Suhbat • 25 Qańtar, 2022

Tórt tulǵaǵa perzent bolý – taǵdyrdyń syıy

994 ret kórsetildi

Adam balasyna ata-anany tańdaý múmkindigi berilmegen. Qaı ákeniń kindiginen órbip, qaı ananyń qursaǵyna biterimiz bir Allaǵa ǵana aıan. Dese de, qudireti kúshti Qudaıdyń nazary túsken pendesin ulylarǵa urpaq etip, elden ereksheleıtini jáne bar. Buǵan búgingi keıipkerimiz Maqpal MÝSINANYŃ taǵdyr-talaıy dálel.

– Maqpal Shahanqyzy, taǵdyr sizdi Shahan Mýsın, Baýyrjan Momysh­uly jáne Rábıǵa Syzdyqova sekildi qazaqtyń úsh birdeı tulǵasyna perzent etipti. Bul taǵdyrdyń syıy ma, álde synaǵy ma?

– Tórteý deńiz. Bul qatarǵa týǵan anamdy – Ǵaınıkamal Baýbekovany da qosar edim. Men úshin ol da biregeı tulǵa! El aldynda júrgen eki birdeı myq­tynyń júregin jaýlaýy tegin emes ári ol ónerpazdar ortasynda tanymal adam. Al taǵdyrdyń syıy ma, synaǵy ma degenge kelsek, syıy degenimiz du­rys-aý. Tórteýi de tanymal tulǵa boldy. Tórteýin de erekshe jaqsy kórdim, bólip-jarmaı bárine birdeı qaradym. Álbette, erli-zaıyptylardyń ajyrasýy otbasy úshin úlken synaq. Ásirese mundaıda balalarǵa qıyn. Sondyqtan qos taraptyń da balanyń kóńiline, sezi­mine erekshe nazar aýdarǵany mańyzdy. Qandaı jaǵdaı bolsyn, adamı qarym-qatynasqa syzat túspeýge tıis. Balanyń áke-sheshesimen kórisip, sóılesip turýy­na eshqandaı kedergi bolmaýy kerek. Jal­­py, bir-birinen eki bólek ómir súr­se de bala sanasynda «burynǵy ata-ana» degen uǵym bolmaıdy. Sol sebepti bári­ne razymyn. Olar aqyldy adamdar edi. Bárine túsinistikpen qaraıtyn. Bizdi mahabbatqa, meıirimge bóledi. Olardan kóp dúnıeni úırendim.

– Belgili akter, aqyn, týǵan ákeńiz Shahan Mýsınniń minezinen taǵdyr sal­ǵan taýqymettiń izderi baıqalatyn ba edi? Ol kisi qandaı áke boldy?

– «Kózden ketse, kóńilden de ketedi» deıdi. Durys aıtylǵan. Shynymen, el­diń nazarynda júrip, ómirden ótken soń, umytylyp ketetin jandar barshy­lyq. Osy oraıda el gazeti «Egemen Qa­­zaq­stannyń» marqum ákelerim men ana­la­rymnyń esimin atap, eske alyp, olar­dyń ómir jolyna qyzyǵýshylyq tanytyp, urpaq jadynda qaıta jańǵyrtyp jatqanyna qýandym. Bul jaqsylyqtyń belgisi. Tarıhty umytýǵa bolmaıdy. Tarıhtyń qaıǵy tunǵan betterine de qurmetpen qaraýǵa tıispiz. Ár zamannyń óz batyry bolady. Olar el jadynan umytylmaıdy. Al meniń ákem, 16 jol óleń jazyp 18 jyl túrme taýqymetin tartqan, taǵdyr qansha aýyrtpalyq salsa da muqalmaǵan, eńsesi túspegen, búgilmegen, qaıta ónerimen eldiń súıikti ulyna aınalǵan Shahan Mýsın – naǵyz qaharman!

7465

Oılap otyrsam, ákemniń taǵdyry halqymyzdyń basyna túsken taýqymet­pen birdeı eken. Ol kese-kóldeneńdegen qıyndyqtarǵa qarsy turdy, adam tózgi­siz jaǵdaılarda da adam bolyp qa­lý kerektigin dáleldedi. О́zgelerge úlgi bol­dy. Qanshama aýyrtpalyq kezdes­se de, adamgershiliktiń aq týyn bıik ustady. Ol óleń jazýǵa erte jastan qu­mar bolypty jáne ózin aqyn sanady. О́ziniń aıtýynsha, dál osy poezııa ony ómirge qushtar etken. Poezııa onyń úmiti edi. Sol bir úmit tyǵyryqtan jol tapty, teperishten muqalmaı, taýqymetti eńserýge kúsh berdi. Aýyr kúnder, azapty jyldar óleńge aınalyp, ákemdi ajaldan qutqardy.

Ol repressııaǵa ushyraǵan jyldary jazǵan óleńderin, lagerde týǵan shýmaqtaryn sanasynda ǵana saqtaǵan. Olardy baspa betinde jarııalaý bylaı tursyn, qaǵazǵa túsirýdiń ózi múmkin bolmaǵan. Tek qaıta qurý bastalǵan 1980 jyldardyń ortasynda ǵana ákemniń óleńderi gazet-jýrnaldarǵa basylyp, oqyrmanymen qaýyshty. Degenmen onyń keıbir shýmaqtary, óleńderi 1960-1970 jyldardyń ózinde-aq belgili bir ortada keń taralǵan. Máselen, Qalı­jan Bekhojın, Ǵafý Qaıyrbekov, Qýandyq Shańǵytbaev, Tahaýı Ahtanov, Hamıt Erǵalıev sekildi qalamger dos­tary biz­diń úıge qonaqqa kelgende min­det­ti túrde ákemnen qorjyn túbinde jat­qan óleńderin oqyp berýdi suraıtyn. Ásirese, «Tereze» degen óleńi kóp oqyla­tyn. Ákem muny 22 jasynda túrmede shy­ǵarǵan eken. Otyrǵandardyń ony erek­she tolqynyspen, tebirenispen tyń­daıtyny esimde. Keıbiriniń kózi­nen jas yr­shyp túsetin. «Tereze» tyńdaý­shy­lar­dyń kókeıindegi kóp jaıdy qozǵasa kerek.

Ádette túrme taýqymetin tartqandar ómirge ókpeli bolady degen túsinik qa­lyptasqan. Biraq munyń ákeme eshqan­daı qatysy joqtaı. Ol ázil-qaljyńǵa jaqyn edi. Nebir náýbetten aman qutylýyna daosy bir qasıeti septesken shyǵar dep oılaımyn. Ol taýqymet tartqan jandaı emes, kerisinshe ómirge rıza, qushtar, kóńildi adam edi. Qıyndyqtyń ózin ázilge jeńdiretin jáne árbir dúnıeniń jaqsy jaǵyn kórýge tyrysatyn. Onyń ómirge shaǵym aıtqanyn kórgen de, estigen de emespin. Pende bolǵan soń ózimiz de nebir keleńsizdikterge tap bolyp jatamyz ǵoı. Kúıgelektikke salynǵan sondaı sátterde únemi ákemdi eske alamyn. Bizdiń basymyzdaǵy qıyndyq ol tartqan zardaptyń qasynda túk te emes.

– О́geı ákeńiz, batyr Baýyrjan Momysh­ulyn qalaı qabyldadyńyz?

– Ony «ata», «atashka» dep atadym jáne ata retinde qabyldadym. Birin­shiden, ol ákemnen áldeqaıda úlken kórinetin. Ekinshiden, bes jastaǵy men úshin ony «ata» deý qolaıly bol­dy. Baýyrjan Momyshuly anam Ǵaı­nı­kamalǵa 1961 jyly úılendi. Olar 12 jyl, 1973 jyldyń naýryzyn­da anam qaıtys bolǵanǵa deıin birge turdy. Anam týraly jazýshy Ázilhan Nurshaıyqovtyń «Aqıqat pen ańyz» kitabynda da aıtylady. Batyr Baýyrjan men anamnyń úılenýi sol kezde úlken shýǵa aınalǵan. Sheshem ákemmen ajyrasty. Anam úsh balasymen Baýkeńniń qolyna baryp kirdi. Batyr da óz áıelimen resmı túrde ajyrasty. Baýkeńniń onymen birge turmaǵanyna da birshama ýaqyt ótken eken ári aralarynda bala bolmaǵan. Sóıtip sheshem ekeýi zańdy nekege turady. Anamdy Qamash deıtin.

6465

Olardyń qosylýy úlken shýǵa ulas­ty dedim ǵoı. Bul is Qazaqstan Jazý­shy­lar odaǵynyń partbıýrosynda qa­ralǵan. Onyń sheshimi boıynsha kommýnıst Baýyrjan Momyshulyna qatań sógis jarııalandy. SK-nyń sol kezdegi birinshi hatshysy Ismaıl Iýsýpov Baýkeńe «bireýdiń áıelin nege tartyp alasyń» dep túsinikteme jazýyn talap etipti. Sóıtse munyń aldynda «Qazaq ádebıeti» gazetinde batyrdy aıyptaǵan maqala jarııalanǵan eken. Baýkeń túsiniktemeni arab qarpimen qazaqsha jazypty ta, lám-mım demesten shyǵyp ketipti. Arab qarpin bilmeıtin Iýsýpov kómekke Dinmuhamed Qonaevty shaqyrady. Ol bul ýaqytta Mınıstrler keńesiniń tóraǵasy. Úsh joldan turatyn túsiniktemege úńilgen Dımekeń ábden kúlip alady da, alǵashqy eki jolyn oqyp beripti. Sońǵysyn oqymapty. Shataqtaý dúnıe jazylǵan ǵoı. Muny maǵan Mekemtas aǵa Myrzahmetov aıtty. Ol aspırantýrada oqyǵan jyldary bizdiń úıde turdy ári Baýyrjan Momyshulynyń jeke hatshysy jáne senimdi ókili boldy.

Batyrǵa turmysqa shyqqanda anam 40 jasta eken. Onyń ústine úsh balasy bar ári júrek aýrýyna shaldyqqan. Anam júrek ustamasymen aýyratyn. Munyń bárin Baýkeń bilmedi emes, bildi. Endeshe jer ortasy jasqa jetkende olardyń jeligýine ne sebep boldy degen zańdy saýal týyndaıdy. Menińshe, jaýaby túsinikti. Munyń bári tekten-tek emes. Olardy erekshe bir sezim baılanystyryp otyr jáne ol tutqıyldan tutanǵan sezim emes. Bul sezim ertede paıda bolǵan. Anam Baýkeńmen soǵysqa deıin, 18 jasqa tolar-tolmas shaǵynda tanysqan eken. Keıin maıdanda kezdesip, tabysqan. Anam konserttik brıgadamen birge maıdan dalasyna baryp, jaýyngerler aldynda óner kórsetken. О́kinishke qaraı, soǵystan keıin olardyń joly ekige aıyrylǵan. Tek jıyrma jyldan keıin kezdesip, bir-birinsiz ómirdiń máni joq ekenin uqqan. Meniń bar biletinim osy. Baýkeńniń kúndelikterinde bul týraly egjeı-tegjeıli jazylǵan bolýy múmkin.

Ákem anamnyń bul áreketine túsi­nistikpen qarady dep oılaımyn. О́ıt­keni onyń anam týraly jaman pikir aıt­qanyn, onyń áreketin talqyǵa salyp, synaǵan sátin kórgen emespin. Koly­manyń qıyndyǵyn kórgen, Sibirdiń sýyǵyn keshken, túrmeniń taýqymetin tartqan ákem úshin áıeliniń ketip qalýy anaý aıtqandaı tragedııa da bolmaǵan sııaqty. Onyń ústine ákem perzent súıgizip, tárbıelegeni úshin anama únemi rıza ekenin aıtyp otyratyn. Keıin ákem Rábıǵa Syzdyqovadaı tamasha adam­men shańyraq kóterdi. Onymen ómi­riniń sońyna deıin, ıaǵnı qyryq jyldaı baqytty ǵumyr keshti. Ákemniń Baýyr­jan Momyshulymen aradaǵy baılanysy da jaman bolǵan joq. Bir-birine qurmetpen qarady. Baýkeńniń ákeme qoltańba jazyp syılaǵan kitap­tary sonyń dáleli.

– Rábıǵa Syzdyqovamen aradaǵy qyl ótpes syılastyǵyńyz týraly kóp estidik. Bul týraly Rábıǵa apaı­dyń esteliginen de oqydyq...

489496

– Ákem Rábıǵa apaıǵa 1962 jyly úılendi. Rábıǵa apaı ol ýaqytta Ǵylym akademııasyna qarasty Til bilimi ıns­tıtýtynda ǵylymı qyzmetker bolyp jumys isteıtin. «Abaı tili» taqyry­bynda doktorlyq dıssertasııa jazýǵa daıyndalyp júrgen kezi. Olardyń jup quraýyn taǵdyrdyń naǵyz syıy der edim. Ekeýine ortaq dúnıe kóp edi. Bir-birin erekshe qurmetteıtin. Ákem óz mýzasyn sol kezde ǵana tapqandaı bop kórinedi maǵan. Olar baqytty ǵumyr keshti. Rábıǵa apaı shynymen tamasha adam edi. Úı sharýasyna qanshalyqty tııanaqty bolsa, ǵylymı jumysyna da sonshalyqty jaýapkershilikpen qaraıtyn. Ákem onyń ár jetistigine qýandy. Bir-birimen únsiz uǵynysyp, bir-birin únemi qoldap otyratyn. Men ony ekinshi anam dep qabyldadym. Odan kóp dúnıe úırendim. Jumysqa erekshe jaýapkershilikpen qaraýdy boıyma sińirgen de sol kisi.

– Anańyz Ǵaınıkamal týraly ne aıtar edińiz?

– Anam 1921 jyly burynǵy Se­meı oblysynda týǵan. Ákesi Bekbaı Baısov 1860-1938 jyldary ómir súr­gen. Aýqatty adam bolypty. Abaı áýle­timen jaqyn aralasqan. 1940 jyly Semeıdegi alǵashqy Abaı mýzeıi dál osy Bekbaıdyń úıinde ashylǵan. Bul úıge Abaıdyń ózi de, uldary da jıi aıaldaǵan eken. Abaıdyń alǵashqy kitabynyń ja­ryqqa shyǵýyna qarjy bólgen de dál osy Bekbaı Baısov. Kitap 1909 jyly Peterbýrgtegi I.Boraganskııdiń bas­pahanasynda basyldy. Baıdyń urpaq­taryna degen kózqaras teris bolsa da, Baýyrjan Momyshuly áıeliniń tekti jerden shyqqanyn maqtan etetin.

Ǵaınıkamal ánge qumar bolypty. 1936 jyly Semeıdegi oblystyq óner olımpıadasynda top jaryp, Alma­tydaǵy respýblıkalyq baıqaýǵa joldama alǵan. Sóıtip ony Almatydaǵy mýzykalyq tehnıkýmnyń vokal klasyna qabyldaıdy. Buǵan qosa memlekettik fılarmonııanyń horynda óner kórse­tedi. 1941 jyly fılarmonııanyń solısi atanady. Soǵys jyldary konsert­tik brıgadamen birge maıdanda án shyr­qaǵan. О́kinishke qaraı, oq pen ottyń ortasynda án salyp júrgende daýys jelbezegin qatty zaqymdap alady. Osylaısha, ony 1945 jyldyń naýryzynda ánshi­likten ártistikke aýystyrady. Keıin Pavlodardyń oblystyq drama teatryna jiberilgen. 1947 jyly Semeıdiń oblystyq mýzykalyq drama teatryna aýysady. Shahan Mýsınmen osy jerde tabysqan. Bul ákemniń Kolymaǵa 10 jyl «saıahattap» kelip, óziniń súıikti teatryna oralǵan beti eken. Olar teatr sahnasynda qos ǵashyq Aqan seri men Aqtoqtynyń rólin oınap qana qoımaı, ómirde de jup qurap, shańyraq kóterdi. Biraq anam áýelde «halyq jaýyna» turmysqa shyǵýǵa qoryqqan eken.

1949 jyly ákem ekinshi ret sottalyp, Sibirge aıdaldy. Anam bir jasar Shápıǵamen birge ákemniń sońynan ketipti. Kemel sol jaqta 1950 jyly dúnıege kelgen. 1951 jyly anamnyń úlken ápkesi olardyń hal-jaǵdaıyn bilý úshin Sibirge barady. Mundaǵy turmystyń máz emes ekenin kórgen ol Ǵaınıkamaldy balalardyń bolashaǵy úshin ózimen birge Almatyǵa júrýge kón­diredi. Ákem qarsy bolmapty. 1951 jyldyń jazynda Almatyǵa oralǵan anam Gogol atyndaǵy teatr-óner ýchı­­­­lı­shesine qaıta qabyldanyp, ony 1953 jyly támamdaıdy. Vınogradov kóshesindegi «ártister úıinen» páter alyp, memlekettik fılarmonııaǵa jumys­qa ornalasady. Ol ýaqytta «baıdyń ur­paǵyna», «halyq jaýynyń» áıeline qyryn qaraıtyndar kóp edi ǵoı. Dese de anamnyń aldynan únemi jaqsy adamdar kezdesip otyrǵan. Solardyń biri – Ahmet Jubanov. Ol Ǵaınıkamaldyń talantyn joǵary baǵalaǵan. Anam 1958 jyly qazaq óneri men ádebıetiniń Máskeýdegi onkúndiginde konsert júrgizgen. 1960 jyly «Dostyq» jolynyń ashylýyna arnalǵan saltanatty konsertke qa­tysqan.

Ákem Sibirden 1954 jyly oraldy. Sóıtip otbasynyń tórt kózi túgendelgen. Ol birden Jas kórermen teatryna qabyldandy. Birshama ýaqyttan keıin ákem Sháken Aımanovtyń shaqyrýymen Áýezov atyndaǵy qazaq drama teatryna aýysty. 1955 jyly kınodan da ról buıyrdy. Ony bul salaǵa jaqyn dosy, rejısser Májıt Begalın shaqyrǵan eken. Dál sol jyly men týyppyn.

– Shahan Mýsın men Ǵaınıkamal Baý­bekovadan týǵan úsh perzenttiń taǵ­dyry qalaı órildi? Olar qazir qaıda?

– Úlkenimiz Shápıǵanyń 1948 jyly Semeıde týǵanyn joǵaryda aıttym. О́kinishke qaraı, 2020 jyly ómirden ótti. Ol KSRO Kınematografıster oda­ǵynyń múshesi boldy. 1977 jyly VGIK-ti – Búkilreseılik memlekettik kınematografııa ınstıtýtyn támamdady. «Qa­zaq­­fılm» kınostýdııasynda jumys istedi. Qazaqstandaǵy áıel kınematografıster qaýymdastyǵyn basqardy.

Kemel 1950 jyly Sibirde, dálirek aıtsaq Novosibir oblysy Mıhaılov aýdany Chýmakovo selosynda týǵan. Mektepti bitirgen soń QazGÝ-ǵa oqýǵa tústi. Biraq támamdaǵan joq. Buǵan onyń erekshe minezi áser etti dep oılaımyn. Naǵyz romantık edi, saıahattaýdy unatatyn, únemi tosyn oqıǵalardyń ortasynan tabylatyn. Poshta tasıtyn vagonnyń jolserigi bolyp jumysqa turyp, Sibir men Qıyr Shyǵysty tegis aralap shyqty. Tipti Prımorsk ólkesine deıin baryp, Nahodka qalasynda balyq aýlaý traýlerinde jumys ta istegen. О́kinishke qaraı, ómirden erte ketti. Almaty qalasynda qaıtys boldy.

– Qazir Sankt-Peterbýrgte turasyz ba?

– Iá. 1973 jyly Lenıngrad mem­lekettik ýnıversıtetiniń Shyǵystaný fakýltetine oqýǵa tústim. Qytaı fılologııasy kafedrasynda oqydym. Ýnıversıtetten keıin Lenıngradta bir­­jola qaldym. О́ıtkeni turmys qur­­­ǵan edim, balalarym ómirge keldi. Qyzmetim shet tilderimen baılanysty boldy. Aldymen japon jáne aǵylshyn tilderinen ǵylymı-tehnıkalyq ádebıet­terdi aýdardym. Keıin orta mektepte jáne medısınalyq lıseıde aǵylshyn tilinen sabaq berdim. Budan keıin aǵyl­shyn tilinen kórkem aýdarma jasaý­ǵa kóshtim, baspalarmen jumys istedim. Qytaı tilin meńgergenimdi qaıteıin, sol kúıi bul qabiletimdi ká­dege jarata almadym. Ol ýaqytta Ke­ńes-Qytaı arasy sýyp ketken edi. Tıi­sin­she, qytaı tiliniń de qajeti bolmady. Tájirıbe bolmaǵan soń, biletin dúnıemniń bári umytyldy.

Negizi eki qalada, Sankt-Peterbýrg pen Almatyda qatar turdym desem de bolady. Týǵan-týystarymdy kórip, ákemniń qasynda kóbirek bolý úshin Almatyǵa jıi keletinmin. Ákem qaıtys bolǵan soń kelýim tipti jıiledi. О́ıtkeni ekinshi anam Rábıǵa apaıǵa barynsha qoldaý kórsetýge tyrystym. Eki qa­lanyń ortasynda júrip tıimdi ispen shuǵyldanýdy kózdedim. Aıtalyq, Sankt-Peterbýrgten arnaıy kórme áke­lip, uıymdastyrýǵa bolady. Sóıtip qur bosqa júrgenshe paıdaly ispen aınalysaıyn dep sheshtim. Dostarym men tanystarymnyń arasynan ıdeıamdy qol­daıtyndar tabyldy. Osylaısha, biz mádenı jobalarmen aınalysa bastadyq. «Dıalog kýltýr» jeke kommersııalyq emes uıymy quryldy. Uıymdastyrý jumystarynyń bári osy uıym arqyly retteldi. 2007 jyldan beri uıymnyń bastamasymen Almaty men Peterbýrgte birshama kórme ótkizildi. 

– Kórmeler qandaı taqyrypqa arnalǵan?

– Máselen, iri jobalarymyzdyń biri 2009 jyldyń jeltoqsanynda F.Dos­toevskııdiń ádebı-memorıaldyq mý­zeıinde uıymdastyrylǵan «Qazaqtar – Sankt-Peterbýrgte: XVIII ǵ. – HH ǵ. basy» («Kazahı v Sankt-Peterbýrge: XVIII v. – nachalo XX v.») kórmesi. Onyń ıdeıasy mýzeı dırektory, qurbym Natalıa Túımebaıqyzy Áshimbaevamen bol­ǵan áńgime barysynda týyndaǵan edi. Maqsat arhıvtik qujattar men túr­li mýzeıler­diń jádigerlerin paıdala­na otyryp, qazaq qoǵamy men Reseı ımperııasy­nyń astanasy ári mádenı-ǵylymı orta­lyǵy Peterbýrgtiń zııatkerlik elıtasy­men ózara baılanysynyń tarıhyn kórsetý boldy. Bizdi Qazaqstannyń sol kezdegi Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi birden qoldady jáne onyń qoldaýynsyz munyń júzege asyrylýy da qıyn edi. Ol kezde bul vedomstvony Muhtar Qul-Muhammed basqardy. Atalǵan kórmege daıyndyq kezinde «Ýálıhanov Sankt-Peterbýrgte» degen taqyrypqa ańsarym aýdy. Reseı ǵylym akademııasy arhıviniń Shoqan Ýálıhanovqa arnalǵan qorynda (№23 qor) bir jyl otyryp, Shoqannyń Neva jaǵalaýyndaǵy qalada ótkizgen ómirine qatysty materıaldardy izdedim. Menimen birge atalǵan taqyryp boıynsha belgili dostoevskııtanýshy ǵalym, F.Dostoevskıı ádebı-memorıaldyq mý­zeıi dırektorynyń orynbasary Bo­rıs Tıhomırov te aınalysty. Osy ju­­mystyń nátıjesinde «Shoqan Ýálı­ha­nov Sankt-Peterbýrgte» («Chokan Va­lıhanov v Sankt-Peterbýrge») kitaby jaryqqa shyqty. Bul eńbektiń Qazaqstan Mádenıet mınıstrliginiń qoldaýymen jaryqqa shyqqanyn atap ótý kerek. 2020 jyly atalǵan kitap qazaq tiline aýdaryldy. Ony meniń ótinishim boıynsha Rábıǵa apaıdyń shákirti, N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-dyń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Gúlnar Muratova tárjimalady. Endi osy kitap­ty jaryqqa shyǵarý kerek. «Egemen Qazaqstan» gazeti arqyly kitapty qazaq­tildi oqyrmandarǵa usynýǵa nıetti bas­­pa­lar men qyzyǵýshylyq tanytqan adam­dardyń usynystaryn qýana-qýana qarastyrýǵa ázir ekenimizdi jetkizgim keledi. Bul biz úshin úlken qýanysh bolar edi.

– Shahan Mýsınniń Pavlodar ob­ly­synyń Maı aýdanynda týǵanyn kópshilik bile bermeıdi. Ákeńiz týǵan topyraqta boldyńyz ba?

– Pavlodar óńirinde bala kúnimde boldym. Biraq ol sapardan esimde qalǵany shamaly. Qatelespesem, ákemniń Darıǵa esimdi týǵan ápkesi Lebıaji aýylynda turdy. О́kinishke qaraı, ákemniń ómiri men shyǵarashylyǵy tereń zert­telip jatqan joq. Ǵalamtorda ol týraly azdaǵan jazba ǵana bar. Buryn ol týraly maqalalar jıi jarııalanatyn. Almatynyń shaǵyn kósheleriniń biri Shahan Mýsınniń atymen atalady. Endi Pavlodardaǵy kóshelerdiń nemese mádenı ordalardyń birine ákemniń aty berilse degen tilegim bar.

– Tushymdy áńgimeńizge rahmet.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar