Teatr • 02 Jeltoqsan, 2021

Sáýleli ónerdiń sáýkelesi

113 ret kórsetildi

Eýrazııa júreginde eńse tiktegen elorda azattyqty ańsap ótken ata-babalary­myzdyń asyl armanyn aqıqatqa aınaldyr­ǵan alyp shahar. Bul qalada Qazaq eliniń qaısar qasıeti men máńgilik mádenıeti, ózgege bergisiz ózindik órkenıeti ushtasyp jatyr. Ǵundardyń astanasy bolǵan baıyrǵy Bozoq pen búgingi Nur-Sultannyń arasynda salqar sabaqtastyq, baltalasa buzylmaıtyn baılanys bar. Uly dalanyń júregi bolyp dúrsildep, baıtaq eldiń tamyryna qan júgirtken bas shahar sáýleli ónerdiń sáýkelesine aınaldy.

Azattyqtyń altyn qazyǵy

Elbasynyń daralyǵy men danalyǵy­nyń arqasynda boı kótergen búgingi el as­ta­nasyna álem súısinedi. Esildiń ja­ǵa­­syn­da eńse tiktegen elordaǵa qarap hal­qy­myzdyń ǵasyrlar boıǵy arman-mura­ty oryndalǵanyn ańǵara alamyz. «Baǵana­ly orda, basty orda – kún dıdarly astananyń» ózindik damý joly, baǵy­ty men baǵdary aıqyndaldy. Jyldar jyljyǵan saıyn kórikti qalanyń ajary adamzatty arbap, sáýletti arhıtektýrasy kópshiliktiń kóz jaýyn alyp keledi. Saz­gerler sol jumbaq sulýlyqty halyq súıip tyńdaıtyn áýezdi ánge aınaldyrsa, aýzy dýaly aqyndar jyr-jaýharyn jar­qyratyp, araıly qalaǵa aıaýly alqa taqty.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev osynaý shyraıly shahar týraly «Táýelsizdik – qasıetti uǵym. El qatarly odaqtan bólinip shyqqannan, táýelsizdik alǵannan, Birikken Ulttar Uıymyna qabyldanǵannan, Týdy, Gımndi, Gerbti bekitkennen el birden shyn  mánindegi táýelsiz memleket bola qal­maıdy. Shyntýaıtynda, jańaǵy jaılar­dyń bári kez kelgen memlekettiń mindetti atrıbýttary. Táýelsizdiktiń basty belgisi – ózińniń taǵdyryńdy óziń sheshýge qabi­let­tiligińniń kelýi. Táýelsiz saıasat júr­gi­ze alýyń. Soǵan shamańnyń jetýi, múmkin­digińniń kelýi. Eýrazııanyń qaq ortasynda biz ornatqan Astana – Qazaqstan hal­qy­nyń derbes tańdaýy. Astana – eldiń bo­la­shaqqa salǵan kópiri. Jańa qoǵamnyń sım­voly. Biz is júzinde jańa memleket orna­týdy astanamyzdy jańadan salýdan basta­dyq desek te artyqtyǵy joq», degen bolatyn.

Rasymen de, jas memlekettiń tarıhı kezeńdegi jarqyn joly el astanasyn jańa­dan turǵyzýdan bastaý alǵan bo­la­tyn. Táýelsizdiktiń eleń-alańynda eldi birlik pen yntymaqqa, kelisim men tatý­lyq­qa shaqyrǵan elorda árbir otanda­sy­myz­dyń ortaq shańyraǵyna aınaldy. Elba­synyń osynaý esil eńbegi eleýsiz qal­ǵan joq. Egemen eldiń urpaǵy Tuńǵysh Pre­zıdentimizdiń atqarǵan aýqymdy ju­my­syn, qyrýar eńbegin árqashan ardaq tutady.

Bul rette Memleket basshysy Qa­sym-Jomart Toqaev 2019 jyly 20 naý­ryzda Parlament palatalarynyń bir­les­ken otyrysynda sóılegen sózinde «Jańa elordamyzdyń boı kóterýine Tuńǵysh Prezıdentimizdiń sińirgen eńbegi erekshe. Astananyń qurylysy Elbasynyń tarıhı erligi sanalady. Bas qalamyz Táýelsiz elimizdiń shynaıy bet-beınesine, halqymyzdyń maqtanyshyna aınaldy. Elorda jańa memlekettiń ıdeo­logııasy retinde kıeli uǵymǵa ıe boldy. Astanamyz, shyn máninde, ótkenniń qundylyqtaryn dáripteı otyryp, kúlli álemge Qazaqstannyń jańa beınesin pash etti. Elordamyz sammıtter jáne basqa da mańyzdy halyqaralyq kezdesýler ótetin iri ortalyq retinde qalyptasty», deı kele Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń tarıhı eńbegine laıyqty qurmet kórsetý qajet ekenin alǵa tarta otyryp, «Bizdiń elordamyz onyń esimin ıelenip, Nur-Sultan atalýy tıis», degen bolatyn.

Sodan beri eki jyldan astam ýaqyt ótti. Elordamyz sát sanap gúldenip, túr­lenip keledi. Aıryqsha arhıtektýrasy men kelisti kelbeti Nur-Sultan qala­syn álemge áıgiledi. Alaıda elordany tek asqan sulý ajary ǵana emes, osy sha­har­­da qolǵa alynyp jatqan biregeı bas­tamalar da erekshelep turǵany anyq. Ásire­se mádenıet, óner, teatr salasynda aýyz toltyryp aıtýǵa bolatyn jemisti jetistikter bar. Máselen, bıylǵy 28 qazan men 1 qarasha aralyǵynda elorda aýmaǵynda TEATR ALL Nur-Sultan theatre week atty teatr festıvali ótken bolatyn. Atalǵan teatr aptalyǵynda Nur-Sultan qalasynyń jáne sheteldiń 11 ujymy óner kórsetip, bes kúnde bas qala­nyń turǵyndary bas-aıaǵy 20-dan astam qoıylymdy tamashalady.

Erekshe jandardyń basyn qosqan erekshe ujym

Bul – elordanyń mádenı ómirindegi jalǵyz jańalyq emes. Bıylǵy qazan aıynyń bel ortasynda Nur-Sultan qala­synda Qanattylar ınklıýzıvti teatry qanat qaqty. «Biz erekshe qajettiligi bar qala turǵyndaryna tolyq qoldaý kórsetýge tyrysamyz. «Jastar» teatrynda Qanattylar ınklıýzıvti teatry ashyldy. Inklıýzıvti teatrdyń artyq­shylyǵy – erekshe qajettiligi bar adamdardy áleý­mettendirý, áleýetin ashý, shyǵar­mashy­lyqpen aınalysýǵa múmkindik berý. Olar ótkizilgen sabaq esebinen de ózindik ońaltý alady. Osylaısha, sahnada kórý, estý, sóıleý problemalary bar adamdar, sondaı-aq arbamen júretin adamdar óner kórsetedi. Teatr bazasyndaǵy erekshe adamdar sahnalyq ónermen, horeografııamen aınalysady, mádenı is-sharalarǵa belsendi qatysady. Osyndaı ınklıýzıvti teatr ashý usynysymen maǵan Arnur Ysqaqov júgindi, ol múmkindigi shekteýli adamdardyń problemalary týraly jaqsy biledi. Bul ıdeıany qoldap, júzege asyra bastadyq. Biz úshin erekshe qajettiligi bar qala turǵyndaryn ońaltý jáne áleýmettendirýge jaǵdaı jasaý óte mańyzdy. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha ońaltý ortalyqtarynyń jelisi edáýir keńeıtildi, jańa úılerdiń birinshi qabattarynda áleýmettik nysandar (ońaltý ortalyqtary) ashylýda. Osy jyldyń jazynda kórý qabileti buzylǵan balalarǵa arnalǵan balabaqsha ashyldy (Saryarqa aýdany, Kenesary kóshesi 9/1). Sondaı-aq paralımpıadalyq jattyǵý ortalyǵymen birlesip, erekshe qajettiligi bar adamdarǵa arnalǵan sport keshenin salamyz», deıdi Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov.

Shahar basshysy aıtyp otyrǵandaı, Qanattylar ınklıýzıvti teatry eń aldymen erekshe qajettiligi bar adamdar­dy áleý­mettendirý maqsatynda qol­ǵa alyn­ǵan bastama. Árıne elorda aýma­ǵynda múm­kindigi shekteýli jandardyń múm­kindigin shektemeıtin bastamalar barshy­lyq. Máselen, bıyl qarasha aıynyń sońyn­da Nur-Sultan qalasyndaǵy par­a­lım­pıadalyq jattyǵý ortalyǵynda erek­­she qajettiligi bar jandar arasynda «Ǵa­jaıyp juldyzdar» shyǵarmashylyq baı­qaýy uıymdastyryldy. Shyǵarmashy­lyq saıys án, bı (jeke, toptyq), óleń, mý­­­zy­kalyq aspaptarda oınaý, mı­nıa­tıý­ra, stand-up, qolóner syndy barly­ǵy 7 ba­­ǵyt boıyn­sha ótken edi. Baıqaýǵa eli­miz­­diń túk­pir-túkpirinen erekshe fızı­ka­­­­lyq qajettilikteri bar 200-den as­­­tam adam qatysty. Mundaǵy maqsat – pa­r­­­­­a­lım­­­pıadalyq qundylyqtardy qas­ter­lep, ınklıýzıvti qoǵamdastyq qurý jáne múgedektigi bar jandar arasynda talanttardy anyqtaý boldy.

Alaıda atalǵan teatrdyń jóni, máni men maǵynasy tym bólek. Erekshe jandar teatr arqyly óziniń áleýetin ashyp, shynaıy shyǵarmashylyqpen aınalysýǵa taptyrmas múmkindik alyp otyr. Osy arqyly ońaltý amaldary da qosa júrip jatatyny anyq. Sebebi óner – adamnyń qııalyna qanat qaqtyryp, asqaq armanǵa, bıikterdi baǵyndyrýǵa, ómir súrýge jeteleıdi. Jasyratyn nesi bar, keı jandar arbaǵa tańyldym, estý, kórý qabiletimnen aıy­ryldym dep saly sýǵa ketip, jarqyn bolashaqtan birjolata kúder úzip jatady. Mundaıda mamandardyń psıhologııalyq qoldaýy, dem berýi asa mańyzdy másele. Odan da mańyzdysy – ondaı adamdardy ortaq ıdeıa aıasyna toptastyryp, belgili bir baǵyt nusqaý, shabytyna shabyt qosý. Mine, elorda tórinde irgesi qalanǵan jas teatrdyń kózdegeni de osy. Erekshe qajettiligi bar jandardyń janyna jylý syılap, kóńiline dem berý, mańyzdy iske jumyldyryp, ómirdiń nurly, shýaqty sátterimen ushtastyrý.

El aýmaǵynda buryn-sońdy bolmaǵan teatr

Eń bastysy, mundaı teatr el aýmaǵyn­da buryn-sońdy bolǵan emes. Árıne qoǵamdyq birlestikter men alýan túrli úıirmeler mundaı qadamdy jasady. Alaıda tolyqqandy teatr quryp, shtat ashyp, qyzmetker qabyldap, jalaqy tó­lep jatyr dep aıta almaımyz. Elorda­da qanat qaqqan Qanattylar ınklıýzıvti teat­r­y­nyń eń basty ereksheli de – osy. Bir qaraǵanda, erekshe jandardyń basyn qo­syp, kóziqaraqty kórermenniń kóz jasyn tamyzatyn qoıylym qoıýdyń esh qıyndyǵy joq bolyp kórinýi múmkin. Alaıda bári biz aıtqanymyzdaı ońaı sharýa emes. Teatr – joq jerden paıda bolyp, qoldap-qoshtaýsyz quryla salmaıdy. Kóregen basshylyq, túsinýshilik, bul az deseńiz qarapaıym adamgershilik qajet bul iste. Mundaı qasıet Nur-Sultan qalasy ákiminiń boıynan tabylyp, aldyna alyp arman, mańyzdy maqsat arqalap kelgen azamattyń usynysyn jerde qaldyr­ǵan joq. Qoldady. Qoshtady. Esesine, elor­da tórinde el tańyrqap qaraıtyn tamasha teatr paıda boldy.

«Teatr qurý týraly alǵashqy qadam sonaý 2018 jyly paıda bolǵan edi. Sol jyly Mádenıet mınıstrliginiń qoldaýymen festıval uıymdastyrdyq. Atalǵan festıvalǵa TMD aýmaǵynan tórt teatr arnaıy at basyn buryp, irgeli is-sha­ramyzǵa qatysty. Sol kezde el aýma­ǵ­ynda birde-bir ınklıýzıvti teatr tappa­dyq. Osy festıvalde Qanattylar teatry alǵash «Qyzyl alma» spektaklimen óner kórsetti. Alaıda sol kezde teatr Qanattylar emes, «Aktıvlaıf» dep atal­ǵan edi. Biraq 2019-2020 jyldardaǵy pandemııanyń saldarynan qyzmetimiz toqtap qalǵanyn jasyrmaımyn. Sóı­tip bıyl jyl basynda Nur-Sultan qala­sy­nyń ákimi Altaı Kólginovtiń qabyl­daýyn­da bolyp, óz usynysymdy jasadym. Qýantarlyǵy sol, shahar basshysy bastamamyzǵa birden qoldaý bildirip, armanymyzdy iske asyrdy», deıdi Qanattylar ınklıýzıvti teatrynyń jetekshisi Arnur Ysqaqov.

Búginde Qanattylar teatry qaz basyp aıaǵyna turyp, býyny endi qatyp kele jatqan óner ordasy. Soǵan qaramas­tan, qoǵamdy eleń etkizetin erekshe taqy­ryptarǵa, júrekke qozǵaý salatyn sony soqpaqtarǵa umtylyp úlgerdi. Mundaıda kóptiń arasynan dóp túsip, talanttardy tanyp, úlken sahnaǵa jetelep shyǵarý da ońaı emes. Teatr jetekshisiniń aıtýynsha, búginde óner ujymynyń quramynda 20 adam bar. Olardyń arasynda sýrdo­aýdarmashy men horeograftan bólek, estýi men sóıleýinde kemistigi bar 10, arbaǵa tańylǵan 6, kórý qabiletinde aqaýy bar 3 adam bar. Sondaı-aq óner ordasy «Jastar» teatrynyń shańyraǵynan óz ornyn taýyp, qajetti tehnıkamen, júrip-turýǵa qajet jeke kólikpen qamtylǵan. Bul jaqsylyq endi eńse tiktep kele jat­qan jańa teatr úshin aýqymdy qoldaý bolǵany anyq.

О́mirden alynǵan ózgeshe qoıylym

Teatr qurylǵan soń, kórermendi qy­zyqtyratyny onyń tyń repertýary ekeni belgili. Qanattylar ınklıýzıvti teat­ry mundaı jańashyldyqtan da kende emes. Bıyl jas teatr mamyr aıynda jańa qoıylym qoıý máselesin qolǵa aldy. Eń aldymen ujym «Jastar» teatrynyń rejısseri, Qazaq mədenıetiniń qaıratkeri Nurfat Vahıtovpen aqyldasyp, birne­she dramatýrgpen keńesedi. Jańa qoıy­lym­nyń baǵyty, janry, aıtylatyn oıy týraly oı bólisedi. Aqyldasa kele qoıylymda órbıtin oqıǵa shynaıy ómir­den alynýy kerek degen toqtamǵa keledi. Osylaısha, jarty jyl ázirlikten soń Qanattylar teatry shymyldyǵyn aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Gúlnar Salyqbaıdyń «Qanattylar» mýzykalyq-poetıkalyq qoıylymymen túrdi.

Qazanda kórermenge jol tartqan ózindik ózgeshelikke, qaıtalanbas sátterge toly «Qanattylar» qoıylymy budan soń sahnalanbaıdy degen sóz emes. О́ner dese ishken asyn jerge qoıatyn, erekshe jandardyń erekshe qasıetin tamashalaǵysy kelgen Nur-Sultan qa­la­synyń turǵyndyry men meımandary atalǵan qoıylymdy bıylǵy 5 jel­toq­san kúni «Jastar» teatrynyń qabyr­ǵasynda tamashalaı alady. Mundaı jańashyl­dyqty «kórgen de armanda, kórmegen de armanda». Qazanda jol túsip, bara alma­dyq, qapy qaldyq degen jandar úshin bul da qaıtalanbas múmkindik ekeni anyq. О́mirdiń qıyn sátterin bastan keship jat­qa­nyna qaramastan, jiger janyp, qaısar­lyq tanytyp, barlyq qasań qaǵı­dalardy buza-jaryp sahnanyń sánine aı­nal­ǵan erekshe jandardyń sheberligi eshkim­di beı-jaı qaldyrmaıdy dep senemiz.

Sheberlikke baýlıtyn ustahana qajet

Búginde teatr ujymynda 20 adam bar. Alaıda sol 20 adamnyń barlyǵy teatrdyń, akterlik sheberliktiń qyr-syryn tolyq meńgerip ketti dep aıta almaımyz. Sebebi elimizde erekshe jandarǵa arnalǵan qandaı da bir bilim ordasy, akterlikke baýlıtyn jeke kafedra joq. Sol sebepti de teatr basshylyǵy buryn-sońdy sahna kórgen, ónerge jany jaqyn, qushtar adamdardy iriktep, arnaıy shaqyrtty. Osylaısha, «kósh júre túzeledi» demekshi, Qanattylar teatrynyń músheleri aldymen boıdaǵy aıryqsha qabiletteriniń, sodan soń mamandardyń kómegimen sahna mádenıetin, teatr ónerin ıgerip júr.

Teatr jetekshisi Arnur Ysqaqov alda­ǵy ýaqytta Qazaq ulttyq óner ýnıver­sıtetiniń qabyrǵasynda erekshe jandardy akterlik sheberlikke baýlý jóninde usynys baryn aıtady. Bul usynys tıisti mınıstrlik tarapynan qoldaý taýyp jatsa qanshama akterdiń baǵy ashylar edi. Alaıda Qanattylar teatry bul usynys qashan bekıdi dep kidirip jatqan joq. Ujym bar ynta-jigerin salyp, túrli qoıy­lym ázirlep, daıyndyq jumystaryn jalǵastyryp, óz sheberlikterin ózderi shyńdap keledi. Tipti teatr alǵash shymyl­dyǵyn túrgen sátten beri ózge de erekshe jandardyń arasynan ujym múshesi bolýǵa usynys jasaǵandar bar. Teatrdyń shtat sany keńeıetin bolsa, jańa akterler de sahnadan tabylatyny anyq.

Alǵa qoıǵan maqsat kóp

«Armansyz adam – qanatsyz quspen teń». Qanattylar ınklıýzıvti teatry kúni keshe shymyldyq túrip, qanaty endi-endi qataıyp jatqanyna qaramastan ujym­nyń alǵa qoıǵan maqsaty, taý qopa­rar talaby bar. Mundaı maqsat teatr ujy­mynyń jigerin janyp, boıǵa to­lassyz qýat bitiredi. Máselen, bıyl 14 jel­­toqsanda teatr ujymy estýi men sóı­leýinde kemistigi bar balalarǵa arnap ertegi qoıýdy josparlap otyr.

Nesin jasyraıyq, HHI ǵasyrdaǵy qazaq teatrlarynda balalarǵa arnap ertegi qoıý, bala qııalyn damytý máse­­lesi kenjelep barady. Estýi men sóı­leýin­de kemistigi bar balalarǵa arnal­ǵan qoıylymdar bylaı tursyn, basy aman, baýyry bútin, on eki múshesi saý bala­larǵa da ertegi qoıyla bermeıdi. Osyndaı olqylyqtyń ornyn Qanattylar ınklıýzıvti teatry toltyryp otyr. Son­dyq­tan teatr ujymynyń mundaı qada­myn teatr súıetin kóziqaraqty kórermen ǵana emes, ul ósirip, qyz tárbıelep otyrǵan qarapaıym ata-analar da joǵary baǵalaıtyny anyq.

Teatrdyń budan da úlken armany men bolashaqqa negizdegen jospary bar. Ol – el aralap, gastroldik saparǵa shyǵyp, otandas­tarymyzdy erekshe teatr­dyń óne­ri­­men tanystyrý. Árıne sahnada saltanat qurǵan árbir óner ıesi­niń armany bir teatr, bir qalanyń aýma­ǵynda shektelip qalmaı, boıdaǵy talantyn qalyń buqaraǵa jetkizý emes pe? Son­dyqtan teatr ujymynyń bul armanyn ónerge jany jaqyn árbir azamat túsinýi tıis. Buǵan deıin aıtqanymyzdaı, el aýmaǵynda mundaı teatr joq. Bolǵan da emes. Endeshe, elordada bastaý alǵan mundaı bastama gastroldik saparlar arqyly kópke úlgi bolyp, otandyq ónerdiń kókjıegin keńeıtetini, Qazaqstannyń túkpir-túkpirindegi erekshe jandarǵa senimdi serpin beretini anyq.

Nur-Sultan qalasy osylaısha sát sanap elimizdegi óner men mádenıettiń tuma bastaýyna, altyn qazyǵyna aınalyp keledi. Elordanyń mádenı, rýhanı turǵyda damı túsýi elimizdiń abyroıyn aspandatyp, bedelin bıiktetetini belgili. El ıgiligine arnalǵan barlyq baıypty bastamalar búginde el júregi – elordadan bastaý alady. Endeshe, Qanattylar ınklıýzıvti teatrynyń óner aıdynynda óz ornyn tabýy da el turǵyndaryna shalqar shabyt syılap, ózge óńirlerge úlken úlgi bolady degen senim bar.

Elbasy Nursultan Nazarbaev «Kez kelgen eldiń tarıhynda ulttyń ujymdyq rýhy tynyshtyq kezeńinen passıonarlyq kezeńine kóshetin kezderi bolady. Sol kezde adamdardyń jıyntyq energııasy, olardyń ıntellektýaldyq jáne shyǵar­mashylyq kúsh-qýaty tańǵalarlyq nátı­je­lerge qol jetkizýge, bir urpaqtyń kezin­de basqa elderde júzdegen jyldar kete­tin joldy eńserýge múmkindik beredi. Bizdiń tarıhymyzda mundaı kezeń bizdiń elordanyń – Astananyń paıda bolýymen bastaldy», deıdi.

Rasymen de, elorda boı kótergeli beri bas shahardyń shyǵarmashylyq kúsh-qýaty tańǵalarlyq nátıjelerge qol jetkizip keledi. Oǵan san qyrly óner tulǵalarynyń, tańǵajaıyp teatr ujymdarynyń osy qaladan shyǵýy dálel bola alady. Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov bir sózinde «Elorda – talanttar baǵyn ashatyn, jańa ómir bastap, armanyn júzege asyratyn oryn», degen edi. Qala basshysy aıtyp otyrǵandaı, elorda – talanttardyń baǵyn ashyp, armandaryn júzege asyrdy. Muny biz Qanattylar ınklıýzıvti teatrynyń búgingi aıaq alysyna qarap aıtyp otyrmyz. Aldaǵy ýaqytta atalǵan teatr elorda turǵyndary men qonaqtaryn tyń týyndylarymen tańǵaldyra beredi dep senemiz.

Uqsas jańalyqtar