Elorda • 15 Jeltoqsan, 2021

Ulttyq rýh uıa salǵan

142 ret kórsetildi

Uly dalanyń tórinde qazyǵy qaǵylǵan el astanasy ulttyq rýhtyń máńgilik máıegi, altyn tamyry ispetti. Táý eter Táýelsizdiktiń búgingi urpaǵy osy shaharda armanyn aspandatyp, talǵamyn shyńdaıdy, oıy men boıyn túzeıdi. Sebebi eńseli elorda – Qazaq eliniń qaımaǵy buzylmaǵan bolmys-bitimin, asyl qasıetin, kemeldigi men tereńdigin terbetip turǵan shyraıly shahar. «Edildiń boıyna el qondyrsam» dep ketken bahadúr Mahambettiń armanyn Elbasy Esildiń boıynda oryndady. El qondyrdy. El súısiner eńseli shahar turǵyzdy.

Sýretti túsirgen Erlan OMAR, «EQ»

Bas qala – asqaq rýhtyń alańy

Alty qurlyqqa Qazaq jur­tynyń aıbynyn asyryp, mereıin tasytqan elorda Sary­ar­qa­nyń salqar tósinde qanat jaıǵan sátten beri ulttyq rýhy­myz­dyń ustynyna aınaldy. El ege­mendiginiń eń uly ólshemi de osy el astanasynyń bol­ǵany emes pe? Ata-babasy ańsaǵan azat­tyqqa qoly jetip, asta­nasy asqaq­­taǵan Alash balasynda odan asqan arman joq. Astanasy bylaı tur­syn, óz tili, óz mádenıeti, óz ádebıeti joq elder qan­­shama? Biz bul qasiretten aýlaqpyz. Esil­­­diń boıyna eńseli elorda turǵyzyp, aı­­ran­­daı uıyǵan tatýly­ǵy­myzdy tý etip ke­le­miz.

Alaıda kemel keleshekke um­tylý úshin de sanada sabaqtastyq bolýy qa­jet. El­basy Nursultan Nazarbaevtyń só­zi­men aıtsaq, «búgingi kúndi túsinip-túı­siný úshin de, bolashaqtyń dıdaryn kóz­ge eles­tetý úshin de keshegi kezeńge kóz jibe­rýimiz kerek». Bir qyzyǵy, búgingi Nur-Sul­tan qalasynyń aýmaǵy bolashaqta el astanasy bolatynyn osydan 180 jyl buryn tap basyp aıtyp ketken bir adam bar.

Ol – aqsúıek ataǵynan aıy­rylyp, 25 jylǵa Sibirge jer aýda­rylǵan polıak jazýshysy Adolf Iаnýsh­kevıch. Jazýshy bir jazbasynda «Aqmola – búkil dalanyń bolashaq astanasy» dep tap basyp jazady. Mundaı da sáýegeılik bolady! Dál osyn­daı kóregendikti qazaqtyń qaısar uly Álıhan Bókeıhan da aıtqan bolatyn. «Qazaqty avtonomııa qylsaq, Qaraótkel – Alashtyń ortasy, sonda ýnıversıtet sa­lyp, qazaqtyń ul-qyzyn oqytsaq, «Qo­zy Kórpesh – Baıan­dy» shyǵarǵan, Sho­qan, Abaı, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaq­­tyń kim ekenin Eýropa sonda biler edi-aý», dep arman-muratyn sabaqtaıdy ult qaıratkeri.

Esesine, egemen eldiń astanasyn aı­­qyndaý baqyty Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń mańdaıyna jazyldy. «Ja­ńa astanaǵa kóshý jáne ony salý týraly oı mende erterekte, sonaý alystaǵy  1992 jyly týǵan edi, biraq men ol kezde muny aýzymnan shyǵarmadym, óıtkeni Qazaqstannyń ekonomıkasy oılaǵandy iske asyrýǵa múmkindik bermedi», deı kele Tuńǵysh Prezıdent: «1992 jyly, Qazaqstannyń Prezıdenttigine búkil halyq bolyp saılaǵannan keıin men Aq­molaǵa keldim. Esilden kóldeneń tar­­tylǵan eski kópirdiń ortasynda tu­ryp, ózenge qaradym. Maǵan qalanyń or­­tasynda ózen aǵyp jatqan bolsa, qa­­shanda sol unaıtyn. О́zen qalaǵa erek­she kórik beredi, mártebesin kóte­­redi. Mysaly, bizde Jaıyqtyń bo­ıynda Atyraý, Syr­darııanyń boıyn­da Qyzylorda, To­byldyń boıynda Qos­tanaı, Ertistiń boıynda Semeı men Ke­re­ký ornalasqan. Al álemde qanshama asta­na ózen jaǵasyna salynǵan. Sankt-Peterbýrg – Nevada, Máskeý – ózi attas ózende, Parıj – Se­nada, Lon­don Tem­zada tur. Onyń ústine Aq­mo­la Qa­­zaq­stan men búkil Eýrazııanyń or­ta­lyǵyna or­nalasqan», dep óz oıyn túıin­deıdi.

Mine, elorda aýmaǵynda qaınap jat­qan ulttyq rýhty osydan-aq ańǵara be­rińiz. Búgingi egemen elimizdiń astanasy sol rýhtan ajyrap qalǵan joq. Ulttyq bol­mystyń erteńgi beınesin aıqyndaǵan Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bo­la­shaq­qa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵ­dar­lamalyq maqalasy aıasynda Nur-Sultan qalasynda aýqymdy jumystar atqarylyp keledi. Bas qaladaǵy «Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesi atalǵan baǵ­dar­lamanyń 6 baǵytyn basshylyqqa alyp, 17 arnaıy jobany iske asyrýdyń jol kar­tasy men ındı­katorlary aıasyn­da aýyz toltyryp aıtýǵa bolatyn ma­ńyz­­­­dy q­adamdar, ilkim­di ister jasap jatyr.

Olardyń qatarynda «Týǵan jer», «Qazaq­standaǵy 100 jańa esim», «Uly dala­nyń uly esimderi», «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy», «Jańa gýma­nıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq», «Qazaq tiliniń latyn álip­bıine kóshýi», «Aýyl – el be­sigi», «Túrki áleminiń genezısi», «Dala folklory men mýzykasynyń myń jy­ly», «Tarıhtyń kıno óneri men tele­vızııadaǵy kórinisi», «Uly Dalanyń uly esimderi», «Arhıv – 2025», «Uly Dala­nyń ejelgi óner jáne teh­nologııa­lar mýzeıi», «Únem – qoǵam qýaty», «Dás­túr men ǵuryp», «Eńbek – el­diń mura­ty», «Quqyqtyq mádenıet» joba­lary bar. Bul jobalardy júıeli iske asyrý maqsatynda 2021 jyldyń birinshi jarty­jyldyǵynda elorda aýmaǵynda uıymdastyrylǵan sharalardyń deni 400-den asyp jyǵylady.

Elbasy «Uly Dalanyń jeti qyry» at­ty maqalasynda «Uly Dala Ál-Farabı men Iаsaýı, Kúltegin men Beıbarys, Áz Táýke men Abylaı, Kenesary men Abaı jáne basqa da kóptegen uly tulǵalar shoǵyryn dúnıege ákeldi. Sondyqtan biz birinshiden, ataqty tarıhı tulǵalarymyz ben olardyń jetistikteriniń qurmetine ashyq aspan astynda eskertkish-músinder qoıylatyn «Uly dalanyń uly esimderi» atty oqý-aǵartý ensıklopedııalyq saıa­baǵyn ashýymyz kerek», degen bolatyn.

Elbasynyń bul usynysy elorda aýmaǵynda eskerýsiz qalǵan joq. Máse­len, byltyr Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen Ál-Fara­bıdiń 1 150 jyldyq mereıtoıy keń kó­lemde atalyp ótse, kúni keshe el­or­dada kór­nekti fılosof ári oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabı eskertkishi ashyl­­dy. Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyl­­dyǵyn merekeleý aıasynda orna­tyl­ǵan monýment Ál-Farabı atyndaǵy Oqý­shylar saraıynyń janynda orna­lasqan. Monýment avtorlary – Á.Búr­­kit­baev, D.Sar­basov, K.Begýlıev, A.Toq­­baev, D.Úsen­­baev. Granıt pen qola­dan ja­­sal­­ǵan es­kert­­kishtiń bıiktigi – 9,5 metr.

Buǵan deıin qalada alashordashylarǵa, sondaı-aq Talǵat Bıgeldınovke, Dına Nurpeıisovaǵa, Qanysh Sátbaevqa, Ju­mabek Táshenovke, Jaqsylyq Úsh­kem­pirovke, Ybyraı Altynsarınge eskert­kishter ornatylǵan bolatyn. Sondaı-aq Nur-Sultanda kún saıyn adamdardyń ómirin qutqaratyn órt sóndirýshiler men medısına qyzmetkerleriniń qurmetine moný­mentter ornatyldy. Bul jumys jas­tardyń rýhanı, patrıottyq jáne mádenı qundylyqtaryn nasıhattaý maq­satynda júrgizilip keledi. Rýhanı jańǵyrý degenimiz – osy. Qalada halqy­myzdyń qaısar rýhy, tarlan tarı­hy­myzdyń bederli beınesi, tuǵyrly tul­ǵalardyń eńseli eskertkishteri aıqyn ańǵarylady. Mektep, dańǵyl, kóshe ataýlary da ulttyq rýhymyzben sýǵarylǵan. Bul jóninde Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov «Memleket tarapynan atqarylyp jatqan jumystar týraly aıtsam, naǵyz rýhanı jańǵyrýdy basymyzdan ótkerip jatyrmyz desek artyq aıtqanymyz emes. Elordadaǵy jańa kó­shelerge Ábish Kekilbaıuly, Farıza Ońǵarsynova esimderi berilse, qaladaǵy birneshe mektep ult zııalylarynyń atymen atala bastady. Byltyr oqý oryndaryna Ahmet Baıtursynuly, Beıimbet Maılın, Shákárim Qudaıberdiuly, Ju­ma­­­bek Táshenov, Máshhúr Júsip, Ilııas Jan­súgirov, Mirjaqyp Dýlat­uly, Álı­han Bókeıhan, Sáken Seıfýl­lınder­diń esim­deri berildi. Bıyl da osy qatar­ly ult zııa­lylarynyń esimderi jańa mektepterge berilýge respýblıkalyq onomas­tıkalyq komıssııanyń sheshimin kútip otyr. Bul óskeleń urpaq úshin óte qajet dúnıe», degen bolatyn.

Ulttyq rýhty ulttyq tárbıe asqaqtatady

Elorda tórinde ulttyq rýhty jań­ǵyrtý qadamdary barynsha júıeli, jos­parly jasalyp jatqany anyq. Ulttyń aınasyna aınalǵan shahardy kórip, jahan jurtshylyǵy Qazaq eliniń dıdaryn tanıdy. Alaıda bas qaladaǵy baıyp­ty bastamalar eskertkishtermen, kóshe ataýlarymen shektelip qalǵan joq. Máselen, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qoǵam­dyq senim keńesiniń tórtinshi otyrysynda «Bedeldi halyqaralyq zertteý qorytyndylary bizdiń oqýshylardyń oqý saýattylyǵy boıynsha daǵdylary jetkilikti deńgeıde damymaǵanyn kór­­setip otyr. Sondyqtan oqý máde­nıe­tine baýlý, oqý saýattylyǵyn damytý elimizdegi orta bilim berý isi­niń basym baǵytyna aınalýǵa tıis. Bala­nyń oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵy, qor­shaǵan ortany kitap arqyly tanýy mek­tep qabyrǵasynda qalyptasý kerek. Al kitaphana oqýshynyń sol ynta­syn oıatyp, ony qyzyqty kitap ále­mine je­teleýi qajet», deı otyryp, kitap oqı­tyn ult qalyptastyrý úshin jas qa­zaq­­standyqtar arasynda oqý máde­nıe­tin damytýǵa jáne ilgeriletýge erek­­she na­zar aýdarǵan bolatyn. Osy­ǵan baı­lanysty «Rýhanı jańǵyrý» baǵdar­lamasyn ulttyq jańǵyrý kezeńine kó­shirý jónindegi Jol kartasyna sáı­kes, bıyl elimizde alǵash ret «Týǵan eliń Qazaq­stanyńdy jaqsy bilesiń be?» taqy­rybyndaǵy respýblıkalyq balalar oqý­lary uıymdastyrylyp, elorda jas­tary júldeli 3-orynnan kórindi.

Nur-Sultan qala­syndaǵy «Rýhanı jańǵyrý» qazaq­stan­dyq qoǵamdyq damý ınstıtýty qolǵa alǵan aýqymdy is-sharaǵa eli­mizdiń túkpir-túkpirinen bas-aıaǵy 37 myń­nan astam mektep oqýshysy qatysyp, ta­lasty tartysqa tústi. Mundaǵy maqsat – ba­lalar arasynda kitap oqýǵa degen qy­­zyǵýshylyqty qalyptastyrý, ós­ke­­leń urpaqtyń óz Otanyna degen maq­tanysh sezimin oıatý, «Rýhanı jań­ǵyrý» baǵ­dar­lamasynyń ıdeıalaryn túsin­dirý edi.

Osylaısha, jas urpaqtyń jigerin janyp, namysyn qaıraıtyn, oı kókjıegin keńeıtetin baıqaýǵa elimizdiń túkpir-túk­pirinen 3 600-den astam jalpy bilim be­retin mekteptiń 37 myńnan astam orta býyn oqýshysy qatysty. Mektep ishinen iriktelip, júzden júırik, myńnan tulpar atanǵan balaqaılardyń biri jeńisti joldaryn jalǵastyryp jatsa, endi biri jeńilistiń ashy dámin tatyp, ystyq jasqa da erik berdi. Baıqaý prosesi óńirlik ákimdikterdiń, oblystyq, qalalyq, aýdandyq bilim bólim­deriniń kómegimen uıymdastyryldy.

Bir qyzyǵy, buǵan qazylyq etken komıssııa quramyna da ońaıǵa soqqan joq. Ba­lalar birinen biri asady. Árıne, olar­ǵa qoıylatyn suraqtar da túrli derekkózderden alynǵan bolar dep top­shylaǵan bolatynbyz. Alaıda bári biz aıtqandaı bolmaı shyqty. Bul maqsatta arnaıy «Sıqyrly juldyzsha», «Atameken» eliniń sıqyrly ańyzdary», Ejelgi Qazaqstan tarıhynyń kóńildi oqý­lyǵy «Sıqyrly qazǵysh-taıaqsha», «Qa­zaqstan eline sıqyrly saıahat» syn­dy arnaıy kitaptar basylyp shyǵa­ryldy. Mine, osy kitaptardyń negizinde baıqaýǵa qatysýshylarǵa suraqtar ázirlenip, tapsyrmalar berildi. Sonymen qatar oqýshylarǵa osy kitaptarda bar málimetterden tys rá­mizder, ulttyq valıýta, ulttyq tarıh tur­ǵysynan da saýaldar qoıylypty. Alaıda jas ta bolsa bas bolǵan baldyrǵandar mun­daı suraqtarǵa da múdirgen joq.

Baıqaýdyń qorytyndy respýblı­kalyq kezeńinde Qazaqstannyń bes óńi­rinen úzdik shyqqan 25 bala, ıaǵnı 5 komanda baq synady. Sonyń barysynda qatysýshylar týǵan ólkeniń tarıhy, mádenıeti, geografııasy, astronomııasy, salt-dástúrleri, sondaı-aq «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń arnaýly jobalary boıynsha suraqtarǵa jaýa­p berip, kvestke qatysty. Osylaısha, 10 jel­­toqsanda Nur-Sultanda «Rýha­nı jań­ǵyrý» qazaqstandyq qoǵamdyq damý ıns­tıtýtynyń keńsesinde respýb­lı­ka­lyq konkýrstyń jeńimpazdary ma­ra­pattaldy. Onda uıymdastyrý múshe­lerimen qatar, jeńimpaz óńirlerden kelgen bilim salasynyń qyzmetkerleri, ustaz­dar jáne oqýshylar bas qosty.

Baıqaý komıssııasynyń sheshimine sáıkes, 3-orynǵa elordalyq №86 mek­tep-gımnazııasynyń oqýshysy Eraly Qozy, №66 mektep-lıseıiniń oqýshysy Tóre­geldi Rahman, №70 mektep-lıse­ıi­niń oqýshysy Qurmanáli Arman, №56 mektep-lıseıiniń oqýshysy Sapa Temir­lan, №40 mektep-lıseıiniń oqý­shysy Sabyr Er­sultan ıe boldy. Je­ńimpazdar arnaıy gra­motalarmen, baǵaly syılyqtarmen marapattaldy.

Sonymen qatar osy «Rýhanı jań­ǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy aıasynda qolǵa alynǵan 17 arnaıy jobanyń biri sanalatyn «Uly Dalanyń ejelgi óner jáne tehnologııalar mýzeıi» jobasy aıasynda Nur-Sultan qalasynyń Bilim berýdi jańǵyrtý ortalyǵynyń qoldaýymen Ba­lalar men jasóspirimder týrızm jáne ólketaný ortalyǵy «Qazaqstannyń qasıetti rýhanı qundylyqtary – jas urpaqqa amanat» taqyrybynda vebınar uıymdastyrdy. Al 1 mamyr – Qazaqstan halqynyń bir­ligi kúni «ALJIR» saıa­sı qýǵyn-súr­gin jáne totalıtarızm qur­ban­darynyń memorıaldy-murajaı kesheni merekege oraı «Ult birligi – uly baılyq» kórmesin, «Tatýlyq – dostyq­tyń kıeli besigi» atty dárisin usyn­dy. Beıbitshilik jáne kelisim saraıy Atrıým zalynda «Qazaqstan halqy Assam­bleıasy – birlik pen kelisimniń sımvoly» taqyryptyq onlaın-ekskýrsııasyn júr­gizip, Sáken Seıfýllın mýzeıi «El tiregi – tatýlyq» taqyrybynda onlaın foto-kórme uıymdastyrdy.

«Jahandaný zamanyndaǵy qazaq­standyq mádenıet» arnaıy jobasy aıasynda Qalamgerler alleıasynda «Ashyq aspan astyndaǵy kitaphana» aksııasynyń tusaý­keseri ótti. Ortalyqtandyrylǵan kitaphanalar júıesi men Foliant baspa­hanasy kishkentaı oqyrmandarǵa óz kitap­taryn usyndy. Kórmege qazaq áde­bıeti, shetel ádebıeti, álem ádebıe­tiniń ertegileri men qazaq jazýshy­lary­nyń ro­man­dary qoıyldy. Festı­val aıasynda kúni boıy feısbýk, ınstagram paraq­shalarynda «Kitap oqyp, rýhanı baı bol!» respýblıkalyq onlaın-chellendji belgili qoǵam qaıratkerleri, ártister, oqyrmandardyń qatysýymen ótkizildi.

Ulttyq mýzeıde kúsh atasy Qajy­mu­qan Muńaıtpasovtyń týǵanyna 150 jyl tolýyna oraı, «Qazaq Dalasynyń uly balýany Qajymuqan Muńaıtpasov» atty taqyryptyq beıneekskýrsııa usyn­dy. Sondaı-aq el Táýelsizdiginiń 30 jyl­dyǵyna, Q.Muńaıtpasulynyń 150 jyl­dyǵyna oraı Nur-Sultan qalasynda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń júldesi úshin qa­zaq kúresinen «Qazaqstan barysy» res­­pýb­lıkalyq týrnırine irikteý maqsa­tynda «Nur-Sultan barysy» ótip, onda 26 balýan baq synady. Dúbirli doda – «Qazaqstan barysy» týrnırine joldamany sarapqa saldy. Tartysqa toly beldesýler nátı­jesinde Oljas Shynkeev top jaryp, altyn belbeýdi ıelendi. Ekin­shi oryn Aıbat Seıtenge buıyrsa, úzdik úshtikti Nurbek Dosmuhanbetov qory­tyndylady.

«Dala folklory men mýzy­ka­synyń myń jyly» arnaıy joba­sy­nyń aıasynda Táýelsizdik saraıynda «Altyn dombyra» óner ortalyǵy ashyldy. О́ner or­talyǵynda balalar tek dombyra tar­t­ýdy úırenip qana qoı­maı, sonymen qatar jas býynnyń qazaq halqy­nyń rýhanı bolmysymen tanysýǵa múm­­kin­dikteri bar. Qazaq orkestriniń Seı­tek Orazalyulynyń 160 jyldyǵyna arnalǵan «Zaman-aı» onlaın konserti ótti. Kesh kúıshi, kompozıtor, qoǵam qaıratkeri – Seıtek Orazaly­uly­nyń ómiri men shyǵar­ma­shylyǵyn jań­ǵyr­týǵa, qazaq­tyń kúı ónerinde ózindik aı­qyn qol­tań­basyn qaldyrǵan óner ıe­siniń mol mura­syn kórsetýge arnaldy.

Nur-Sultan qalasy ákimdigi Má­denıet basqarmasynyń qoldaýymen Táýel­sizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı «Uly dala daýysy» dástúrli mýzyka keshi ótti. Al Má­denıet jáne sport mınıstrligi D.Nurpeıi­sovanyń 160 jyldyǵyna ar­nal­ǵan «Dınadan jetken kúı kúmbir» respýb­lıkalyq mýzykalyq chellendjin uıym­dastyrdy. «Halyq áni» bóliminiń «Jańa tolqyn» atty dástúrli mýzyka keshi qolǵa alynyp, oǵan fılarmonııa ánshi­lerimen birge «Qorqyt» etnoansam­bli jáne «Shalqyma» halyq bı ansambli qatysty.

Sońǵy jańalyqtar

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Ǵalymdar muǵalimderge keńes berdi

Ǵylym • Búgin, 08:48

Balalarǵa ekzoskelet áperedi

Medısına • Búgin, 08:43

El damýynyń bolashaǵyna arnaldy

Qazaqstan • Búgin, 08:36

Uqsas jańalyqtar