Suıytylǵan gaz baǵasy turaqtaldy ma?

«Janarmaı quıý beketterinde qaýipsizdik sharalaryn saqtaý qajettiligine oraı, sondaı-aq ınternettiń joqtyǵynan elimizdiń keıbir óńirlerinde suıytylǵan munaı gazynyń satylýynda ýaqytsha shekteý baıqalady.  Bul rette, jaǵdaıdyń turaqtaýyn eskere otyryp, janarmaı quıý beketteriniń ıeleri suıtylǵan gazdy satýdy qalpyna keltirýde. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes bólshek saýdadaǵy baǵa 1 lıtr úshin 50-75 teńge aralyǵynda tómendedi.Shaǵyn jáne orta bıznestiń shyǵyndaryn qalpyna keltirý úshin olar óndirýshilermen tómendetilgen baǵa boıynsha kelisimsharttardy qaıta jasaıdy» dedi Myrzaǵalıev.

О́z kezeginde Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi kásipkerlerdi memleketpen bekitilgen baǵalardy qadaǵalaýdy jáne gazdy ótkizý tolyqtaı kólemde shekteýsiz iske asyrýdy qamtamasyz etý sharttaryn buljytpaı oryndaýǵa shaqyrady.Sondaı-aq agenttik munaı gazyn bólshek saýdada satýmen aınalysatyn kásipkerlerge qatysty tergeýdi bastap ketti: Mańǵystaý – 85,  Qaraǵandy – 14, Atyraý – 22, Aqmola – 22, Qyzylorda oblysynda – 12, Nur-Sultan qalasynda – 4, Shymkentte – 5, Qostanaı oblysynda – 4, SQO – 4, Túrkistan oblysynda – 5, Jambyl oblysynda – 2, Almaty oblysynda – 1.

«Barlyq óńirlerde monopolııaǵa qarsy tergeý júrgizýge suıytylǵan munaı gazy (SMG) baǵasyn bekitý jáne ustap turý bóliginde baǵany kelisip belgileý belgileri sebep boldy. Mysaly, SQO-da gazdy satý kezinde 4 naryq sýbektisiniń baǵany kóterýge qatysty kelisilgen is-áreketteri anyqtaldy. SMG sáýir aıynda naýryzǵa qaraǵanda elektrondyq saýda alańdarynda 1,6 paıyzǵa óskende sýbektiler baǵany 5,3 paıyzǵa kóterdi. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha tergeýdiń aldyn ala qorytyndylary 20 kún ishinde shyǵarylady. Tergeýden bólek, naryq sýbektilerine monopolııaǵa qarsy zańnamany buzý belgileri týraly 31 habarlama shyǵaryldy. Sondaı-aq, básekelestikti qorǵaý salasyndaǵy zańnamany buzý boıynsha 5 tergeý aıaqtaldy» delinedi habarlamada.

Suıytylǵan munaı gazyn bólshek saýdada satýshylar arasynda gazjelilik uıymdar jaýapkershilikke tartyldy. Atap aıtqanda, «AZS-Lıder» JShS-niń (Aqtóbe) SMG-ny jekemenshik janarmaı quıý beketteri ıelerine satýdan negizsiz bas tartqany anyqtaldy. Osyǵan baılanysty 5,3 mln teńge kóleminde aıyppul salyndy. Sondaı-aq, «AZS-Lıder» JShS jáne «Elaman» JShS áreketterinde baǵany kelisip belgileý faktileri anyqtaldy, sáıkesinshe olarǵa 4-2 mln teńge kóleminde aıyppul salyndy. Ballondardaǵy suıytylǵan munaı gazyn satý kezinde básekelestikke qarsy kelisilgen is-áreketteri úshin «GorgazAstana 2050» JShS sotpen ákimshilik jaýapkershilikke tartylyp, 160 mln teńge kóleminde aıyppul arqalady.

Qazir benzın jáne dızel otyny boıynsha qaldyqtar jıyrma kúndik qajettilikti jabý úshin jetkilikti eken. 6 qańtarda qabyldanǵan tıisti buıryqqa sáıkes, munaı ónimderi kelesideı baǵamen satylady:

Aı-80 benzıni – lıtr úshin 89 teńge; 

Aı-92 jáne Aı-93 benzıni – lıtr úshin 182 teńge;

Aı-95 benzıni – lıtr úshin 215 teńge;

Dızel otyny Aqmola, Aqtóbe, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan oblystarynda 1 lıtrine – 260 teńge;

Nur-Sultan, Almaty, Shymken qalalarynda, Almaty, Atyraý, Qaraǵandy, Qyzylorda, Pavlodar, Túrkistan oblystarynda – 230 teńge.  

Eger janarmaı quıý beketterinde benzın, dızel, suıytylǵan gaz bekitilgen baǵadan qymbat satylsa, onda monopolııaga qarsy agenttik negizsiz baǵa ósirý máselesi boıynsha tıisti tekserister júrgizedi.

Sonymen qatar óńirlerde jylý jáne elektrmen qamtamasyz etý máselesi de turaqty. Tutynýshylar elektr jáne jylý energııasymen tolyq qamtylǵan. Elektr stansııalarynda qajetti otyn qory bar. 6 qańtarda elde elektr energııasyn maksımaldy tutyný – 13 691 MVt, generasııa 13 829 MVt-ny qurady. Osylaısha, barlyq qajettilik tolyq óz kúshimizben qamtamasyz etilýde. «QazAtomProm»qurylymdyq bólimsheleri shtattyq rejımde jumys isteıdi, onda tehnologııalyq prosess buzylmaǵan.

Benzın, gaz, jalpy energetıka salasyna qatysty qandaı da bir qıyndyqtar týyndasa, ne suraqtar paıda bolsa tómende kórsetilgen nómir arqyly (+ 7 7172 78 68 35, +7 777 234 51 96) mınıstrlikpen baılanysýǵa bolady.