Ǵylym • 16 Qańtar, 2022

«Ádebıet tanytqysh» – álemdik qundylyq

1715 ret kórsetildi

1926 jyly sol kezdegi astana Qyzylordada bettelip (árıne, senzýradan da ótip), Tashkentte basylǵan Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqysh» zertteýi nemese oqý quraly –HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıettanýy deńgeıin kórsetetin irgeli de izashar eńbek.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Bul mańyzdy kitap nege Tashkentte jarııalandy?

Birinshiden, árıne, tıpografııa máse­lesine baılanysty. Túrkistan avtonomııa­sy (muhtarııattan keıingi) tusynda osy qalada tóteshe qarippen qazaqsha birneshe gazet-jýrnal jarııalanyp, baspahana tolyqqandy jumys istep turdy.

Ekinshiden, osy qalada «Kırınpros» (sol kezdegi ataýy) negizinde 1926 jyly Qazaq ýnıversıteti (jalpylama nyspysy – «KazPedVýz») ashylyp, 1928 jyly Almatyǵa kóshirildi. Bul – Tashkenttegi osy oqý ornyna qazaq ǵylymı-aǵartýshylyq áleýeti toptasty degen sóz.

Úshinshiden, 1921 jyly A.Baıtur­synuly Orynborda ashqan Akademııalyq ortalyq syndy qurylym jáne «Talap» mádenıetti kórkeıtýshiler qaýymy Tash­kentte jumys istep turdy. Onyń basy-qasynda H.Dosmuhameduly, M.Tynysh­baıuly, M.Jumabaı, M.Áýezov, Q.Kemeń­geruly, t.b. júrdi.

Biz «Ádebıet tanytqysh» zertteýiniń nemese oqý quralynyń jazylýy 1921-1922 jyldan bastaldy dep sanaımyz. Sebebi, A.Baıtursynuly 1920-1921 jyldary Halyq aǵartý komıssary (mınıstr) qyzmetinde júrip salalyq oqýlyqtar men oqý quraldarynyń jazylýyna muryn­dyq boldy. UQK jáne basqa da arhıv derekterinde Aqańnyń «moınyndaǵy tapsyrmalar» tiziminde «Teorııa slovesnos­tı» (keıde «Teorııa lıteratýry») kitaby kórsetilgen.

Endi eńbektiń ataýyna keleıik. Nege ol Aqańnyń basqa kitaptaryndaǵydaı «Kórkem sóz qısyny» nemese «Ádebıet-qural» emes? Bul ataý (ádebıet tanytqysh) A.Baıtursynulynyń negizgi mıssııasynan týyndaıdy. Iаkı «qazaqta baı ádebıet bar, sonyń asyl maqsutyn tanytý» degenge saıady.

Bul tusta myna máseleni de aıqyndap alaıyq. Búginde biz úshin ult óner tanýy men mádenıet tanýynyń basy bolyp uǵynylatyn «Ádebıet tanytqysh» taqyr jerge shyqqan joq. Ony ómir júzine ákelgen – adamzattyń aqyl oıy. A.Baıtursynuly zamanynan ozyq týǵan bilikti, parasatty tulǵa retinde kórkem óner týraly adamzat ǵylymy qısyn-ere­je­simen qazaqtyń telegeı-teńiz rýhanı murasyn taldap bere aldy. Ult ádebıeti ereksheligin, sıpatyn, órisin kórsete bildi. Sol sebepti bul zertteý – álemdik qundylyq.

Izdengish, suńǵyla A.Baıtursynuly Arıstotel, Ál-Farabı, Ibn Sına, Lomo­nosov, Lessıng, Gıote, Gegel t.b. tulǵa­lar­dyń óner, kórkemsóz týraly oı-paıym­darymen, ózine deıingi Ejen-Melhıor de Vogıýe («Le roman russe» / «Rýsskıı roman», 1886), Aleksandr Potebnıa («Iz zapısok po teorıı slovesnostı», 1905), Aleksandr Veselovskıı («Poetıka», «Poetıka sıýjetov», 1913), Florıan Zna­neskıı («Cultural Reality» / «Realnost kýltýry», 1919) eńbekterimen, «Ádebıet tanytqysh» jazylyp jatqan tusta gazet-jýrnaldarda, túrli basylymdarda úzindisi basylǵan Borıs Tomashevskıı («Teorııa lıteratýry. Poetıka», 1925), Vıktor Jırmýnskıı («Voprosy teorıı lıteratýry», 1928), Grıgorıı Vınokýr («Krıtıka poetıcheskogo teksta», 1927) zertteýlerimen birshama tanysqan deýge negiz bar. Túrki dúnıesinen HH ǵasyrdyń bas shıregindegi ózi qoıan-qoltyq baılanysta bolǵan tatar ádebıettanýy kóshbasshylary Jamal Ýálıdı, Ǵalymjan Ibragımov, Ǵabdrahman Saǵdı, Ǵalymjan Nıǵmatı, Ǵazız Ǵubaıdýllın, Ǵalı Rahım t.b. pikirin sholǵany da baıqalady.

Álbette, A.Baıtursynuly ádebıetta­ný­shylyq aınalasy orys, tatar nemese aýdarylǵan álem klassıkteri eńbekterimen ǵana ólshenbese kerek. Muny osy «Ádebıet tanytqyshtyń» ózindegi myna joldar aıqyn ańǵartady: «Ekinshi tilderde ekpin býyny sózdiń bárinde biryńǵaı bir orynnan tabylady. Máselen, pyransoz, sheq* tilderinde ekpin býyny aıaǵyna keledi... Ekpin býyny aıaǵyna keletin sózderimen qazaq tili pyransoz tiline uqsas, ekpin býyny aıaqqa taıaý keletin sózderimen polak* tiline uqsas» (*1926 jylǵy kitap nusqasynda osylaı). Sonda Aqań fransýz, cheh, polıak tili, kórkem óneri ereksheligin bilgen bolyp shyqpaı ma?

Biz Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshy» mazmun jaǵynan ulttyń kórkem óner ereksheligin tolyq asha alǵa­nyn aıtýǵa múddelimiz. Aqań osy eńbek hatqa túsip jatqan kezeńde el aqyn-jazý­shy­larynyń basyn qosýdy jospar­laǵanyn, biraq ol obektıvti-sýbektıvti jaǵdaı­ǵa baılanysty ótpeı qalǵanyn túsindi­rip «Qalam qaıratkerleri jaıynan» atty maqala jazdy («Eńbekshil qazaq» gazeti, 08.07.1922 jyl). Osynda qalamger: «Qazaq mádenıeti jáýit, nemis, orys, qatta noǵaı mádenıetindeı bolsa, «qazaq», «qazaq» dep qaıyra sóılep, aýyz aýyrtyp áýre bolmaı-aq «kóppen birdeı kórer» dep qoıar edik. Qazaq aıryqsha sóz bolatyny – hali aıryqsha bolatyndyqtan», dep jazady.

«Ádebıet tanytqysh» – kórkem óner­diń bolmysy men qurylymyn, qazaq áde­bıetiniń ereksheligi men sıpatyn, ádebı úde­ristiń mánin, janrlar qalyptasýynyń qoǵam taǵdyry men talǵamyna qatysyn, sózdiń – ónerge, ónerdiń – pán ǵylymyna aınalý jolyn, sóz júıesi men oı júıesiniń máıegin, óleń men qara sózdiń pishindik, mazmundyq qurylysyn, aýyz ádebıet pen jazý ádebıettiń dara soqpaǵyn, basty janrlar men onyń ishki bólinisteri qaǵıdattaryn, ádebıet pen dáýir, ádebıet pen sana, ádebıet pen dil, ádebıet pen oı, ádebıet pen múdde qarym-qatynasy ja­ıyn jik-jigimen túsindirip beretin ulttyq bilim, tanym, ǵylym, ádisteme, ádisnama kesheni.

Mundaǵy ádebıettaný men dúnıe­ta­nymǵa baılanysty 350-de asa termın (pán sózi) men ataýdyń bári de ult uǵy­myna sýarylǵan, halyq túsinigine jaqyn­datylǵan. Aqań folklor men avtorlyq ádebıetti alash parasatynyń, dúnıeni tanýynyń kilti retinde qaraǵanyn jáne soǵan saı kórkem óner mazmunyndaǵy rámiz, belgi, tuspal t.b. aıqyn kórgenin ańǵaramyz.

A.Baıtursynuly: «Kórkem sóz – kóńil tili, jalań sóz - zeıin tili. Jalań sóz – zeıin baılyǵyna qaraıtyn nárse, kórkem sóz – qııal baılyǵyna qaraıtyn nárse. Jalań sóz dúnıeni turǵan qalpynda alyp aıtady. Kórkem sóz dúnıeni kóńildiń túıgen, qııaldyń meńzegen álipine túsirip aıtady. Jalań sóz aıtqanyn aqyl tabýynsha dáleldep, mánistep, haqıqat túrinde aıtady. Kórkem sóz aıtqanyn qııal meńzeýinshe beınelep, áliptep, kóbinese uıǵarý túrinde aıtady, jalań sóz dúnıede shyn bolǵan, shyn bar nárselerdi áńgime qylady», deı otyryp, sóz ben sana, sóz ben beıne baı­lanysynan týyndaıtyn erekshelikti tujyrymdap jetkizedi.

Búgingi ǵylym til bilimi jáne ádebıet­taný dep jiktegen fılologııa nysanasyn Aqań qarapaıym tilmen, sala mamandaryna da, jalpy kópshilikke de uǵynyqty sózben bylaısha baıyptatady: «Shyǵarmanyń eki jaǵy bar: 1) tysqy til jaǵy; 2) ishki pikir jaǵy. Sondyqtan sóz óneriniń ǵylymy ekige bólinedi: 1) shyǵarmanyń tiliniń ǵylymy; 2) shyǵarmanyń túriniń ǵylymy. Tiliniń ǵylymy dybystardyń, sózderdiń, sóılemderdiń zańynan shyǵatyn til óńiniń júıelerin tanytady. Túriniń ǵylymy sóz ónerinen shyqqan nárselerdiń mazmun jaǵynyń júıelerin tanytady. Sondyqtan sóz óneriniń ǵylymy shyǵarmanyń til óńi jaǵynan – til ıa luǵat qısyny bolyp, maz­mun jaǵynan – qara sóz júıesi, daryndy sóz júıesi bolyp bólinedi». Muny «til-ádebıet álippesiniń álipti erejesi» deýge de bolady.

Ádebıettaný kóshbasshysynyń: «Sóz óneri adam sanasynyń úsh negizine tireledi: 1) aqylǵa, 2) qııalǵa, 3) kóńilge. Aqyl isi – ańdaý ıaǵnı nárselerdiń jaıyn uǵý, taný, aqylǵa salyp oılaý; qııal isi – meńzeý ıaǵnı oıdaǵy nárselerdi belgili nárselerdiń turpatyna, bernesine uqsatý, berneleý, sýrettep oılaý; kóńil isi – túıý, talǵaý», dep ádebıettiń máni men arqaýyn naqty jetkizýin de ári sheberlik, ári tapqyrlyq der edik. Az sózge kóp maǵyna syıdyrý osyndaı-aq bolar.

Sóz ónerin ǵylym retinde qaraı kele, Aqań: «Sóz ónerinde jumsalatyn zat – sóz. Sóz shýmaǵy – til dep atalady. Sóz ónerine jumsalǵan sóz shýmaǵy da – til ıa luǵat dep atalady. Shyǵarma tili eki túrli bolady: 1) aqyn tili; 2) ánsheıin til. Aqyn tili – aıryqsha óń berilip aıtylǵan sóz. Ánsheıin til – ondaı óń berilmeı, jaı aıtylǵan sóz» dep túıindeıdi. Osy anyqtamadaǵy «zat» degen uǵym til men ónerdiń mán-mazmunyn, kórkemdigin ashatyn jandy tetikke aınalǵanda, túsinik pen tanym aýqymy keńeıe túsedi.

«Ádebıet tanytqysh» – búgingi ádebıet­tanýǵa jol ashqan janrlyq jikteýdiń ıakı bólýdiń basynda turǵan eńbek. Munda folklor («aýyz ádebıet») janrlary, «dindar dáýir» ádebıeti janrlary, «syndar dáýir» ádebıeti janrlary aıqyndalyp, ishteı saralanǵan. Osy jikteýdi – ult ǵalymyna, tipti Túrki dúnıesi ádebıettanýyna A.Baı­tursynuly engizgen jańalyq dep aýyz toltyryp aıta alamyz.

A.Baıtursynuly óz tusyndaǵy áde­bıet nemese ádebıettanýdyń túrli alańda­ryndaǵy oı-pikirlerdi de qaperinen tys qal­dyrmaıdy. Eńbeginiń bir jerinde: «Aýyz shyǵarmany (anaıy ádebıetti) aýyz sóz dep ǵana atap, jazba shyǵarmany (sy­­paıy ádebıetti) ǵana tanýshylar bar. Bi­raq qalaı da asyl sózdiń bári de tildegi áde­bıet esebinde júriledi» dep, ala-qula ta­nym úderisinen habar berse, taǵy bir jerde eksperımentshil fýtýrısterdi (1910-1920 jyldardaǵy «jańashyl» óner túri) «jorǵaǵa kelmegenderdi jorǵa deýge bol­maıdy» deı otyryp: «Bul zańnan tys­qary baǵytpen jol salamyz deıtin «putyr­shylar» degen bar, biraq olardiki – áli jol sanyna kirmegen jospar sııaqty nárse», dep túırep ótedi.

Endi biraýyz sóz «Ádebıet tanytqysh» tekstologııasy men kitapta A.Baıtursynuly paıdalanǵan mátinder men olardyń avtorlary týraly.

Osy tusta ahmettanýshylarǵa álem táji­rıbesinde bar mynandaı oı tastaǵymyz keledi: qazir negizgi qoldanysta júrgen nusqany «túpnusqa» dep atamaı, «Ádebıet tanytqyshtyń» Qyzylorda-Tashkent nus­qasy» deý qısyndy. О́ıtkeni túpnusqa bolatyndaı Aqańnyń óz qoljazbasy ázirshe tabylǵan joq. Al «Qyzylorda – Tashkent nusqasynyń» túpnusqa bola almaıtyny – mátininde birshama tehnıkalyq qate kezdesedi ıaǵnı terýde, kóshirýde, basýda ketken obektıvti faktorlar bar. Ony aqyldasa otyryp túzetý – ýaqyt talaby.

Buǵan úsh-tórt mysal keltirsek, qara­pa­ıym oqyrmannyń ózine de túsinikti bolady.

1) Aqań túıdekteı sóıleýge mynandaı mysal keltiredi: «Baq – erikte, erik – erlik pen birlikte, erik – uranymyz, birlik – quranymyz bolsyn (Shyrsha)». Osynda biz bólektegen (kýrsıv) ekinshi «erik» – «erlik» bolyp jazylýy tıis ekeni beseneden belgili. «1926 jylǵy nusqa­nynyń» 71-betin qarasaq, onda da tehnı­kalyq qatelikpen qaıtalana «erik» bolyp qattalypty.

2) «Saryndamanyń» salt sózi – dilmar sózine Myrzan bı tapqyrlyǵy mysalǵa alynǵan. Sonyń astyna derek kózi retinde «Ybyraıuly Turman jınaǵynan» dep kórsetilse («1926 jylǵy nusqa» boıynsha 193-bet), bir mysaldan keıin-aq sol derek berýshiniń nyspysy «Shorman» bolyp ketedi («Ybyraıuly Shorman jınaǵynan» 194-bet). Bul da – tehnıkalyq qate.

3) «Taqpaqqa» 4-mysal retinde berilgen «qu­rastyrylyp qosylǵan maqaldardy» qaraıyq («1926 jylǵy nusqa» boıynsha 197-bet):

«Daýyl bolmaı jaýyn bolmas,

Jaýyn bolmaı qaýyn bolmas,

It balasy saýyn bolmas.

Eki daý adaǵy aýyl bolmas,

Aýyl bolsa da táýir bolmas...».

Osyndaǵy kýrsıvpen jazylǵan joldan ne túsindińizder? Qazirgi «Ádebıet tanytqysh» nusqa-basylymdarynyń birinen-birine kóship júrgen «eki daý adaq» jumbaǵynyń sheshýi halyqtyń qaımaǵy buzylmaǵan qara óleńi men maqalynda tur («Eki jalqaý aýyl bolmas, Aýyl bolsa da táýir bolmas»). Iаǵnı 1926 jyly basylýda tehnıkalyq qate ketken. Endi sondaı qatelikti qaıta jarııalaı bergennen maı shyqpasy anyq. Eń bastysy, ol Aqań ósıetine – ult saýattylyǵyna qıǵash.

4) «Ǵuryp sózine» mysal retinde «Kete Shernııaz aqynnyń Baımaǵambet pyra­óbyıtyldyń qyzy Aqyl Qanykeıdiń to­ıyn bastaǵan» óleńi usynylǵan. Osyndaǵy myna úzindidegi jol keıingi jınaqtarda árqıly jazylyp júr:

«Qudaıym qýat bergeı tańdaıma,

Ár túrli óleń keldi jaǵdaıyma.

Toıynda Baıekeńniń sóz sóıleıin,

Bitpese esek qyly mańdaıyma...».

(1926 jylǵy nusqada 201-bet).

Osyndaǵy «esek qyly» ne? Aqańnyń 1989 jyly qaıta basylǵan jınaǵynda da osyndaı (251-bet). Al 2003 jylǵy jınaǵynda (304-bet) – «ósek qyly». Al Shernııaz Jarylǵasuly óleńderi engen murada (Almaty: «Nurly Press» baspasy, 2014. – 214-bet) – «esek jeli». Kórdińizder me, oılanatyn-aq mátindik másele. Suraq týady: bálkim bul da «1926 jylǵy nusqada» ketken tehnıkalyq qate me eken? Shernııaz arnaýynyń satıralyq reńki basym. Sondyqtan álgi «esek qyly», «ósek qyly», «esek jeli» bolyp qubylǵan tirkestiń tupnusqasy – «esek jemi»-aý dep oılaımyz. Sebebi, teri aýrýynyń bir túrin – «esekjemi» (oryssha «krapıvnısa») dep ataıdy. О́leńniń logıkasyna qarasańyz, jara ekeni shamalanady. Qyl bitpeıdi, jabysady nemese túsedi...

Aqyry tekstologııa dep qaldyq, onda eń basty máseleni de aıtýǵa peıildimiz. Bul – jalpy alashtanýshylarǵa (ózimiz de barmyz), sonyń ishinde naqty ahmettanýshylarǵa qarata aıtylǵan syn. A.Baıtursynuly­nyń «aqtalǵanyna» 34 jyldaı ýaqyt ótti, nege osy tulǵamyzdyń basty kitabynyń biri – «Ádebıet tanytqyshty» áli tolyq jáne ǵylymı túsinikterimen jarııalaı almaı júrmiz. M.Dýlatulynyń «Jańa mektep» jýrnalynyń 1927 jylǵy №6 (21) sanyna qosymsha retinde shyǵarylǵan «Qa­zaq tilinde basylǵan kitaptardyń kór­setkishi. 2-bólim» atty murany sholsaq (Qy­zylorda: Qazaqstan memleket baspasy), 1926 jyldyń qańtarynan 1927 jyldyń maýsymyna deıin shyqqan eńbekter ishinde «Baıtursynuly Aqymet. «Ádebıet tanytqysh». Qyzylorda – Tashkent. 284 bet. Baǵasy 1 som 35 tıyn» degen derek shyǵady. Endi qolymyzdaǵy «Ádebıet tanytqyshtyń» 1926 jylǵy nusqasynyń ksero-kóshirmesine qaraımyz. Munda (bas-aıaǵy ıakı tıtýldyq beti men mazmuny joq) – 282 bet. Taǵy suraq keskesteıdi: eki bet – «Sóz bastary» («Mazmuny») ma, joq sońyndǵy birer betteı materıal tabylmaı tur ma? Muny bir deńiz.

Ekinshi, biz keıingi nusqalarda kóp núkte qoıylyp ketken jerlerge (mysal arasynda) tańǵalatynbyz. «1926 jylǵy nusqany» qarap, sol kóp núktelerdi taǵy kórdik. Juldyzshamen («kelesi mátin» degen sóz) bólgenniń ózinde 4 joldan 8 jolǵa deıingi shýmaqtarǵa núkte qoıyp kete bergen. Barlyq jazbasyna muqııat Aqań bul jerdegi mysaldardy umytyp ketýi múmkin be? Bizdińshe, múmkin emes. Baspanyń ár qarpi, ár beti qarjyǵa tireletin zamanda «bul ne degen batpan quıryq?». Sondyqtan biz bul «kóp núktelerdiń» bárin «senzorlar julyp tastaǵan mátin» degen toqtamǵa keldik. Álem baspasózi tarıhyndaǵy «aqtańdaq» degen – osy.

A.Baıtursynulynyń ádebıettanýǵa qa­tysty kitabynda mysal alynǵan muralar, avtorlar (aqyn-jazýshylar) shyǵarmalary óte kóp.

«Qobylandy batyr», «Shora batyr», «Alpamys batyr», «Er Tarǵyn», «Er Saıyn», «Edige», «Qambar» epostarynan, «Zarqum», «Sal-sal», «Seıfúl-Málik» qıssalarynan, tarıhı «Oraq-Mamaı», «Abylaı», «Kenesary-Naýryzbaı», «Er­nazar», «Beket» jyrlarynan, «Ken­shimbaı men Aqsulý», «Janaq pen bala», «Esentaı men Balyq», «Jarylqasyn men Aıqyn» aıtystarynan, Móńke bı, Shortanbaı, Murat, Aqmolda, Júsipbek qoja, Ábýbákir, molda Musa, Súgir, Shernııaz, Nysanbaı, Mádeli, Baıtoq, Dosqoja, Budabaı, Shoqan Ýálıhan, Ybyraı Altynsary, Abaı Qunanbaıuly, Shákárim Qudaıberdiuly, Aqan seri Qoramsauly, Ahmet Baıtursynuly, Muhamedjan Ser­áli­uly, Nurjan Naýshabaıuly, Sultan­mahmut Toraıǵyruly, Mirjaqyp Dýlat­uly, Maǵjan Jumabaı, Muhtar Áýezov, Smaǵul Sadýaqasuly, Beıimbet Maı­lyuly, Sáken Seıfýllauly, shet jurttan – Ezop, Fedr, Lafonten, Krylov, Pýsh­kın, Tolstoı, Iаdrınsev, Potanın t.b. shyǵarmasynan úzindi, esimderine silteme úzindi, dáıek beriledi. Osy tizimnen tys birshama búrkenshik esimder men jınaq­tardyń qupııasyn ashý da – ǵylym sharty. Bul – ıen rýhanı baılyq. Tipti bul mysaldar – teńizdiń tamshysy ǵana. Mura­tanýshylardyń bári izdep júrgen, Aqań osy eńbeginde siltemesin kórsetip qoıatyn «Nusqalyqqa» (hrestomatııa) deste-deste­simen engenin shamalaýǵa bolady.

«Ádebıet tanytqyshtyń» 1989 jyldan bergi basylymdarynda (nusqalarynda) esim-soıy «Ybyraı Altynsarın» dep kór­setilgen tulǵamyz «1926 jylǵy nus­qada» – Ybyraı Altynsary (58-bet). Muny tehnıkalyq qate dep oılamaımyz. Aqań qazaq tili zańdylyǵymen Lafon­tendi – «Labúnten», Krylovty – «Qy­rılob» deıdi (sol nusqa, 262-bet). Biraq sol bette bir tehnıkalyq qate ketken. Ol – Lafontenniń týǵan-qaıtqan jyly. «1926 jylǵy nusqada» 1763-1844 dep kórsetilgen. Álbette, kitap sóresinde Brokgaýz ben Efron ensıklopedııasy tura­tyn Aqańa fransýz mysalshysynyń 1621 jyly týyp, 1695 jyly qaıtqany belgili edi (Nemese: Lafontennen keıin bir avtordyń aty-jóni túsip qalǵan, mynaý so­nyń týǵan-qaıtqan jyly).

Mátintanýda usaq-túıek degen bolmaıdy. Tipti qaıbir tańba-dáıekterdiń de tarıhı, rámizdik orny bar. «1926 jylǵy nusqada» uǵymdardy bólektep kórsetý, jikteý belgisi retinde Aqańnyń ózi túzgen álipbı reti (búgingiden múldem basqa), rım sıfry paıdalanylǵan. О́kinishke qa­raı, «Ádebıet tanytqyshtyń» 1989 jyldan bastalatyn keıingi nusqalarynda so­nyń kóbisi derlik joq. Sondaı-aq quras­tyrýshylar nege olaı jasaǵanyna túsinik te bermegen.

Sonymen Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshy» – ár býyn qaıta oralyp rýhanı nár alatyn, ult ónerin dástúrli tanymmen, bilikke sýarylǵan para­satpen baıytatyn eńbek. Muny tek áde­bıetshi ǵana emes, áleýmettik ǵylym­dardyń barsha salasy ókilderi oqyp, zerdeleı alady.

Mahatma Gandıden qalǵan keremet bir sóz bar: «Eger álemniń, aınalamyzdyń ózgerýin qalasaq, biz sol ózgeristiń ózi bolýymyz kerek!». Alash tulǵalarynda, sonyń ishinde A.Baıtursynulynda da ultty serpiltýge jumylǵan mundaı oı-pikirler az emes. Sonyń bir parasy «Ádebıet tanyt­qyshta» tunyp tur.

«Halyq basyna qaıǵyly kúnder týǵan zamanda qaırat kórsetpegen azamat – azamat emes» (1989 jylǵy nusqa, 180-bet), «Jaǵatyn opa sııaqty tek kórik úshin ǵa­na kerek nárse shyndyqtyń júzin kúngeıleıdi» (210-bet), «Balalyqtan shyqqan adamǵa qaıtadan balalyq kúıge túsýge múmkin emes bolsa, anaıylyq kúıden shyqqan halyqtarǵa anaıylyqtan týǵan nársege den qoıyp, ıman keltirý múmkin emes» (228-bet), «Moldalardan shyqqan jazý ádebıet dinge qyzmet qylsa da, tilge qyzmet qylmaǵan» (262-bet), «Kún saıyn istelip jatqan usaq istiń uly iske ulasarlyǵy da, ulaspastyǵy da bar» (281-bet), «Baǵyndyrǵan patshadan basyn bosatyp alý – jurtqa soǵyspen birdeı dárejeli qıyn is» (288-bet) t.b. Úzindiler avtor oı astarynyń keńdigi men tereńdiginen habar beredi. Árbirinen bizdiń tarıhymyz, buralań jolymyz kórinedi. Qazaqstan ǵylymy Aqań murasynan mundaı mándi sózder men pikirlerdi myń-myńdap taýyp, qazirgi jáne bolashaq urpaq úshin qunttap baıyptasa, tek utady.

Ahmet Baıtursynuly «Ádebıet tanyt­qysh» kitaby arqyly mynandaı nátıjege qol jetkizdi:

Birinshiden, qoǵamnyń áleýmettik-má­denı túsinigin, talǵamyn jetildirip, ádebı úderis, rýhanı mura halyq parasatymen, ishki múmkindigimen, sarqylmaıtyn qazynasymen ózektesetinin naqty mysaldarmen dáleldedi.

Ekinshiden, baı dástúri bar, shyǵys pen batys qundylyqtaryn meılinshe ıgergen qazaq ádebıetine ǵylym nysanasymen qarady, tuńǵysh ret ádisnamalyq, teorııalyq qaǵıdattardy qalyptastyryp, ishki túzilisi men mazmundyq-pishindik ereksheligine baǵa berdi.

Úshinshiden, ónertanýdyń, ádebıet­tanýdyń qyzmetin aıqyndap, óner men ádebıettiń qoǵamdaǵy maqsat-mindetin, ornyn dáıektedi.

Tórtinshiden, óner men ádebıetke qatys­ty ana tilimizde jańa da oraıly pán sózderin taýyp, álemdik aıada qazaq tiliniń ǵylym tili retinde múmkindigine jol ashty.

Besinshiden, ádebı úderisti, jeke tulǵalardyń shyǵarmashylyǵyn, rýhanı muranyń ádebıet tarıhyndaǵy rólin túrli ǵylymdar (til bilimi, fılosofııa, psıhologııa, ádebıettaný, jaratylystaný t.b.) yqpaldastyǵymen zertteýdi bastap, taptaýryndyqqa barmaýdy amanattady.

Altynshydan, álemdik ǵylymdaǵy jú­ıe­lilik, sabaqtastyq, shynaıylyq qaǵı­­datyn ustanyp, qazaq ádebıeti men fol-­
k­lo­­ryna tutas qubylys retinde qaraı aldy.

Jetinshiden, salystyrmaly taldaý ádi­sine ıek artyp, ult taǵdyrynyń aınasy sanalatyn óneri men ádebıetiniń asyl arqaýyn, negizgi ereksheligi men sıpatyn baǵamdady.

 

Dıhan QAMZABEKULY,

L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń prorektory,

UǴA akademıgi

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 10 teńgege qymbattady

Qarjy • Búgin, 16:23

Referendýmǵa latvııalyq baqylaýshylar keledi

Referendým-2022 • Búgin, 15:25

Saıajaıdan esirtki zerthanasy tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 13:07

Uqsas jańalyqtar