Ádebıet • 31 Jeltoqsan, 2021

Bıyl aqyn-jazýshylar ne jazyp jatyr?

8165 ret kórsetildi

Jyldyń aýysatyn shaǵy kimdi bolsa da oılandyrmaı qoımas. Zymyrap bara jatqan ýaqytqa ilesý qolyna qalam ustaǵan shyǵarmashyl qaýymnyń izgi armany. Ár jyldy sátti aıaqtap, kelesi bir jańa ýaqyttyń kemesine mingende etek-jeńimizdi jınap, júıeli jospar jasaýǵa qulshynamyz. Tabystyń bir aty – bekem jospar. Shabyttyń shalquıryǵyn qamshylaǵan aqyn-jazýshylarymyzdyń osy jyly oqyrmanǵa qandaı tyń týyndylar usynatynyn bilý úshin ózderinen surap kórdik.

Marhabat BAIǴUT,

jazýshy:

– Kemeńger sýretkerimiz, za­many­myzdyń zańǵary Ábish Kekilbaev aǵamyz: «Taıaý ýaqyt­tar­da ne jazatynymdy ashyp aıta bermeımin. Aldyn ala maǵ­lum­dap qoısam, oıdaǵydaı shyq­paı qalatyndaı», deıtin edi. Aldaǵy jospar degende sol kisi­niń osynaý oıy eske túsetini bar.

Biraz-biraz kórkem áńgime­ler­diń jobalary jadymyzda júıe­leńkirep júrgendeı. Birer jyl burynyraqta bastap, tastap ketken dramanyń qoljazbasyn joǵaltyp, jaqynda taptym. Esse­ler máselesin mánistesem degen­deıin umtylys kóńil kúıge oraılas oralady da, báseńsip ketedi. Amandyq, densaýlyq bolsa, ýaqyt kórsete jatar.

Ǵalym JAILYBAI,

aqyn:

– Adamzat balasy qashanda alǵa qarap, alǵy kúnderge kóz sa­lyp ómir súredi, onyń ishinde qalam­ger qaýym úshin úmitińdi úkilep, armanyńdy aıalap, túrli tolǵanystarǵa barý máńgilik amanat sııaqty. Men úshin ótken jyl tabysty jyl boldy. «Aı tańbaly arǵymaq» atty kólemdi jınaǵym jaryq kórdi. Bul kitabyma jańa shyǵarmalarym endi. Grýzın tilinde óleńder jınaǵym shyqty. Esildiń jaǵasyna, Nur-Sultanǵa qonys aýdardym. Osy jylǵa bir úlken shyǵarmashylyq jospar jasadyq. «Qara oramal» atty KarLag taqyrybyn qozǵaǵan poe­mamdy el-jurt jaqsy biledi. Bul shyǵarma álemniń on jeti tiline aýdaryldy. Osy poemanyń álem tilderindegi nusqalaryn bir albom etip shyǵarýdy qolǵa aldyq. Osy jobanyń ıdeıa avtory, ultymyzdyń qaıratker azamaty, Qaraǵandy lageri jobasymen jumys istegen dos inim, akademık, Qaraǵandy ýnıversıtetiniń rektory Nurlan Dýlatbekov usynys jasady. Qazir men sol jobamen jumys istep otyrmyn. Aldaǵy mamyr aıyndaǵy qýǵyn-súrgin qurbandary kúnine deıin osy kitapty oqyrmannyń qolyna tıgizip, tusaýkeserin jasasaq degen oıymyz bar. Budan syrt birneshe poema bastap edim. Atalǵan poemalarda álemdik qasıetti kitaptardyń ańyzdary boıynsha tolǵanyp, sony osy zamanǵy nusqaǵa keltirip jazyp jatyrmyn. Qalǵany shy­ǵar­mashylyq qupııa. Alla aman­dyǵyn berse, ol da aıaqtap qalar. 

Qýandyq Túmenbaı,

jazýshy:

– Oqymaı tura almaısyń, biraz álemdik ádebıet úlgilerimen tanystym. Sonyń ishinde Nobel syılyǵynyń laýreaty, qytaı jazýshysy Mo Iаnnyń «О́mir men ólim azaby» atty romanynyń qazaqsha aýdarmasyn súısine oqydym. Kitaptyń áseri kúshti, aýdarmasy jatyq, tógilip tur. Barys jyly tarıhta dúmpý jyly bolyp aty qalǵan. Biz saıası dúmpýden aýlaqpyz, ádebı dúmpýdiń ortasynda júremiz. О́mirsheń taqyrypty qozǵaǵan bir-eki pesam bar. Máselen, «Talgodaǵy tórteý»-di alsaq, onda tek ıspan poıyzynyń tarlyǵy emes, ómir dáliziniń tarylyp bara jatqany kórsetiledi. Oqyǵan mamandar «Qoıamyz, ózińmen birge qarjyńdy ala kel» dep talap qoıyp tur. Jazsam degen jospar bar, biraq ol – qupııa. Pýshkınniń «Naǵyz talant ótkendi emes, bolashaqty da emes, búgingi kúndi jazady» degen ustanymyn baǵdarǵa alsaq, jobasy syzylǵan dúnıeler bar. Áńgime – súıikti janrym. Ony «Áńgimeń shyqpaı ketti» dep oqyrmannan sóz estigende usynsam deımin. El eńsesin kóterip, betperde ysyryla bastady. Kóz aldyma Chehovtyń «Qundaqtaýly adamy» kólbeńdep júr. Kitaphanamda ózim týǵan 1955 jyly shyqqan osy jazýshynyń qap-qalyń kóne kitaby bar. Barys jyly osy kitapty bas almaı taǵy bir oqyǵym kep júr. «Qundaqtaýly adammen» de, «Ushqalaqpen» de «Altynshy palatada» jatyp ap júzdessem deımin.

Suraǵan RAHMETULY,

aqyn:

– Otyzynshy jyldar oırany tusynda jazyqsyz japa shegip jazalanǵandar týraly zertteý kitabymdy bastyrý, «Táńirı shejire» mońǵoldyń qupııa shejiresin jan-jaqty saraptap taldaǵan áıgili jazýshy G.Aıýýrzannyń eńbegin oqyr­manǵa usyný, «Tús sekildi ǵumyr» kınoromanymdy jáne «Kóleńkeniń súgireti», «Anadoly jyrlary», «Stanbul jazbalary» shyǵarma­larymdy aınalymǵa berý, «Antı ólshem» qatarly ádebı saraptamany tolyqtap bas­tyrý, tarıhı serıaldar boıynsha Ospan batyr jaıly jańa eńbekti de tııanaqtaý.

Qýanysh JIENBAI,

jazýshy:

– Bıyl birtalaı sharýany júzege asyrmaq oıdamyn. Bireýler aldyn ala jos­par qurý shyǵarmashylyq adamyna sirá, ja­ras­paıdy-aý, jazylatyn taqyryptyń tóten­nen, oılamaǵan jerden sart ete qalǵa­ny­na ne jetsin dep jatady. Jyl sońynda «Bóget buzylǵan kún» atty prozalyq jınaǵym ja­ryq kórdi. «Juldyz» jýrnaly «Ony maza­la­mańyzdarshy» atty povesimdi basty... Áńgime – oń jambasyna kelińkireıtin janr. Al qupııasy – san alýan. Osyny keler jyly da tereńirek qaýzaı túskim keledi. «Folıant» baspasyna sońǵy kezde jazylǵan on áńgimeden turatyn «On áńgime» atty shaǵyn jınaǵymdy tapsyrdym. Qaltaǵa salyp júrip, kez kelgen jerde oqı beretin dúnıe bolsa deımin-daǵy. «Est raı ı ne zemle» atty orys tilindegi roma­nym oqyrman qolyna tıip qalar degen úmittemin.

Ońaıgúl Turjan,

aqyn:

– О́mirden erte ozǵan mıfolog-ǵalym Serikbol Qondybaıdyń «Qazaq dalasy jáne german táńirleri» atty eńbegin taldaǵan monografııamdy aıaqtaýym kerek. «Imıdjelogııa» atty JOO bilim alýshylaryna arnalǵan oqýlyǵymnyń ekinshi basylymy jaryq kórýge tıis. Meniń ǵylymı jetekshiligimdegi doktorantym doktorlyq dıssertasııasyn qorǵaýǵa daıyndyq ústinde. Buıyrtsa, 2022 jyldyń basynda qorǵaýǵa shyǵady dep kútip otyrmyz. Bul da meniń jaýap­kershiligimdegi úlken jumystyń biri. «Júzege asyp ketse eken» deıtin basqa jos­parlarym da bar. Al óleń jazýdy josparlaý qıyn, men josparlaǵanmen ol jazylmaı qoıýy múmkin. Bul asa tákappar álem ǵoı. Solaı bola tursa da, bastap jazyp jatqan bir dramalyq dastanym bar. Demeýshi tabylsa qazirgi tańda kólemi 20 baspa tabaqqa jaqyndap qalǵan jańa jyr jınaǵymdy shyǵarsam deımin.

Nurdáýlet Aqysh,

jazýshy:

– Saýaldyń ózi kóńilge «Kelesi 2022 jyldy aman-esen aıaqtaısyz» degen senimdi uıalatyp tur ǵoı. Sondyqtan shyǵarmashylyq josparymnyń eki túrli ekenin aıtaıyn. Birinshisi – M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri ári ádebıettanýshy ǵalym retinde «Qazaq balalar ádebıetiniń qysqasha tarıhyn» jazyp, baspaǵa usyný. Ekinshisi – bıyl birinshi tomy shyqqaly jatqan «Altynsarın alaýy» atty romanymnyń ekinshi tomyn jazýdy jalǵastyrý. Uly aǵartýshynyń ómirin tilge tıek etetin bul kólemdi shyǵarmanyń aldaǵy jyly aıaqtaı alam ba, joq pa, ol jaǵy ózime de beımá­lim. Árıne, jyl aıaǵyna deıin núktesin qoısam, jaqsy bolar edi. Qalaı bolǵan kúnde de kóńildegi kórikti oıdy bazardaǵy naryq buzbaı-aq qoısa eken dep tileımin.

Tursynhan ZÁKENULY,

jazýshy:

– Barys jyly – meniń jylym. Sondyqtan aqyryn júrip anyq basatyn, keıde aryndap alǵa umtylatyn sátter bolady. О́tken jyl men úshin jaman bolǵan joq. Shyǵarmashylyǵym laıyqty baǵalanyp jatyr. Ádebı ortam men oqyrmandaryma alǵysym sheksiz. Bul jyly taǵy bir tarıhı taqyrypqa qalam tartsam deımin. Ol kópten oıda júrgen dúnıe. Bir jylda bite qoımas. Qazir derekter jınap jatyrmyn.

Qalqaman SARIN,

aqyn:

– 2022 jyldyń mendegi jalǵyz jospary – jazý! Jazý! Jazý! Tek qana Jazý!.. Qalamger úshin basqa qandaı jospar bolýy múmkin?! О́kinishke qaraı, aqyn-jazýshylar jazǵan dúnıesin jarııalaý, jaryqqa shyǵarý qa­my­men qansha ýaqytyn shyǵyn­daıdy.

Beıbit Sarybaı,

jazýshy:

– Tym úlken josparlarym joq. Amandyq bolsa, oqýǵa tıis­ti kitaptar bar, solardyń ishin­de Halled Hosseınıdiń «Batpy­raýyq qýǵan bala» atty romanyn oqyp shyǵýym kerek. Osy sııaqty on kitapty oqý josparymda tur. Sonymen birge, tórt áńgimeniń nobaıy bar, solardy jazatyn shyǵarmyn. Onyń ıdeıasyn, mazmunyn qazir aıtpaı-aq qoıaıyn. Keıde tirshilik úshin ártúrli ssenarııler jazamyz. Kóp ýaqytymyz soǵan ketip jatyr.

Esbolat Aıdabosyn,

jazýshy:

– О́ris jańartatyn kezim kelgen sekildi. О́ris jańartqanda poezııa nemese dramatýrgııaǵa ketpeımin, osy proza janrynda qala beremin. Tek buryn áńgime, hıkaıattar jazsam endi romanǵa barǵym keledi. Taqyryp turǵysynan da solaı. Buryn aýyl ómirin kóbirek jazsam, endi qala adamdary basty keıipkerim bolady dep otyrmyn. Árıne, munyń bári 2022 jyly jazylyp, oqyrmanǵa usynylmaýy múmkin. Biraq bastalatyny anyq. Naqty ne jazarymdy ázirge aıtpaımyn, realıstik baǵyttaǵy dúnıe bolady. Ol shyǵarmalarda osy kúngi ózimiz estip, kórip, bireý synap, bireý bas uryp júrgen tulǵalardyń beınesi bolady.

Saıan ESJAN,

aqyn:

– Barys jyly shyǵarmashy­lyqtaǵy tabys jyly bolsa eken deımin. Alda jospar kóp, árıne. Áýeli óleńder men aýdarmalardan quralǵan kezekti jınaǵymdy shyǵarmaqpyn. Budan bólek, «58-10» tarıhı bıografııalyq eńbek jazyp jatyrmyn. 2022 jyly ja­ryqqa shyǵaram degen nıetim bar.

Qýat QIYQBAI,

jazýshy:

– Josparly túrde jumys jasaǵanǵa kelisemin. «Osy ýaqyt aralyǵynda osyny isteımin» degen muratyń men baǵdaryń bolmasa, shabyt kelgende bolmasa óz ýaqyty kelgende dep júrip talaı qalamgerdiń opyq jegeninde bilemiz. Sebebi anyq oı men isiń úndespese qalam sýyp qalady. Sol úshin keler jyly jazýǵa nıet etken birdi-ekili áńgimeni jazý josparda tur. Sodan soń ótken jyldary álem ádebıeti jaý­har­larynan tárjimalaǵan aý­dar­ma áńgimelerdi, keıingi jyldar­daǵy synı eńbekter men zertteý maqalalarymdy jınaqtap eki kitap etip shyǵarýdy josparlap otyrmyn. Keler jyldan qaıyr kútemiz. Jańa dáýirdiń jańasha keıpin tanytatyn shyǵarmalarmen tolyqsa quba-qup.

Mereı Qart,

aqyn:

– Ádebıet – ýaqyt keńistigindegi eń baıaý damıtyn úlken álem. Aqyn-jazýshynyń baǵasyn ýaqyt beredi. Eksheıdi, eleıdi. Shy­ǵar­­mashylyq kez kelgen adam josparly túrde jumys jasaýy zańdy qubylys. Osy jyly kezekti jyr jınaǵymdy oqyrman qaýymǵa usynsam degen oı bar.

 Jáýdir NARTAI,

jazýshy:

– Bıyl men úshin kóp oqyp, kóp izdenetin jyl dep oılaımyn. Shyǵarmashylyq degen qur shabyttan turmaıtynyna kózim jetti. Prozada shabyt syrtqy jarqyly ǵana. Jazýshy bolam degen kisige úlken daıyndyq, bilim, tártip pen ishki túısik qajet. Osy kúnge deıin birde bir shyǵarmamdy ádebı báıgege qospappyn, bıyl baǵymdy synap kórgim keledi.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qaıta kóterildi

Qarjy • Búgin, 16:35

BQO-da Astana kúni atap ótiledi

Elorda • Búgin, 15:59

Almaty qalasy «sary» aımaqta

Koronavırýs • Búgin, 10:28

Uqsas jańalyqtar