyr­­­kúıekten bastap bilim berý grantta­ry 20 myń orynǵa kóbeıtildi: 11 myńy – tehnıkalyq mamandyqtarǵa; 5 myńy – eńbek naryǵynda suranysqa ıe maman­dyqtarǵa; 3 myńy – magıstrlerdi oqy­týǵa, 1 myńy PhD doktorlaryn daıar­laý­ǵa baǵyttaldy. Osylaısha, 2018 jyl­­dyń ózinde memlekettik bilim berý tap­syrysynyń jalpy kólemi 69 059 oryndy (53 594 – joǵary bilim berý, 13 220 – magıstratýra, 2 265 – doktorantýra PhD) qurady. Tehnıkalyq jáne aýyl sharýashylyǵy mamandyqtary boıynsha joǵary bilimdi bir mamandy daıarlaýǵa bólingen shyǵyndar 346,6 myń teńgeden 635,8 myń teńgege deıin ulǵaıtyl­dy. Tehnıkalyq jáne tehnologııalyq ma­mandyqtar boıynsha kadrlardy daıar­laýǵa memlekettik tapsyrys kólemi, sonyń ishinde ınjenerlik kadrlardy daıarlaýǵa arnalǵan kólem (aqparattyq tehnologııalar, robotty tehnıka, nano-tehnologııalar salasynda) 25 237 grantty (49,6%) qurady. Pedagogıka mamandaryn, onyń ishinde tildik quzyrettiligi joǵary kadrlardy daıarlaýǵa erekshe kóńil bólingen (memlekettik tapsyrystyń jalpy kóleminiń 18,7%-y).

Buǵan qosa Elbasy «Bes áleýmettik bastamasynda» álemdik standarttarǵa saı bilim berý júıesin qalyptastyra otyryp, stýdentterdiń bilim alýyna jáne turatyn jerine jaǵdaı jasaýǵa tıisti nazar aýdarý qajettigin atap kórsetken bolatyn. Soǵan oraı 2022 jyldyń sońyna deıin stýdentterge arnap keminde 75 myń oryndyq jańa jataqhana salý tapsyryldy. Bul rette 2018 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap stýdentterdiń turatyn jerleriniń jaǵdaıyn jaqsartý jónindegi joba is júzinde júzege asyryla bastady.

2018 jyly jataqhanalarǵa degen jalpy qajettilik 90 366 oryndy qurady (JOO-lar – 65 713 oryn, kolledjder – 24 653 oryn). Bul rette tapshylyqty jabý úshin 170 jer teliminde jańa oryndar berý kózdeldi. Olardyń 49-yn ákimdikter bólgen bolsa, 121-i oqý oryndary men ınvestorlarǵa tıesili. Sol 2018 jyldyń sońyna deıin Nur-Sultan (3), Almaty (5), Shymkent (2), Qaraǵandy (1) jáne Oral (1) qalalarynyń bilim berý uıymdarymen memlekettik tapsyrystyń 12 kelisimshartyna qol qoıyldy. Al 2019 jyldan bastap respýblıkalyq bıýdjette qurylys salýshylardyń ınvestısııalyq jáne paıdalaný shyǵyndaryn óteýge qarajat (2019 jyly – 1 mlrd teńge; 2020 jyly – 4 mlrd teńge; 2021 jyly – 10 mlrd teńge) memleket-jekemenshik áriptestigi shemasy boıynsha qarastyryldy. Aldyn ala keste boıynsha jataqhanalardan 2019 jyly – 5 myń oryn, 2020 jyly 15 myń oryndy paıdalanýǵa berý kózdeldi.

Jataqhana máselesin sheshý úshin bıýdjetten 118 mlrd teńge qarjy qarasty­rylǵan bolatyn. Bul rette 2020 jyly 20 myń tósektik orynǵa arnalǵan 75 nysan paıdalanýǵa berildi. Sonymen qatar bıyl jyl basynan beri 3 myń orynǵa arnalǵan 15 jataqhana qoldanysqa engizildi. 2021 jyldyń sońyna deıin jasalǵan aldyn ala sharttar esebinen 5,5 myń tósektik orynǵa ar­nalǵan 23 jataqhanany paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Buǵan qosa 8 oqý orny turǵyn úı-jaılardy jalǵa alý esebinen 2 myńǵa jýyq orynǵa qajettilikti qamtamasyz etip otyr. Al 2022 jyly 24 myńǵa jýyq oryndyq 59 jataqhanany, 2023 jyly 11,5 myń oryndyq 25 jataqhanany paıdalanýǵa berý josparlanýda.

Elbasy «Shaǵyn nesıe berýdi kó­beıtý» jónindegi tórtinshi bastamamasy aıasynda 2018 jyly qosymsha 20 mlrd teńge bólip, shaǵyn nesıelerdiń jalpy somasyn 62 mlrd teńgege jetkizýdi tapsyrdy. Sol jylǵy jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 59 mlrd teńgege 14 006 shaǵyn nesıe berilgen (qalalarda – 13,6 mlrd teńgege 1 246, aýyldyq jerlerde – 45,4 mlrd teńgege 12 760, qalalardaǵy shaǵyn nesıeniń ortasha mólsheri – 11 mln teńgeni, aýyldyq jerlerde 3,5 mln teńgeni qurady). Árbir úshinshi derlik qaryzǵa memlekettik kepildik berilgen. Startaptarǵa – 8 891 (63,5%), zákirlik koo­perasııany damytýǵa – 1,007 (7,2%), jeke bıznesti keńeıtýge  4 108 (29,3%) shaǵyn nesıe berilgen. Shaǵyn nesıe berý aıasynda ózin-ózi jumyspen qamtyǵandardyń qatarynan 12 325 adam jáne 1 681 jumyssyz azamat kásipkerlikpen aınalysa bastady, sondaı-aq óz qyzmetterin formalızasııalady. Shaǵyn nesıe alýshylar qosymsha 12 089 jumys ornyn ashty. «Bastaý-Bıznes» jobasy boıynsha 28,3 myń adam oqytyldy, olardyń 19,5 myń qatysýshysy ózderiniń bıznes-jobalaryn qorǵap, 6,3 myń adam shaǵyn nesıe aldy.

Elbasy bastamalarynyń arasyndaǵy eldi eleń etkizgen eń iri joba «Eldi gazben qamtamasyz etýdi jalǵastyrý» týraly usynysy boldy der edik. Sebebi naq osy besinshi bastama Qaraózek (Qyzylorda oblysy) – Jezqazǵan – Qaraǵandy – Temirtaý – Astana baǵytynda ma­gıstraldy gaz qubyryn salý jobasyn qamtıdy. 2018 jyly tamyzda «Sary­arqa» magıstraldy gaz qubyryn salý jo­basyn qarjylandyrý shemasy men shart­tary maquldandy. Sonymen qatar jobanyń jobalyq-smetalyq qujat­ta­masyna oń tujyrym jasaldy. Sol jyly 11 jeltoqsanda «Saryarqa» MG jobasynyń qurylysy bas­taý aldy. Osy ýaqyt aralyǵynda jumys bir mezgilde birneshe jelilik aǵynmen júzege asyryldy. Bul josparlanǵan qurylys merzimin saqtaýǵa múmkindik berdi.

Máselen, osy kúni Qaraǵandyda gaz taratý jelileriniń 1-shi iske qosý kesheniniń alǵashqy kezeginiń qury­lysy aıaqtaldy. 67,3 shaqyrym gaz qu­by­ry ótkizilip, Mıhaılovka shaǵyn aýd­a­nyndaǵy 1584 úıge kógildir otyn kel­di. Al mamyr aıynda 2-shi iske qosý ke­sheni jelileriniń qurylysy bastalyp, qazirgi ýaqytta
1 209 úıge gaz tartylyp, 36,5 shaqyrym jeli ótkizildi. Al Nur-Sultanda gazǵa Kóktal-1, Kóktal-2, Temirjolshylar, Promyshlennyı, Agro­qa­lashyq, Oń­tústik-Shyǵys eldi me­kenderi, sondaı-aq JEO-1 men JEO-2 eki jylý elektr ortalyǵy qosyldy. 650 shaqyrym kvartalishilik gazben jabdyqtaý jelileri salyndy. Osylaısha, qazir elordanyń 11 myń úıi gazǵa qol jetkize alady. Gaz­ben jabdyqtaýdyń ishki jelilerin da­ıyn­daǵan tutynýshylar «QazTransGaz Aı­maq» AQ-ǵa ótinimmen júginýi qa­jet. Jyl sońyna deıin Kúıgenjar, Mıchý­rıno, Internasıonalnyı eldi meken­deri gazben qamtamasyz etiledi.

Elbasynyń el qamyn oılaǵan, halyq­tyń turmysyn túzeýge baǵyttalǵan ilkimdi isteri aıaqsyz qalǵan joq. Baıypty bas­tamalar búgin de jalǵasyn taýyp ke­ledi. Jastarǵa jataqhana turǵyzý, tur­­ǵyn­darǵa kógildir otyn jetkizý ju­mys­­ta­ry júıeli júrip jatyr. Iаǵnı Tuń­ǵysh Prezıdenttiń jolǵa qoıyp ketken áleýmettik baǵdarlamalary aldaǵy ýaqytta da el damýyna senimdi serpin beredi dep senimmen aıta alamyz. 

Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar