Aımaqtar • 08 Jeltoqsan, 2021

Agroónerkásip kesheni alǵa basyp keledi

49 ret kórsetildi

Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmetinde 11 aıdaǵy aımaqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndylarymen tanystyrdy.

– Dúnıejúzindegi ekonomı­kalyq daǵdarystarǵa qaramas­tan, Prezıdenttiń, Úkimettiń qoldaýlarynyń, memlekettik baǵdarlamalardyń iske asýy­nyń nátıjesinde óńirde aıtar­lyqtaı damý qarqyny bar. Má­se­len, Memleket basshy­sy­nyń Qazaqstan halqyna Jolda­ýyn­­­da berilgen tapsyrmalar­dy tıimdi iske asyrýdyń nátı­je­sinde bıyl aımaqtyń 11 aıdaǵy ekonomıkanyń damý qar­qyny 104,9%-dy qurady. О́ńir­degi negizgi áleýmettik-eko­no­mı­ka­lyq kórsetkishter byl­tyrǵy kór­setkishterden jáne res­pýb­lıkanyń orta kórsetkishinen de joǵary. Ekonomıkanyń damýy – tartylǵan ınvestısııaǵa baılanysty. Esepti kezeńde oblys ekonomıkasyna 350 mlrd teńgeden astam ınvestısııa tartyldy. Sonyń nátıjesinde, aımaqtaǵy kásiporyndar 530 mlrd teńgeniń ónimin óndirdi, – deıdi aımaq basshysy.

Atalǵan óńirde aýyl sharýa­shylyǵy salasyndaǵy ósim 101,5%-dy qurady. Memleket bas­shysy tapsyrmalarynyń biri – jumyssyzdar sanyn kó­beıt­peý. Oblysta jumyssyzdyq deń­geıi – 4,9%. Kelesi másele – ba­ǵanyń ósýine jol bermeý. О́t­ken aılarda ınflıasııa 107,7%-dy qurady. Bıýdjetti ıgerý kór­setkishi – 98,9%. Jyl sońyna de­ıin berilgen qarjy josparǵa sáı­kes 99,9% ıgeriledi.

– Búginde mańyzdy másele­lerdiń biri – indetke qarsy kú­res. Qabyldanǵan sha­ra­lardyń nátıjesinde sońǵy kezderi indet juqtyrǵandar sa­ny táýligine 10-nan aspaıdy. Pandemııa bastal­ǵan kezden bas­tap 21 myńnan astam adam naý­qastanyp, qajet­ti tó­sektik oryn­dar daıyndal­dy. Indetti jeńý joldarynyń biri – vaksınalaý. Búginde aımaq turǵyndarynyń 98%-y egildi. Qajetti dári-dár­mek, qural-jabdyqtar tolyq qam­tamasyz etildi. Karantındik talap­tardy saqtaý úshin mobıldik toptar quryldy. Olar iri saýda oryndarynda, bazarlarda, meıramhanalarda jumys istep jatyr, – deıdi oblys basshysy.

Jambyl oblysynda Memleket basshysynyń Joldaýyndaǵy mindetterin iske asyrý aıasynda farmasevtıka salasy belsendi damýda. 2021 jyldyń 11 aıynda farmasevtıka salasynda 3 mlrd-tan astam ónim shyǵaryldy. Eń negizgisi indetterge qarsy qu­ral-jabdyqtar shyǵaratyn «Sý­per­farm» fabrıkasy jáne aýrýlardy anyqtaıtyn ekspress test shyǵaratyn zaýyt. Onyń qurylysy byltyr bastalyp, vak­sına shyǵaratyn zaýyttyń birinshi kezeńi iske qosyldy. Qyrkúıekten beri kásiporyn aıyna 500 myń doza vaksına shyǵara bastady.

– Jalpy, 11 aıda 1,5 mln doza qazaqstandyq vaksına shy­ǵa­ryldy. Alǵash ret eksport Qyr­ǵyzstanǵa jóneltildi. Qazir Or­talyq Azııa jáne Eýropa elde­rinen de suranys bar. DDU ruqsaty berilgen. Jyl sońy­na deıin qýattylyq 2 mln doza­ǵa jetkizilmek. Qazirgi kezde zaýyt­tyń ekinshi kezeńiniń qurylysy bastaldy. Ony sáýir-mamyr aılarynda aıaqtaý kózdelgen. Sol kezde aıyna keminde 2-3 mln doza, koronavırýstan basqa da aýrý­larǵa qatysty vaksınalar shyǵarylady. Maqsat – halyqty ekpelermen qamtamasyz etý jáne olardy basqa memleketterge eksporttaý, – dedi ákim.

Álemdik ekonomıkalyq daǵda­rys­taǵy mańyzdy máseleniń biri – memlekettiń azyq-túlik qaýip­sizdigin qamtamasyz etý. Jam­byl oblysynda osy maqsatta agroónerkásiptik keshendi damy­týǵa erekshe nazar aýdarylady. Bıylǵy qýańshylyqqa, sý tapshylyǵyna qaramastan, egistik alqaby 30 myń gektarǵa ulǵaıdy. Paıdalanylmaı jatqan 112 myń gektar jer memleket menshigine qaıtaryldy.

– Sýarmaly jerlerdiń aýma­ǵyn keńeıtý máselesi de kún tártibinen túspeıtini belgili. Bıyl qosymsha 41 myń gektar sýar­maly jer qalpyna keltirilip, óńirdegi mundaı jerlerdiń jalpy kólemi 180 myń gektarǵa jetti. Sýarmaly jerlerdi kóbeıtý úshin sý tapshylyǵyn eskere otyryp, arnaıy sý balansyn jasadyq. Ondaǵy maqsat – jer asty, jer ústi sýlaryn anyqtaý, olardy tıim­di paıdalaný. A.Safın atyn­­daǵy ǵylymı zertteý ınstı­tý­tynyń málimetinshe, jer astynan kem degende 700-800 mln tekshe metr sýdy paıdalanýǵa bolady. Ol úshin kem degende 700 sýtartqysh jańadan salynýy nemese qalpyna keltirilýi tıis. Sonymen qatar jańa tehnologııalar qoldanysqa engizilýde. Muny sharýalar da jete túsine bastady. Qazirgi kezde Izraıl. Sondaı-aq basqa da memlekettermen jumys istep, kásipkerlerdiń, Áleýmettik kásipkerlik korporasııasynyń esebinen jańbyrlatyp sýarý qurylǵylary ornatylýda. Mal sharýashylyǵynda mal basynyń ósimi 6-8%-dy qurap otyr, – dedi aımaq basshysy.

Budan bólek, óńir tabıǵaty kókónis, ónim ósirýge qolaıly. Bıyl atalǵan oblysta alma kóp­tep ósirilýde. Máselen, 11 aıda 42 tonna alma arab elderine eksporttaldy. Al et eksporty 4,5 myń tonnany qurady.

– Buǵan qosa, oblysta ba­lyq sharýashylyǵyn júrgi­zý­ge arnalǵan 140-tan astam sý qoı­masy bar. Forel balyqtaryn ósirý­ge arnalǵan 18 taý ýchas­ke­si anyqtaldy. Bul iske qyzy­ǵýshylyq tanytqan 7 sharýa qo­jalyǵy bar. Onda forel ósi­rý isi ǵana qolǵa alynyp qoı­maı, turǵyndarǵa arnal­ǵan dema­lys oryndary da qaras­ty­rylady. Sondaı-aq bal óndi­rýshilerge jergilikti bıýdjetten qosymsha sýbsıdııa berý máselesi qarastyrylýda. Buǵan qosa, qulpynaı men tańqýraı ósimdikterin ósirý isi de damı­tyn bolady. Prezıdenttiń tap­syrmalarynyń biri áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasyn turaqtandyrý boıynsha birqa­tar jumystar júrgizilýde. Úki­met janynan arnaıy komıssııa quryldy. Baǵany ósirmeý boıynsha «Alqaptan sórege deıin» jobasy iske asyrylýda. Iаǵnı sharýa óz ónimin deldaldarsyz tikeleı saýda oryndaryna jetkizedi. Sondaı-aq óńirde 32 áleýmettik dúken jumys isteıdi. Sonyń ishinde 15-i Taraz qalasynda. Ondaǵy baǵalar saýda ortalyqtarymen, bazarmen salystyrǵanda 15-20%-ǵa tómen. Jaqynda baǵany qadaǵalaıtyn statıstıka bıýrosynyń mamandary da kelip tekserdi, – dedi B.Saparbaev.

Budan bólek, turaqtandyrý qoryna bıýdjetten qosymsha qar­jy bólindi. Qazirgi kezde onda shamamen 3,5 myń tonna áleý­mettik mańyzy bar taýarlar bar. О́ńirde 19 áleýmettik azyq-túlik taýarlarynyń 9-y tolyq, 8-i – 50%-ǵa qamtylyp, 2-eýi – kúrish pen qaraqumyq Qyzylorda jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynan jetkizilýde.

– El Prezıdentiniń basty tap­syrmalarynyń biri – shaǵyn jáne orta bıznesti damytý, qosymsha jumys oryndaryn ashý. Búgingi tańda óńir boıynsha bul kórsetkish 23%-dy quraıdy. Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerin qol­daý úshin 11 aıda shamamen 18 mlrd teńge bólindi. Biraq bul jumys odan ári jalǵasatyn bolady. Bıznesmenderge bizdiń mem­­lekettik baǵdarlamalary­myz, ási­rese «Qarapaıym zattar ekonomı­kasy» úlken kómek kórse­tedi. Bul turǵyda óńir respýb­lıka boıynsha kósh bastap tur. Shamamen 95 mlrd teńgege ónim óndirilip, kásipkerlerimiz 70 mlrd teńgege jýyq qarajat aldy, – deıdi oblys ákimi.

Turǵyndardy baspanamen qam­­tý máselesi de mańyzdyly­ǵyn joı­ǵan joq. Osy maqsatta, ob­lysta bıyl 600 myń sharshy metr turǵyn úı berildi. Mindet – 650 myńǵa deıin jetkizý. Jyl sońy­na deıin qosymsha 50 myń sharshy metr paıdalanýǵa beriledi. El Prezıdentiniń tapsyrmasyna sáıkes, Biryńǵaı zeınetaqy tólemderi halyq úshin úlken qol­daý boldy. Oblystaǵy salym­shylardyń shottaryna zeınetaqy qorynan 10 myńǵa jýyq salymshydan 25 mlrd teńge aýdaryldy. 4 858 turǵyn 15 mlrd teńgege páter aldy.

– О́ńirde jumyspen qamtý jáne jumyssyzdyqpen kúres máse­lesi belsendi sheshilýde. Memlekettik baǵdarlamalar­dyń nátı­jesinde 54 myń adam qamtylyp, 30 myń jumys orny, sonyń ishinde 17 myń turaqty jumys orny quryldy. О́ńirde AÁK alýshylar sany kóp. О́tken 11 aıda mundaı ataýly áleýmettik kómektiń sharapatyn 11 myń otbasy kórdi. Al óńirdegi ortasha jalaqy 22,6%-ǵa ósti. Memleket basshysy mektepter qurylysyn arttyryp, apatty jaǵdaıdaǵy jáne úsh aýysymdyq mektepter sanyn azaıtý jónindegi tapsyrma bergen bolatyn. Osy maqsat­ta bıyl 18 mektep paıdalanýǵa beriledi. Sonyń ishinde 12-si – jekemenshik bilim ordasy. 23 mektepte kúrdeli jóndeý jumysta­­ry júrgizilýde. Mektepke deıin­gi bilim mekemelerimen 3-6 jas ara­lyǵynda balalar 100% qam­tylǵan. «Dabyl túımesi» jáne mektepterdi polısııa depar­ta­mentterimen baılanystyrý bo­ıynsha jumystar jalǵasýda. Kol­­ledjderde «Jas maman» baǵ­darlamasy qolǵa alyndy. So­­ny­men qatar óńirde S.J.As­fen­dııarov atyndaǵy Qazaq ult­tyq medısınalyq ýnıversıteti­niń fılıaly ashyldy. Bul dáriger­ler tapshylyǵyn joıýǵa septi­gin tıgizedi. Jergilikti bıýdjetten medısınalyq mekemelerdiń ma­terıaldyq bazasyn nyǵaıtýǵa 3 mlrd teńgeden astam qarajat bólindi, – dedi spıker.

Sondaı-aq Memleket basshy­synyń tapsyrmasyna sáıkes Jambyl oblysynda memlekettik baǵdarlamalardan bólek, aımaq­tyq deńgeıdegi jobalardy júzege asyrý da ıgi úrdiske aınaldy.

– Sonyń biri – «Jomart tú­lek» jobasy sheńberinde tabys­ty túlekterdiń demeýshiligimen 2,8 mlrd teńgege 67 eldi mekende jobalar júzege asýda. «Asar» jobasy aıasynda bıyl 133 úıdiń qurylysy josparlanyp, 75-i paıdalanýǵa berildi. «Tarazǵa tartý» jobasy arqyly Taraz qalasy aýmaǵynda 47 nysan salynyp, jóndeldi. «Bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi» sheginde 12,7 mlrd teńge bólindi, – dedi oblys basshysy.

Sońǵy jańalyqtar

Kaspıı teńizine úsh adam batyp ketken

Aımaqtar • Búgin, 21:18

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar