Elorda • 30 Qarasha, 2021

Jahan jurtyn jalt qaratqan jaýhar shahar

210 ret kórsetildi

El egemendiginiń 30 jylyna qadam basqan tusta Elbasynyń eń uly týyndysy retinde el astanasyn aıtý­ǵa bolar edi. Arqa tórinde aıbyny asqaqtaǵan elorda búginde jahan jurtynyń janaryn jalt qaratqan jaýhar shaharǵa aınaldy. Sát sanap ajary adamzat balasyn arbap kele jatqan elimizdiń bas qalasyna atbasyn burǵandar sany artyp keledi. Olar júz túrli sáýlet óneriniń ozyq úlgisi úılesim taýyp, júziktiń tasyndaı nur shaǵylǵan el astanasyn kórýge yntyzar. Eń bastysy, Nur-Sultan qalasynda týrızmdi túletýdiń aýyz toltyryp aıtýǵa bolatyn áleýeti bar.

Sýretti túsirgen Erlan OMAR, «EQ»

Elorda – Elbasynyń eń uly týyndysy

Búginde týrızm – atústi qaraýǵa bolatyn salmaqsyz sala, bolashaǵy joq baǵyt emes. Kerisinshe, elge kelýshilerdiń ese­binen eńsesin tiktep, tabysyn artty­ryp, bıýdjetin tolyqtyryp otyrǵan mem­­le­­ketter jetkilikti. Ebin tapqandar eldi qyzyqtyryp, jurtty súısindirip júr. Baryn baǵamdap, joǵyn túgendeı bil­gen mundaı memleketter orman-kólin, asqar taýyn, jazıra belin, janǵa jaǵym­dy jaǵajaıyn nasıhattaıdy. О́tken úsh on­jyldyqta Qazaqstan da bul sala­da ken­­­jelep qaldy dep aıta almaımyz. Máse­­len, jyl ótken saıyn kórki kóp­shi­likti tańqaldyrǵan elorda tórine kelýshi­ler­diń qatary tolyǵa tústi. Tuńǵysh Pre­zıdentimizdiń tól týyndysy búginde kóz súısindiredi.

Elordadaǵy týrızm týraly Elbasy Nursultan Nazarbaev bir sózinde «Biz ishte de, syrtta da jappaı týrızmdi damy­tý qajettigi jaıly burynnan beri aıtyp kelemiz. Astana bul máselede respýblıkada aıryqshy oryndy ıelenýi, búkil álem­niń týrısteri tartylatyn ortalyq bolýy tıis. Men osyǵan tyrysýdamyn. Qalanyń ǵımarattary, sáýlet beınesi biregeı, bári týrızmdi damytýǵa sáıkes keledi. Qazir Astanaǵa iskerlik jáne basqa da máseleler boıynsha kelgen kez kelgen adamdy týrıst dep sanaýǵa bolady», degen bolatyn.

Rasymen de, osy kúngi el astanasy sózsiz álemniń týrısteri tartylatyn ortalyqqa aınalyp shyǵa keldi. Bul, eń aldymen, Elbasynyń eren eńbegi. Eń bas­tysy, elordanyń gúldengeni – eldiń túrlengeni. Sebebi Altaıdan Atyraýǵa, Arqadan Alataýǵa deıingi teńdessiz terrıtorııada qanat jaıǵan Qazaq eliniń júregi de, tuǵyrdan túspes tiregi de – osy shahar. Elordadaǵy týrızm damysa el aýmaǵyndaǵy týrızm de túleı túsedi.

Bul rette, Memleket basshysynyń sózi oıǵa oralady: «Biz, qazaq halqy, uly tarıhı tulǵalardyń izbasar urpaǵy ekeni­mizdi eshqashan umytpaýymyz qajet. Ata-babalarymyzdyń rýhyn týrızmniń ozyq úlgileri arqyly dáripteýimiz kerek. Biz salalyq memlekettik baǵdarlama qabyldadyq. Ol tolyqqandy júzege asatyn bolsa, týrızmniń ishki jalpy ónimdegi úlesi 8%-ǵa jetedi. Syrttan keletin týrıster sany 9 mln, al ishki týrıster sany 8 mln adam bolady. Al týrızm salasynda jumyspen qamtylǵandar sanyn 650 myń adamǵa jetkizý kerek. Týrızm óte kúrdeli sala. Oǵan tıisti mamandar kerek. Sol sebepti biz týrızm mamandaryn daıyndaıtyn ýnıversıtet ashý qajet degen sheshim qabyldadyq».

Nur-Sultan qalasy – elimizdiń saıası, ekonomıkalyq, mádenı ortalyǵy ǵana emes, budan buryn sheteldik, otandyq azamattardy ózine tartyp turatyn týrıstik shahar. Mundaı qadam áldeqashan jasalyp qoıǵan. Endigi maqsat – el astanasyndaǵy osy salany damytý, jańǵyrtý, jańa beleske kóterý. Buǵan qajettiniń barlyǵy bar. «Birinshi baǵyt – oqıǵalyq, is-sha­ralar týrızmin damytý, álem chempıo­nattaryn kóptep uıymdastyrý. Ekinshi baǵyt – medısınalyq týrızm. Halyq­aralyq sarapshylar Nur-Sultan­da medısınalyq týrızmniń úlken áleýe­tin kórip otyr. JSI akkredıttegen jeti uıymnyń altaýy astanamyzda orna­la­sqan. Úshinshiden, Nur-Sultan – Eýra­zııadaǵy úzdik kórme ortalyǵy. Biz Halyqaralyq kongrester men konferensııalar qaýymdastyǵynyń Eýrazııadaǵy eń iri múshesimiz. Halyqaralyq deńgeıdegi sharalar sheteldik qonaqtardy kóbeıtip qana qoımaı, qala ekonomıkasynyń damýyna yqpal etedi», deıdi Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov.

Elbasy usynǵan Bes ınstıtýsıonaldyq reformany iske asyrý jónindegi 100 naqty qadam – Ult josparynyń «Nur-Sultan qalasyn zertteýshilerdi, stýdentterdi, kásipkerlerdi, búkil óńirden týrısterdi tartatyn «Eýrazııanyń iskerlik, mádenı jáne ǵylymı ortalyǵyna aınaldyrý» dep atalatyn 69-tarmaǵy bar. Búginde osy tarmaqty júıeli júzege asyrý maqsatynda «Astana Invest qalalyq ınves­tısııalardy damytý ortalyǵy» JShS Nur-Sultan qalasyn tartymdy týrıstik baǵyt retinde damytý, josparlaý jáne ilgeriletý boıynsha aýqymdy jumys atqaryp keledi.

 

Iskerlik týrızm ilgeri basyp keledi

Qalany iskerlik (MICE) týrızmniń baǵyty retinde ilgeriletý jáne damytý sheńberinde destınasııanyń belsendi marketıng quraldarynyń biri bolyp tabylatyn iskerlik is-sharalardy (bıddıng) tartýǵa ótinimder berý júrgiziledi. Osylaısha, 2021 jyly bas-aıaǵy barlyǵy 7 ótinim berildi. Onyń qatarynda 2023 jyly uıymdastyrylatyn joǵary bilim sapasyn qamtamasyz etý jónindegi ha­lyq­aralyq agenttikter jelisiniń konferensııasy (INQAAHE); 2023 jylǵa negizdelgen ENTER eTourism Conference – Halyqaralyq aqparattyq tehnologııa­lar jáne týrızm federasııasy; 2024 jyl­ǵa belgilengen halyqaralyq shańǵy sporty federasııasynyń kongresi (FIS Congress); 2024 jylǵa josparlanǵan kakao burshaqtaryn óndirýshilerdiń dú­nıe­júzilik kongresi jáne 2025 jyl­ǵa kóz­delgen Dúnıejúzilik gas­tro­ente­ro­logter kongresi, 2026 jyl­ǵa jospar­lan­ǵan halyqaralyq geografııa­lyq odaqtyń aımaqtyq konferensııasy; 2026 jyly ótetin IFCC WorldLab klınıkalyq hı­mııa jáne zerthanalyq medısına Fede­ra­­sııasynyń halyqaralyq kongresi bar.

Qaýymdastyq músheleri­niń daýys berýi negizinde Nur-Sultan qa­­la­sy 2023 jyly joǵary bilim berý sapasyn qam­tamasyz etý agenttikteriniń halyq­aralyq jelisiniń (INQAAHE) konferensııasyn ótkizý quqyǵyn jeńip aldy. Bul konferensııa 2023 jylǵy mamyr-maýsym aılaryna josparlanyp otyr. Atalǵan is-shara 4 kúnde aqyly negizde 300-den astam delegattyń basyn qosatyn bolady. Sondaı-aq 2022 jylǵy mamyrda Nur-Sultan qalasynda ótetin Dúnıejúzilik bıznes konfederasııasynyń (WORLDCOM) is-sharasyn – Bizz Awards bedeldi marapattaý rásimin tartýǵa buryn berilgen ótinimniń nátıjesi shyqty.

Iskerlik týrızmdi damytýdyń qosym­sha tetigi naryqtyń steıkholderleri­men (jer­gilikti salalyq qaýymdas­tyq­tar, kor­pora­tıvtik sektor ókilderi já­ne servıstik kom­­­­­­panııalar) áriptestik qaty­nastar orna­­­­­tý sanalady. Osyǵan baılanysty, serik­­­­testik qaýymdastyqtarmen jumys boıyn­­­­sha (33 múshe), korporatıvtik sektor ókil­­­de­rimen jumys boıynsha (26 múshe) áriptestik baǵdarlamalaryn jáne qalanyń MICE NUR-SULTAN serik­testik baǵ­dar­lamasyn (62 qatysýshy kompa­nııa) júrgizedi. Sonymen qa­tar 2021 jyl­dyń 5-6 mamyrynda MICE ın­dýstrııasy boıyn­sha onlaın trenıng uıymdastyryldy. Ony halyq­ara­lyq spıker – MICE Know­ledge kompa­nııasynyń basqarýshy dırek­tory, doktor Rob Devıdson (London, Ulybrı­tanııa) ótkizdi. Trenıngke barlyǵy 49 adam qatysyp, oramdy oılaryn ortaǵa saldy.

Búgingi tańda el astanasynda iskerlik (MICE) týrızmniń jetekshi kompanııalary men kásibı satyp alýshylar (halyqaralyq qaýymdastyqtar, týrıstik operatorlar jáne t.b.) úshin tanystyrý týrlaryn uıymdastyrý jobasy sát­ti iske asyp keledi. Atalǵan týr­lar­dyń bas­ty maqsaty – Nur-Sultan qala­syn MICE-týrızmniń baǵyty retinde ilgeriletý, sondaı-aq halyqaralyq is-sharalardy uıymdastyrýshylardyń qalanyń týrıstik áleýeti týraly tanym-túsinigin arttyrý, elordada iskerlik is-sha­ra­lardy tartýǵa járdemdesý sanalady. Máselen, Túrkııa kompanııalary úshin alǵashqy týr uıymdastyryldy. Buǵan qosa, Majarstan, Reseı Federasııasy já­ne BAÁ kompanııalary úshin taǵy 3 týr qolǵa alynady.

 

Nur-Sultan Pass týrıstik kartasyn 500 myń adam satyp aldy

2021 jyly mamyrda Nur-Sultan Pass týrıstik kartasynyń jarty mıllıonynshy satylymy www.citypass.kz portalynda tirkeldi. Árıne, COVID-19 pandemııasy jaǵdaıynda elordaǵa qyzyǵýshylyq tanytqan sheteldik týrıster sany qysqar­ǵany anyq. Alaıda elimizdiń túkpir-túkpirinen atbasyn burǵan meımandar sanynyń óskeni baıqalady. Pandemııa jańa sheshimderdi tabýǵa serpin berdi. Bıyl sáýir aıynda Astana Invest qalalyq ınvestısııalardy damytý ortalyǵynyń qoldaýymen Crocos kompanııasy Nur-Sultan Pass týrısterine arnalǵan smart-kartanyń onlaın satylymyn Aviata.kz-te iske qosty. Endi bıletterdi onlaın satyp alý servısinde Aviata.kz arqyly áýe nemese temirjol bıletterin ǵana emes Nur-Sultan Pass onlaın smart-kartasyn da satyp alýǵa bolady.

CityPASS jobasyn damytý aıasynda shekteý sharalaryn ustana otyryp, Astana Invest qoldaýymen Crocos kompanııasy «Báıterek» monýmentinde ornalasqan týrıstik aqparattyq ortalyqta avtonomdy robot-keńesshi – Promobot ornatty. Promobot elordanyń úzdik oryndary týraly aqparattarǵa qanyq, balalar úshin de, eresekter úshin de qyzyqty ekskýrsııa ótkize alady. Sol sııaqty CityPASS kartasyn satady. Bul ınnovasııalyq, qaýipsiz jáne ınteraktıvti sheshim pandemııa ke­zin­de týrızmdi damytý múmkindikterin keńeı­tip qana qoımaı, jaqsy jaqqa damytyp, keıingi kezeńge beıimdelýge kómektesedi.

Nur-Sultan Pass – bul týrısterdiń Beıbitshilik jáne kelisim saraıy, Táýelsiz­dik saraıy, Ulttyq murajaı, Trıýmfaldy arka, «Báıterek» monýmenti, okeanarıým, «Djýnglı» parki jáne Ailand SOO-daǵy sholý dóńgelegi, Nur-Álem (EXPO 2017), «Atameken» kesheni, «Aljır» murajaı kesheni, HOP-ON-HOP-OFF jáne teplohodpen saıahat (jaz mezgilinde) syndy túrli oryndarǵa jasaıtyn ekskýrsııasy. Osylaısha, elordanyń kórikti jerlerin aralap qana qoımaı, kartanyń qoldanylý merziminde qala avtobýstarynda tegin júrý múmkindigi qarastyrylady. Qazirgi ýaqytta kartanyń quny – 5 990 teńgeden bastalady (quny kartanyń áreket etý merzimine baılanysty ózgeredi). Bul rette smart-karta ıesiniń aqshalaı qarajatyn shamamen 70%-ǵa únemdeıdi.

Nur-Sultan Pass kartasyn www.citypass.kz jáne Aviata.kz saıttarynan satyp alýǵa bolady. Sondaı-aq bolashaqta Crocos kompanııasy óziniń brendtelgen ónimin shyǵarýdy jáne kartalaryn Air Astana áýe kompanııasynyń saıtynda satýdy jos­parlap otyr.

 

Visit Nur-Sultan týrıster aǵynyn arttyrady

Nur-Sultan qalasynyń týrızm sa­lasyndaǵy sońǵy jetistikteriniń biri – 2021 jylǵy mamyrda qalanyń Visit Nur-Sultan atty seriktestik baǵdarlamasynyń bastalýy. Bul qaladaǵy týrızm­niń barlyq sýbektilerin bir maqsatpen biriktiretin alǵashqy baǵdarlama – kórseti­letin qyzmetterdiń sapasyn jaqsartyp, pandemııadan keıin elordanyń týrıstik aǵynyn arttyrady. Qazirgi ýaqytta baǵdarlama ornalastyrý oryndary – Visit Nur-Sultan Comfort, tamaqtaný nysandary – Visit Nur-Sultan Taste, kórikti jerler – Visit Nur-Sultan Discover, servıstik oryndar – Visit Nur-Sultan Support jáne kólik kompanııalary – Visit Nur-Sultan Transport boıynsha sertıfıkattaýdy qamtıdy.

Kóshpeli tekserý nátıjeleri qonaqjaı­lyq sektoryndaǵy 12 kompanııanyń ta­lap­tarǵa sáıkestigin rastady jáne Visit Nur-Sultan Comfort sáıkestik sertıfıkatyn aldy. Odan ári baǵdarlamanyń barlyq qatysýshylary Visit Nur-Sultan katalogtarynyń bazasynda jarııalanady. Olar Qazaqstannyń álemdegi dıplo­matııalyq ókildikteri jáne Qazaqstandaǵy basqa elderdiń ókildikteri, halyqaralyq kólik toraptary (áýejaılar, vokzaldar), sondaı-aq halyqaralyq qonaq úıler bazasynda taratylady.

Medısınalyq týrızm – elorda damýynyń erteńi

Týrıstik qyzmettiń taǵy bir ba­ǵyty – medısınalyq týrızmdi damytý. Medısınalyq týrızm Nur-Sultan qalasynda damý áleýeti joǵary baǵyt bolyp sanalady. О́ıtkeni qalada Joint Commission International (JCI) – Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy neǵurlym obektıvti jáne bedeldi halyqaralyq sertıfıkattaý, onyń ishinde búkil Qazaqstan boıyn­sha 6 uıym ornalasqan. Medısınanyń suranysqa ıe baǵyttary: kardıohırýrgııa, neırohırýrgııa, stomatologııalyq kómek, býyndardy protezdeý, reprodýktıvti medısına (EKO), plastıkalyq hırýrgııa.

Qalany medısınalyq destınasııa retinde ilgeriletýdiń negizgi artyqshy­lyqtary: sheteldikter úshin medısınalyq qyzmetterdiń baǵasy álemdik baǵadan tómen; medısınanyń belgili bir salala­ryn­daǵy Ortalyq Azııadaǵy kóshbasshy­lyq; Nur-Sultan qalasynyń kóliktik qoljetimdiligi. Osy medısınalyq týrızm­di damytý sheńberinde kóshpeli jáne qarsy aqparattyq týrlardy uıymdastyrý, mamandandyrylǵan kórmelerge qatysý, týrlardy jyljytý josparlanýda. Jergi­likti týroperatorlarmen birge aqparattyq qoldaý kórsetilýde.

Sondaı-aq Nur-Sultan qalasynyń kıno destınasııasy retinde ilgeriletý jáne qalada kıno týrızmin damytý josparlanýda. Túsirilim alańy retinde qalada lokasııalar usyný qalanyń týrıstik áleýetin ilgeriletýdiń tıimdi quraly sanalady. Tanymal fılmderdiń túsirý oryndary keıin týrıstiń baǵytyn tańdaýdaǵy mańyzdy faktorlardyń biri bolady. Halyqaralyq tájirıbe: eń jarqyn mysaldar – «Vlastelın koles» jáne «Igra pres­tolov» sııaqty jobalardyń túsirilimderi. «Vlastelın koles» – Jańa Zelandııada: týrıster sanynyń ósýi 2000 jyly 1,7 mln adam bolsa, 2006 jyly túsirilim ornyna 2,4 mln adam; «Igra prestolov» – Dýbrovnık, Horvatııada: týrısterdiń jalpy sany 2008 jyly (túsirilimge deıin) 8 mln adam bolsa, 2013 jyly 184 mln adamǵa jetti. Serıaldyń túsirilim oryndaryna saıahat: 2015 jyly 300 mln adam; 2018 jyly kúnine 8 myńnan astam adam.

Qazirdiń ózinde kıno-týrızm baǵytyn damytý jumystary bastaldy. 2021 jyl­dyń jazynda elordada Ýkraınanyń úsh dúrkin chempıony jáne drıftıng boıyn­sha chempıonattardyń birneshe márte jeńimpazy Aleksandr Grınchýktyń qaty­sýymen Nur-Sultan Drift Challenge beınerolıginiń túsirilimi halyqaralyq fılmderdi, jarnamalyq rolıkterdi, klıpterdi jáne basqa da is-sharalardy túsirýge arnalǵan «Kıno-destınasııa» alańy retinde qala brendin ilgeriletý maqsatynda ótkizildi.

Halyqaralyq zertteýlerge sáıkes, kóptegen týrıster jarnamalar men kıno epızodtarynda kórgen saıahat oryndaryn tańdaıdy. Beınerolıkte elorda jańa – dınamıkalyq, biregeı jáne zamanaýı qyrynan kórsetilgen. Túsirilim qalamyzdyń zamanaýı sáýleti aıasynda sol jáne oń jaǵalaýdyń eń ádemi jáne kórnekti oryndarynda ótti. Beınerolık ıdeıasy – Nur-Sultan qalasy jańa lokasııa bolyp tabylatyn jarys oıyny.

 

Infraqurylym ıgiligi

Týrıstik ınfraqurylymdy damytý sheńberinde de 2021 jyly birqatar jobalar iske asyryldy. Máselen, qala­nyń týrıstik tartymdylyǵyn arttyrý, týrıstiń qolaı­ly jaǵdaılaryn qa­lyp­tastyrý, sondaı-aq Nur-Sultan qala­sy­nyń ımıdjin jaqsartý, týrıstik ındýstrııa sýbektilerin kórse­tiletin qyzmetterdiń sapasyn artty­rý­ǵa já­ne deń­geıin jetildirýge yntalan­dyrý maqsatynda 2021 jyly Nur-Sul­tan qa­la­synyń «Servıs jáne týrızm kolledjiniń» jáne 25 qonaq úıdiń qyzmet­kerlerine kórsetiletin qyzmet­terdiń sapasyn arttyrý boıynsha kýrstar ótkizildi. Sondaı-aq, qalada elektrosamokattardy mınýt sa­ıyn jalǵa alý boıynsha ınvestı­sııalyq joba iske asyryldy. Investorlar – Jet Kazakhstan JShS jáne Ozim Scooters JShS. Qalalyq keńistikte paıdalanylatyn elektrsamokattardyń jalpy sany – 850 birlikten astam.

Elordanyń kórikti jerlerimen tanysý úshin halyqaralyq ınternet-platformada jaıaý aýdıoekskýrsııa izi.travel jobasy engizildi – 150 nysan boıynsha 6 tilde (orys, qazaq, aǵylshyn, túrik, ne­mis, qytaı tilderi). Bıyl paıdalanýshy­lar sany 25 myńnan asty. Aýdıo ekskýrsııalardyń Internet-platformasy tegin, qoljetimdi jáne álemde tanymal, ony oflaın reji­minde de qoldanýǵa bolady, bul, ásirese, saıahatshylar úshin yńǵaıly.

Elordaǵa kelgen árbir qonaqta qala týraly túsinik qalyptastyrý, týrıstik, kóliktik jáne áleýmettik ınfraqurylym obektileri, kórikti jerler týraly qajetti anyqtamalyq aqparat berý, sondaı-aq elordadaǵy qonaq úıler men qoǵamdyq tamaqtaný obektileri týraly aqparat berý úshin 2 týrıstik aqparattyq kıosk jumys isteıdi: Nursultan Nazarbaev halyqaralyq áýejaıy 1-termınaly jáne «Astana Báıterek» monýmenti.

Sonymen qatar aǵymdaǵy jyldyń tamyz aıynan bastap 1 qarashaǵa deıin «Ar­bat Nur-Sultan» aýmaǵynda aqparattyq kıosk ashyldy. Bul aqparattyq kıoskide maý­symdyq jumys rejimi ornatylǵan (kóktemnen kúzge deıin). Osy jyldan bas­tap aq­parattyq kıoskide elorda qo­naq­tarynyń 9 myńnan astam ótinishi óńdeldi. Sonymen qatar anyqtama-aqpa­rattyq qoldaý kórsetý maqsatynda qala qonaqtary men ekspattarynyń yńǵaıly bolýy úshin elordada 8 800 080 38 38 biryńǵaı týrıstik Call-ortalyǵy jumys isteıdi. 1 myńnan astam qońyraý óńdeldi.

Sonymen qatar elordada Red Bus týrıstik ekskýrsııalyq avtobýs baǵyty jumys isteıdi. 3 500-den astam sapar jasaldy. Qazirgi ýaqytta Nur-Sultan qalasyndaǵy Red Bus ekskýrsııalyq avtobýsy elordaǵa barǵan kezde kórikti jerlerdiń biri jáne vızıt kartochkasy sanalady jáne týrısterdiń kelýi úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa, qalanyń týrıstik tartymdylyǵyn arttyrýǵa baǵyttalǵan. Avtobýstar aýdıogıdtermen jabdyqtalǵan, onda týrısterge ekskýrsııa 8 tilde (qazaq, orys, aǵylshyn, qytaı, nemis, túrik, fransýz, ıspan) usynylady.

2021 jyly marketıngtik qyzmetter men naýqandar aıasynda birqatar kórset­kish­terge qol jetkizildi. Búgingi tańda Instag­ram-da 416 jarııalanym jáne Facebook-te 338 jarııalanym ázirlendi jáne jarııalandy. Sondaı-aq elordanyń týrıstik áleýeti týraly 35 beınerolık túsi­ri­lip, jarııalandy. Bul jarııalanymdar ınternettegi marketıngtik naýqanda kelesi kórsetkishterge ıe boldy: Instagram qamtý – 9 364 861 adam; ózara árekettesý – 2 mln; Facebook qamtý – 10 547 857 adam; ózara árekettesý – 1,5 mln; Kontekstik-medıalyq jarnama – 400 myńǵa jýyq saıtqa kirý; Youtube – 2 mln-nan astam qaraldy. Barlyq jarııalanymdar týrıstik jáne MICE áleýetin ilgeriletýge, qalada ótetin is-sharalardy, astananyń kórikti jerlerin jáne basqa da is-sharalaryn ilgeriletýge baǵyttalǵan.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Bar jaqsymyz – balalarǵa

Qazaqstan • Keshe

Adam quqyǵyn qorǵaýdaǵy jańa beles

Referendým-2022 • Keshe

Akademıktiń algorıtmi

Ǵylym • Keshe

Erdi syılar el qaıda?

Qoǵam • Keshe

Altyn qyz

Sport • Keshe

Talant pen talap

Ádebıet • Keshe

Tarıhı tanym taǵylymy

Tarıh • Keshe

Ádebı ómirdegi áıelder

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar