О́ner • 17 Qańtar, 2022

Baǵlanova Baı-О́lkege barǵanda

8164 ret kórsetildi

Bıyl týǵanyna 100 jyl tolyp otyrǵan KSRO halyq ártisi, Halyq qaharmany, ataqty ánshi Roza Baǵlanova qazaqtyń atyn álemge tanytqan adam. Ol soǵys jyldary maıdan dalasynda án salýmen qatar, 1945 jyly Berlınde ótken jeńis konsertine qatysqan tulǵa. Bul ekiniń birine buıyra bermeıtin baqyt.

Roza Tájibaıqyzy jaıly anyq­tamalyqta, ánshi apamyz 1949 jyly jastardyń dúnıejúzilik festıvali ótken Majarstan astanasy Býda­peshtte óner kórsetýmen qatar, Cheho­slovakııa, Germanııa, Aýstrııa, Polsha elderin aralap qazaq ánin áıgilegen. Odan keıin­gi jylymyq jyldary AQSh, Fran­sııa, Danııa, Kanada, Ispa­nııa, Japonııa, Koreıa, Qytaı, Iran sııaqty ondaǵan memle­ket­tiń sahnalarynda, álem halyq­tarynyń otyzdan astam tilinde shyrqaǵany jaıly derek bar.

Osy oraıda, ánshi apamyz 1963 jyldyń shilde aıynda Mońǵolııa eline, sonyń ishinde qazaqtar shoǵyr qonystanǵan Baı-О́lke aımaǵyna baryp, Qob­danyń qońyr taýlaryn pa­na­laǵan, syrtqy dúnıemen asa bir qatty qarym-qatynasy joq buıyǵy qazaqtardyń ortasynda óner kórsetken eken. Oǵan myna qoldaryńyzdaǵy foto dálel. Bul beıne áýejaıda túsirilipti. Úsh áıel tur. Ortasynda Roza apamyz. Fonda AN-24 ushaǵy. Iаǵnı aımaq sahnasynda óner kórsetken ataqty apalaryn baı-ólkelik sińlileri Ulanbatyrǵa attandyryp salyp tur. Ánshi apamyzdyń oń qol ja­ǵynda tur­­ǵan aımaqtyq mýzyka­ly dra­­­ma teatrynyń bıshisi Ka­shı­pa Qusaıynqyzy bolsa, sol qo­­lynan ustap turǵan adam ta­lant­ty ánshi ári drama ártisi Ser­­keshhan Omarqajyqyzy eken.

Kónekózderdiń aıtýyna qa­ra­ǵanda, álemniń nebir atshaptyrym sahnalarynda án salyp úıren­gen apamyz aımaq ortalyǵyndaǵy 200 adamdyq shaǵyn klýbty men­sinbeı, qatty qońyltaqsyǵan kórinedi. Onyń da jóni bar. О́ıtkeni ataǵy álemge jaıylǵan ánge ede­ni shıqyldap, esigi qıqyldap tur­ǵan aýyl sahnasy qorash bolmaı qaıtsin endi. Onyń syrtynda, Keńes­tik Qazaqstannyń Halyq ár­ti­si degen ataǵy bar. Sóıtip, bi­raz nazdanyp alǵan apamyz kóp ke­shikpeı, Qob­danyń qo­ńyr dalasyn ánge bólegen eken. О́ıtkeni budan da qıyn kúnderi, ıaǵnı 1942 jyly Soltústik-Batys maıdan shebinde tanktiń ústinde turyp án salǵan adam emes pe?! Sóıtip, Baǵlanova­nyń Baı-О́lkede izi qalǵan. Oǵan joǵaryda atap ótkenimizdeı my­na bir foto kýá.

Apamyzdyń oń jaǵynda tur­ǵan Kashıpa apamyz 1940 jyly týǵan. Uzaq jyl aımaqtyq mýzykaly drama teatrynda bı­shi-solıst mindetin oıdaǵydaı atqaryp, aýmaqtyq dárgeıde depýtat bolýmen qatar, «Eńbek dańqy» medaliniń ıegeri atan­ǵany bar. 1993 jyly zeınetke shyǵyp, atamekenge at basyn burǵan. Qazir Pavlodar oblysy, Maı aýdany, Kóktóbe aýylynda turady.

Al sol jaǵynda turǵan Ser­keshhan Omarǵajyqyzy 1941 jyly týǵan ári ólkege tanymal drama ártisi. 15 jasynan bastap, ártúrli sahnada óner kórsetken. О́lkeniń óner shejiresi Taıf Taýkeıulynyń 2018 jyly Ulan­batyr qalasynda jaryq kór­gen «Mońǵolııa qazaq­tarynyń ­teatr tarlandary» atty derekti eńbeginde: «Serkeshhan 1956 jyly emtıhan tapsyryp ár­tistikke qabyldandy. Ol M.Áýe­zovtiń «Eńlik-Kebeginde» Eń­­lik­tiń, «Qozy Kórpesh-Baıan sulý­da» Kúnikeıdiń, Gogoldiń «Revı­zorynda» dýanbasynyń qyzy Ma­rııanyń, Ǵ.Músirepovtiń «Aqan seri − Aqtoqtysynda» Dámeliniń rólin naqyshyna keltirip somdaı aldy. О́te qabi­letti adam. Jıyrma shaqty bet­tik mátindi úsh oqyǵanda jattap alatyn edi» dep jazypty. Jaryqtyq apamyz 2011 jyly ómirden ozyp, jambasy týǵan jerine tıgen eken.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar