Rýhanııat • 05 Jeltoqsan, 2021

Qazaq-qyrǵyz – Alashtan

129 ret kórsetildi

Yqylym zamandardan beri Alataýdyń arǵy-bergi jaǵyn qatar jaılaǵan qazaq pen qyrǵyzǵa ortaq «Qosylǵannyń – qoly uzyn, qos túıeniń – joly uzyn» deıtin támsil bar. Tarıhy da, taǵdyry da, tanymy da uqsas osy eki ultqa ortaq dúnıe az emes.

Sheri men shejiresi qatar órilgen týysqan halyqtardyń rýhanı baılyq­taryn ǵana emes, ulttyq múddeler tur­ǵy­synda da baılanystyratyn tustar az emes. Sondyqtan Almatyda Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev pen Qyrǵyz Res­pýblıkasynyń Memlekettik hatshysy Súıúnbek Kasmambetovtiń qatysýymen ótken «Qazaq-qyrǵyz – Alashtan» atty ha­lyqaralyq ǵylymı-táji­rıbelik máji­lisiniń máni tereń, mańyzy úlken. Onyń ústi­ne osy jıynda ortaǵa salyn­ǵan, oıǵa qaldyrǵan qazaq pen qyr­ǵyzdyń alashtanýshy ǵalym­darynyń usynys-tilekteri tyń zertteýlerge serpin bereri sózsiz.

«Qazaqstanǵa kópten dál osyn­daı bir qaýym el bolyp kel­megen edik», degen kór­shi el­diń zııalylary Halyqaralyq má­ji­­lis aldynda qyrǵyz halqy­nyń kórnekti mem­leket jáne qo­ǵam qaıratkeri Júsip Abdrah­ma­novtyń týǵanyna 120 jyl to­lýyna jáne Qyrǵyz Respýb­lı­ka­synyń qurylýyna qatysty ar­­hıv qujattary men tarıhı fo­to­sýretterden arnaıy uıym­das­ty­rylǵan kórmeni tamashalady. Kór­mege Qazaqstan Respýb­lıkasy Or­talyq memlekettik arhıvi, Q­a­zaq­stan Pre­zı­denti arhıvi jáne Kınofoto já­ne dybys jazbalary arhıvi qor­laryndaǵy materıaldar qo­ıyldy.

Eki eldiń Memlekettik hatshyla­ry bas bolǵan sha­raǵa Qyrǵyz Res­pýb­lıkasy Prezı­den­tiniń keńes­shisi Arslan Koıchıev, Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń Má­de­nıet jáne sport mınıstri Aqtoty Ra­ıym­­qulova, Qyrǵyz Respýb­lıkasynyń Má­denıet, aqparat jáne týrızm mınıstri Aza­mat Jamankýlov, Halyqaralyq Túr­ki akademııasynyń prezı­denti Darhan Qy­dyráli, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ult­tyq ýnıversıtetiniń rektory Janseıit Túımebaev, jazýshylar odaqtarynyń tóraǵalary Ulyqbek Esdáýlet pen Nurlan Qalybekov Qyrǵyz Respýblıkasy Jo­gor­ký Keneshiniń depýtaty Kanybek Ima­n­alıev, UǴA akade­mıgi, Qazaqstan ta­rıh­shylar qaýym­­dastyǵynyń tóraǵasy Mám­bet Qoıgeldıev, belgili qyrǵyz ta­rıh­­shysy Zaınıdın Kýrmanov, son­daı-aq eki eldiń zııaly qaýym ókil­deri men tanymal ǵalymdary qatysty.

Halyqaralyq Túrki akademııa­synyń muryndyq bolýymen uıym­dastyryl­ǵan mazmundy shara­ny Halyqaralyq Túrki akademııa­sy­nyń prezıdenti Darhan Qydyr­áli júrgizip otyrdy.

Alqaly jıynda qut­tyqtaý sóz sóılegen Qazaqstan Respýb­lıka­synyń Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósher­baev qyrǵyz­standyq áriptesine Qazaq­stanǵa arnaıy sapary úshin rızashylyǵyn bildire kele: «О́z­derińiz bilesizder, bıyl bir­týǵan elderimizdiń Táýel­sizdigine 30 jyl tolyp otyr. Ala­taý­dyń qos qap­ta­lyn qatar jaı­laǵan qa­zaq pen qyrǵyz halqyn­yń rýha­nı jaqyndyǵynyń tamyry tereń­de. Búgingi alqaly jıynnyń Ala­taýdyń baýraıynda, Dostyq úıinde ótýiniń sım­voldyq máni bar.

Bıyl Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jar­ly­ǵymen jyr alyby Jambyl Ja­baev­tyń 175 jyldyǵy jarııa­lanyp, elimizben birge birqatar shet memleketterde keńinen atalyp ótildi. Uly jyraýdyń mereıtoıy baýyrlas Qyrǵyzstanda bastaý alyp, mine, búgin qazaq-qyrǵyz yntymaqtastyǵy aıasynda qorytyndylanyp otyr.

Jambyldyń rýhanı murasy qazaqqa qalaı qadirli bolsa, qyrǵyz eli úshin de dál solaı qasterli. Son­dyqtan eki el úkimetteriniń qol­daýy­men arqaly aqyn­nyń baı mu­ra­syn nasıhattaǵan birqa­tar máde­nı-rýhanı shara uıym­das­ty­ryldy. Osy oraıda, jyr dúl­dúli Jam­bylǵa kórsetken qurmeti úshin týysqan qyr­ǵyz Úkimetine aı­ryq­sha alǵysymyzdy aıtamyz!», dedi.

Memlekettik hatshy Bishkek pen Taldyqorǵanda dúbirletip elaralyq aıtystar ótip, osy alaman aıtysty uıymdastyrýdaǵy eńbegi baǵalaǵan Sadyq Shernııaz­dy Qazaqstan Respýb­lı­kasynyń «Dostyq» ordenimen mara­pat­talǵanyn eske sala otyryp, Toqta­ǵul men Jambyldan bastaý alǵan tulǵalar yn­ty­maǵy Alashorda zamanynda jalǵasyn taýyp, dos­tyq­tyń dánekerine, syrbaz syı­lastyqtyń saltanatty úlgisine aınal­ǵanyna toqtaldy.

– Ahmet Baıtursynov bastaǵan Alash­tyń aıaýly perzentteri Tóre­qul Aıt­matov, Tórequl Jan­u­zaqov, Ishenaly Ara­baev syndy qyrǵyz zııalylarymen tize qosyp, ult úshin yntymaqta qyzmet etti. Bul týraly belgili ǵalym Z.Kýr­manovtyń búgin tusaýy kesilgeli otyrǵan «Kyrgyzskıı fılıal partıı «Alash» atty eńbeginde de jaqsy kórinis tapqan.

Osyndaı kórnekti qyrǵyz qaı­rat­ker­leriniń biri – Júsip Áb­di­rahmanov 1920 jyldary Al­ma­ty qalasynda turyp, qala­lyq komıtettiń jaýapty hatshy­sy, keıinnen Taldyqorǵanda komıtet hatshysy qatarly laýazym­dy qyzmetter atqardy. Osyndaı qyzmetterde júrip, Oraz Jando­sov, Turar Rysqulov syndy memle­ketshil tulǵalarmen birlesip, halyqqa rııasyz eńbek etti.

Sondyqtan Júsip Ábdirah­ma­novtyń Almaty qalasynda qyz­met istegen, turǵan mekenjaıyn anyqtap, eskertkish taqta or­na­tý, sonymen birge elimizdegi kóshe­lerdiń birine er esimin berý qajet dep esepteımin. Bul Alash zııalylaryna kórsetilgen zor qurmet ári eki eldiń rýhanı baılanysyn nyǵaıtatyn ıgi shara bolary anyq.

Alashtyń taǵy bir qaıratkeri, aǵar­týshy, aqyn – Qasym Tynys­tanov ta biz úshin aıryqsha qadir­li. Qasym aqynnyń Maǵ­jan shyǵar­malarynan nár alǵan daýyl­paz jyrlary men ǵajaıyp prozalary qajyǵan halyqqa rýhanı dem berip, tyń serpin syılady.

Qasym Tynystanov ult usta­­zy Ahmet Baıtursynovtarmen mu­rat­tas bolyp, 1926 jyly Baký­degi I túrkologııalyq sezge qatys­qa­ny belgili. Aǵartýshy ǵalym osy rýhanı baılanys nátıjesinde qyrǵyz álipbıiniń negizin qalady.

Al qyrǵyz halqynyń folklor­lyq murasy – «Manas» dastanyn jınaqtap, Áýezovtermen birge Bishkektegi tuńǵysh Búkilodaqtyq konferensııada manastaný másele­sin kóterýi túrki mırasyna jasaǵan úlken qamqorlyǵy dep bilemiz.

Minekı, búgin qyzmetin qazaq baspa­sózinde bastap, Maǵjanǵa eliktep qazaqsha óleńder jazǵan aqynnyń 1925 jyly qazaq jáne qyrǵyz tilderinde jaryq kórgen «Qasym jyrlary» jınaǵy Halyq­aralyq Túrki akademııasy tarapynan túrik tiline aýdarylyp, faksımılesimen qatar jarııa­lanyp otyr, dedi Qyrymbek Kósherbaev.

О́z kezeginde Qyrǵyz Respýblı­kasynyń Memlekettik hatshysy Súıúnbek Kasmam­betov qonaq­jaı qabyldaýǵa alǵys aıtyp, ta­ǵy­lym­dy sharanyń baýyrlas ha­lyq­­tardyń bekem dostyǵynyń aı­qyn kórinisi ekenin keńinen tolǵady.

Jıynda sóz alǵan Qyrǵyz eliniń kórnekti qaıratkeri Qaly­bek Imanalıev qazaq pen qyrǵyz­dyń bir el, eki memleket ekenin eske salyp, buǵan qos hatshynyń dos hatshy bolyp otyrǵany aıǵaq ekenin atap aıtty.

Konferensııada tanymal ta­rıh­shy ǵa­lymdar HH ǵasyr basyndaǵy qazaq-qyrǵyz zııalylary týraly ǵylymı jańalyqtarmen bólisti. Sondaı-aq Ha­lyq­ara­lyq Túrki akademııasy ja­ryq­qa shyǵarǵan belgili memleket jáne qo­ǵam qaırat­keri, tanymal ǵalym Z.Kýrma­nov­tyń «Kyrgyz­skıı fılıal partıı «Alash»: sozdanıe, deıatelnost, sýd­ba» kitaby, aǵartýshy ǵa­lym, aqyn Q.Ty­nystanovtyń 1925 jyly qazaq jáne qyrǵyz tilderinde jaryq kórgen «Qasym jyrlary» kitabynyń túrik tilindegi aýdarmasy tanystyryldy.

Jıyndy qorytyndylaǵan Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń Mem­le­kettik hatshysy Qyrymbek Kósher­baev: «Shoqan men Muhtar, Jambyl men Kenender qyrǵyzǵa qalaı ortaq bolsa, qazaq halqy da Toqtaǵul men Shyńǵysty, Júsip pen Qasymdy óz ulyndaı teń kóredi. Sondyqtan qazaq-qyrǵyzǵa ortaq Jambyl men Alash qaıratkerlerine arnalǵan búgingi saltanatty jıyn eki el­diń rýhanı baılanysyn bıik beleske kótergen ıgi bastama dep esep­teımin», dedi.

 ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Bar jaqsymyz – balalarǵa

Qazaqstan • Keshe

Adam quqyǵyn qorǵaýdaǵy jańa beles

Referendým-2022 • Keshe

Akademıktiń algorıtmi

Ǵylym • Keshe

Erdi syılar el qaıda?

Qoǵam • Keshe

Altyn qyz

Sport • Keshe

Talant pen talap

Ádebıet • Keshe

Tarıhı tanym taǵylymy

Tarıh • Keshe

Ádebı ómirdegi áıelder

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar