Ashkózdik pen adamshylyq

Jańa jyldyń basynda mundaı ábigerge túsemiz dep oılappyz ba?!

...Jańa jyldy otbasymen Alataý baýraıynan qarsy almaq oıymyz oryn­daldy, árıne. Biraq qaıtýymyz qıyn­ǵa tústi. Áńgime onda turǵan joq. Jol qıyndyǵy bolary túsinikti. Áıtken­men, ákim-qaradan emes, ózimiz sııaqty qarapaıym adamdardyń ishindegi kisá­p­ir­­liktiń san túrine kýá bolyp, túrli oıǵa berilip oraldyq osy sapardan...

Qalyń buqaranyń únine qulaq asqan bıliktiń  talap-tilekti júzege asyrǵanynsha tózimsizdik tanytyp, onyń ústine «qarpyp qalmaq» nıetpen júrgen pysyqaılar bar páleni úkimetke úıip-tógip jatty: «Bárine bılik kináli. Teledıdardan aıtyp  jatqanynyń bári ótirik...»

Atam qazaq bilmese aıtpas edi-aý: «Búlingennen búldirgi alma» dep. Joq, bizdiń halyq, sonyń ishinde ózimizdiń qarakózder – arandatýshylar uıymdastyrǵan búlik kezinde ashkózdik tanytyp jatqan. Estigenimiz emes – kórgenimiz!..

«Temir jol vokzalynyń qasyndaǵy qonaqúıdiń tómengi qabatyndaǵy ashanasynyń satýshysy qazaq áıelden bes balama 5 tilim nandy 300 teńgege satyp aldym» dep, kózi mólt-mólt etken aqtaýlyq kelinshektiń áńgimesine asa den qoımap edik. Vokzaldyń aldyna shyǵa bergende: «Almatydan Nur-Sultan arqyly Atyraýǵa deıin «Sprıntermen» adam basyna 150 myń teńge» dedi qyrmasaqal qazaq. Bet-aýzy búlk etse buıyrmasyn?! «Astapyralla» dep jaǵamyzdy ustadyq ta, kete bardyq.

Endi bir aınalyp kelsek, taǵy bir orta jastaǵy qazaq jigiti:

– Nur-Sultanǵa deıin adam basyna 40 myń teńgege mınıven bar, – dedi.

– Neshe shaqyrym?..

Ádeıi qoıylǵan suraq qoı...

– 1 200 kılometr!..

Shydamadyq...

– Qosaǵasy, sonsha qunyǵyp ne kórindi?! Keshegi kúlli qazaqtyń qytyǵyna tıgen osy qymbatshylyq edi ǵoı. Áleýmettik jeliniń kesirinen ámııandaǵy aqshasyn ala almaı júrgen bireý dál osy jerde bet-aýzyńdy tegistep ketse, obalyń ózińe bolmas pa?!

Túsindi me, joq pa, jymsıǵan kózin kúlimdetken bolyp:

– Ári qaraı Atyraýǵa jetý ońaı ǵoı, – dep aqtalǵansydy.

Ol ol ma, «Almaty-2» temir jol vokzalyndaǵy ishine et salǵan baýyrsaqtyń (belıash) quny – 250 teńge. Kelisi emes, bir shtýgi...

Mine, ashkózdiktiń kókesi!..

Mine, halyqtyń kóz jasynan aqsha jasaýdyń aıqyn kórinisi!..

...Biz oıladyq: «bu qazaq shirkinge ne bolǵan, ólimdi jerde semirer molda qusap...»

Kókeıin qý dúnıe tesken dúnıe­qońyz­dyq eshqashan ushpaqqa shyǵar­maǵan. Almatyda búlikshil top qıratqan saýda oryndaryn tonap júrgen de qarakózder. Eń soraqysy – arasynda áıelder de bar. Munysy endi ashyǵý emes, kózine dúnıeniń, aqshanyń qany quıylǵandyq. Odan basqa teńeý joq!..

Ien jatqan keń jazıranyń ár túkpirinde osy kezge deıin mańdaı terletip júrgen adamnyń ashtan ólgeni joq. Áıtpese, jumyssyzdyq qysqan jan «jalaqym 200 myń teńgeden tómen bolmasyn» dep talap qoımas edi-aý.

Árıne, qymbatshylyq boldy. Ras jaǵdaı.

Al sol úshin muń-muqtaj, talap-tilegin aıtpaq bolǵan beıbit jolmen mıtıngige shyqqandardan, ıaǵnı qalyń buqaradan da ózderiniń maqsat-múddesin joǵary qoıǵan ashkóz tobyr men soıqan sodyrlardyń is-áreketin eshqandaı syltaý-sebeppen aqtap alýǵa kelmeıdi. Bul – búlikshil pıǵyl.

Sózi júretin bireý hakim Abaıdan surapty: «Jarysý degen ne?» dep. Sonda danyshpan ashyq turǵan esikten kókjıekke kóz jibere oılanyp otyryp: «Jarysý – menen nege ozdy dep etekten tartý emes, menen nege ozdy dep ózin ózi qamshylaý, namysyn janý» degen eken.

Biz turmysymyzdy túzeýdi de jannyń jaılylyǵymen emes, tek aqshanyń kózimen ǵana túsinedi ekenbiz.

Keshegi birneshe kúndik dúrbeleń kezindegi kózapara keleńsizdik, ashkózdik pen qasaqana paıdakúnemdikti kórip turyp, osyndaı oıǵa bekinýge májbúr boldyq.

Oqymaǵan ata-babamyzdyń aıt­paǵan sózi bar ma?! «Tozaqty kórmegen jumaqqa murnyn shúıiredi» demekshi, halqymyz óz basyna shańyraq kóterip, derbes basshysyn saılap, tozǵan eldi altyn dińgek – atamekenge jınap jatqan azat ta abat zamanymyzda júrekti bı ete otyryp súıinýge tıispiz.

Oıymyzdy burynǵydan qalǵan taǵy bir kádeli sózben qorytsaq, «Hany qazyly, qarashasy qaýmetti bolsa, qara jerden keme júrgizedi» degendeı, Mekkedeı mekenimiz – Qazaqstannyń erteńi erkin, ultymyzdyń mereıi ústem bolǵaı!

Nazarbek QOSShIEV,

Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi