Qaıyrbek Súleımenov: Joǵary jalaqy máseleni túpkilikti sheshpeıdi

– Qaıyrbek Shoshanuly, qańtar oqıǵalarynan keıin elimizde qa­lyp­tasqan ahýal jáne el ishin turaq­tan­dyrý úshin qabyldanyp jatqan sharalar týraly ne aıtar edińiz?

– Elimizde bolǵan keshegideı oqıǵalardyń árqashan óz sebepteri bolady. Sondyqtan daǵdarysty eńserý kezinde jaǵdaıdy obektıvti taldaýǵa arqa súıeý kerek. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń osyǵan oraı sheshim qabyldap jatqanyna senimim mol.

Sońǵy jyldary biz ótkir áleýmettik janjaldardyń sońy nege ákelip soǵa­tynyn jete baǵalamaǵanymyz ras. Áleýmettik saladaǵy aıqyn alshaqtyqty joıý úshin qajetti sharalardy qabyl­da­ma­ǵanymyzdy da moıyndaýymyz kerek. Al terrorızmniń aldyn alý máseleleri tipti qaltarysta qalyp qoıdy.

Qańtardaǵy qaıǵyly oqıǵalardyń negizi jappaı narazylyq edi, alaıda dál osy tusty ekstremıster sátti paıdalanyp ketti. Olar úshin bul narazylyqtyń qolaıly bolǵany sózsiz.

El Prezıdenti bolǵan oqıǵaǵa qatysty naqty sıpattama bere otyryp, jappaı tártipsizdik pen lańkestiktiń eki kezeńin bólip kórsetti. Birinshisi, suıytylǵan gaz baǵasynyń ósýine qatysty beıbit sherý edi. Alaıda belgili bir ýaqyt aralyǵynda bul narazylyq sherý jalpyhalyqtyq sıpat alyp, sońy beıbereketsizdikke, órteý men jappaı qıratýǵa ulasa bastady. Alańǵa shyqqan halyqtyń qalyń nópirine áleýmettik-ekonomıkalyq sıpattaǵy basqa da talaptar qosylyp, minberlerden aıtyla bastady.

Dál osy tusty – narazy azamattardyń el qalalarynyń kóshelerine shyǵýyn ekstremıstik kúshter paıdalanyp ketti. Olar jappaı tártipsizdikter uıym­dastyryp, halyqtyń tolqýyn terro­rıstik aktilerge aınaldyrýdy josparlady. Arandatýshylardyń kesirinen qaq­tyǵys sońy adam ólimine, úlken tragedııaǵa alyp keldi.

Qazirgi ýaqytta eldegi jaǵdaıdy tu­raqtandyrý boıynsha memleket qabyldap jatqan sharalardy men úsh topqa bóler edim. Onyń alǵashqysy – vandalızmniń aıqyn saldarlaryn joıý jáne zalaldy óteý. Sondaı-aq uzaq merzimdi perspektıvamen áleýmettik sıpattaǵy júıeli sharalarǵa kóshý, onyń ishinde negizgi donorlary iri bıznes bolýǵa tıis «Qazaqstan halqyna» qoryn qurý da bar.

Ekinshi, bul Prezıdenttiń eko­no­mı­kalyq qaıta qurý jónindegi túbe­geıli sheshimderi, onyń ishinde 2019 jyly Q.Toqaevtyń saılaýaldy baǵ­dar­lamasynda jarııalanǵan «Ádilettilik» qaǵıdaty aıasynda iri bıznestiń rólin qaıta qaraý.

Al úshinshi baǵyt – kúshtik qu­ry­lymdardy reformalaý boıynsha qabyldanyp jatqan is-sharalar. Atap aıtqanda, reformalaý kezinde elimizdegi kúshtik qurylymdardyń bolashaqta osyndaı kataklızmderge qaýqarly qarsylyq kórsete alatyn qabiletin arttyrý máselesine erekshe den qoıylyp otyr.

Memleket basshysy myqtap qolǵa alǵan bul baǵyttardyń barlyǵyn tolyq qoldaımyn. Ásirese kúshtik qurylymdar salasyn reformalaý máselelerinde ótken jyldardaǵy keıbir sátsiz sheshimderdiń tájirıbesin jáne osy qyzmettegi kásibı mamandardyń pikirin eskerý qajetin erekshe atap ótkim keledi.

– Elimizde bolǵan keshegi qan­tógis jappaı beıbereketsizdik pen tár­tip­sizdikti toıtarýǵa kúshtik qury­lym­dardyń áskerı qabiletiniń jetpeıtinin kórsetip berdi. Ásirese Almaty tragedııasy ishki ister organ­darynyń osy ýaqytqa deıin qorda­lanyp qalǵan biraz máselesin jaıyp saldy. Nelikten bulaı boldy? Buǵan kimder kináli? Mundaı qatelikterdi aldaǵy ýaqytta boldyrmaý úshin ne isteýimiz qajet?

– Quqyq qorǵaý organdary, onyń ishinde birinshi kezekte IIM alǵashqy kún­deri mıtıngke shyqqandardyń agres­sııalyq bóligin tejeý taktıkasynan ter­rorısterdiń tegeýrindi ári qarýly is-qı­myldaryna qarsylyq kórsetýge ýaqtyly aýysa almady.

Zań boıynsha terrorızmge qarsy kúreske Ulttyq qaýipsizdik komıteti ýáki­letti jáne jaýapty organ. Komıtet barlyq qaýipsizdik qyzmet­kerleriniń is-qımylyn úılestirýdi óz moınyna alýǵa mindetti edi. О́kinishke qaraı, «Qasiretti qańtarda» munyń birde-biri bolǵan joq!

Syn sátte sondaı-aq kúshtik qury­lym­dardyń arasynda ózara árekette­sýdiń, birizdiliktiń joqtyǵy da aıqyn baıqaldy. Vedomstvolar ishindegi kúshter men quraldardy basqarýda da ózekti problemalardyń bar ekenin erekshe atap ótkim keledi.

Polısııa qyzmetkerleri men áskerı­lerdiń qarýly top pen bandıtterge qarsy qarý qoldaný kezinde óz-ózderine degen senimsizdikteri men ne isterlerin bilmeı abdyrap qalǵanyn birden baıqaýǵa bolady. Syn saǵatta kúshtik qurylymdardyń batyl ári jınaqy qımyl kórsete almaýynyń birneshe sebebi bar. Olar: jeke quramdy oqytý máseleleri, arnaıy maqsattaǵy iri bólimshelerdiń bolmaýy, olardyń qarý-jaraǵy men tehnıkalyq jaraqtandyrylý deńgeıiniń tómendigi, jaýyngerlik jos­parlaý qujattaryn jete baǵalamaý.

Qańtardaǵy qantógiske kimder kináli? Halyqtyń rásýá bolǵan aq, adal eńbeginiń óteýin kimnen talap etemiz? Osynyń barlyǵyna kimder jaýapty? Árıne, bul suraqtarǵa tıisti organdar jaýap berer. Tergeý de kinálilerdiń atyn atap, túsin túster. Alaıda bul jerde men aıtyp otyrǵan másele qylmystyq tergeý sheńberinen tys oqıǵalardy muqııat taldaý, saraptaýǵa qatysty. Sebebi munyń da mańyzdylyǵy óte ózekti. Bul tusta men saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq, ıdeologııalyq jáne krımınologııalyq tujyrymdar týraly aıtyp otyrmyn.

– Prezıdent 7 qańtarda jasaǵan Úndeýinde de quqyq qorǵaý organdaryna qatysty birqatar naqty máseleni atap kórsetti. Arnaıy jasaq pen arnaýly qural-jabdyqtardyń jetispeıtinin aıtty. Qazaqstandyq polısııanyń búgingi basty máselesi ne?

– Ishki ister mınıstrligine qatysty aıtar bolsam, bul jerde men polısııa qyzmetkerleri men Ulttyq ulan áskerı qyzmetkerleri men qatardaǵy jaýyngerleriniń erligi men tózimdiligin erekshe atap ótkim keledi. Sonymen qatar Prezıdenttiń arnaıy qyzmet pen Qorǵanys mınıstrliginiń joǵary shendileriniń is-qımylyna bergen tómen baǵasyna qaramastan, UQK men Qarýly Kúshterdiń kóptegen qatardaǵy sarbazdary men ofıserleriniń jankeshtiligin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy dep sanaımyn.

Ishki ister organdary júıesine birqatar ózgeris qajet ekeni de túsinikti jáne óz basym bul bastamalardy qoldaımyn. Atap aıtqanda, uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres qurylymdarynyń jáne kóshi-qon polısııasynyń, sondaı-aq arnaıy maqsattaǵy bólimshelerdiń, onyń ishinde Ulttyq ulannyń áleýetin arttyrýǵa qatysty ózgerister búgingi ýaqyttyń talaby ekeni sózsiz.

Tıisti qurylymdy jandandyryp, barlyq kúshtik qurylymdardaǵy tárbıe jumysyn durys jolǵa qoıý óte mańyzdy. Tálimgerler eń aldymen, jeke quramnyń moraldyq jáne psıhologııalyq jaǵdaıyn saıası jáne konstıtýsııalyq saýattylyq turǵysynan kóterýmen aınalysýy kerek. Olar sybaılas jemqorlyqqa qarsy tárbıemen jáne jeke quram arasyndaǵy tártipti nyǵaıtýmen aınalysýǵa tıis.

– Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Parlament Májilisiniń oty­rysynda sóılegen sózinde bar­lyq kúshtik organdardyń arnaıy bó­lim­sheleri qyzmetkerleriniń eńbek­aqysyn ulǵaıtý týraly aıtty. Jal­py, jalaqyny ósirý bul saladaǵy máseleniń túıinin sheship bere ala ma?

– Qazaqstan Prezıdentiniń polıseıler men barlyq qaýipsizdik qyzmetkerleriniń aqshalaı qamtylýyn arttyrý týraly sheshimin tolyq qoldaımyn. Al vedoms­tvolar arasynda kadrlardyń aýy­sýyn boldyrmaý úshin jalaqyny kóterý, jeńil­dikter berý jáne taǵy da basqa qajetti biryńǵaı normalardy engizý qajet.

Degenmen polısııa qyzmetkerleri men áskerılerdiń jalaqylaryn kóterý bul saladaǵy kún tártibinde turǵan problemalardy túpkilikti sheshpeıdi. Bul barshaǵa túsinikti jaıt. Biraq eńbekaqyny kóterý jeke quramnyń sapasyn edáýir arttyrýǵa múmkindik beredi.

Sońǵy 2-3 jylda quqyq qorǵaý júıe­sin reformalaý tergeý, anyqtaý qyzme­tiniń jáne sot rásimderiniń qylmystyq is júrgizý negizderin jetildirýge ba­ǵyt­taldy.

Bul reformalardyń mańyzdy bóli­gi bolyp sanalady. Qalaı desek te, Qa­zaqstanda quqyqtyq reformany iske asyrý prosesinde vedomstvolyq basym­dyq­tardyń qatań tájirıbesi qalyp­tasqany anyq. Muny moıyndaýymyz kerek.

Máselen, osydan jeti jyl buryn tergeý úshin sot baqylaýyn arttyrýǵa basa nazar aýdaryldy, sodan keıin olar osy organnyń joǵalǵan mártebesin kóterý arqyly prokýrorlyq ókilettikterdi qalpyna keltire bastady. Qazir áleýmettik jelilerde keıbir áýesqoılar búkil quqyq qorǵaý júıesin, arnaıy qyzmetter men Qarýly Kúshterdi túbegeıli qaıta qurýdyń túrli nusqalaryn usynyp jatyr.

Osyǵan oraı men jan-jaqty oılas­ty­rylmaǵan sheshimderden saqtandyrǵym keledi. Mundaı ózgerister kezinde buryn­ǵy tájirıbeni jáne onyń nátıjelerin eskerý qajet. Árıne, ýaqyt pen zamana talabyna saı ózgeris qajet. Biraq bul bólek bir áńgimege arqaý bolatyn arnaıy taqyryp.

– «Qasiretti qańtardan» biz qandaı sabaq alýymyz kerek?

– Elimizde bolǵan keshegi qaıǵyly jaǵdaıdan bárimiz de ózimizge paıdaly sabaq ala bilýimiz kerek. Qazirgi ýaqytta biz úshin memlekettiń ishki saıasatynyń ıdeologııalyq quramdas bóligin qaıta qurýdyń mańyzdylyǵy óte joǵary tur. Bul tusta saıası turaqtylyqty, ultaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi qamtamasyz etýdegi azamattyq qoǵamnyń rólin naqty baǵalap, onyń qajettiligin eskergen jón.

Qańtar oqıǵalary kezinde halqy­myzdyń basym kópshiligi arandatýǵa boı aldyrmaı, zańǵa baǵyný men quqyqtyq sananyń joǵary deńgeıin kórsetkenin erekshe atap ótkim keledi. Alaıda otandastarymyzdy tolǵandyrǵan kóptegen máseleni aqylmen, maqsatty túrde sheshýge nazar aýdarý qajet.

Áleýmettik jeliniń kórigin qyzdyryp júrgen keıbir pysyqaılar Parlament Májilisine kezekten tys saılaý ótkizý kerek degen sekildi usynystaryn da aıtyp qalyp jatyr. Májilis depýtattarynan ózderine qandaı zııan kelgenin túsinbeımin? Dál qazirgi ýaqytta bul orynsyz «aqyl-keńes». О́ıtkeni Májiliste depýtattardyń kópshiligi ókildik etetin «Nur Otan» partııasy bizdiń qoǵamymyzdyń basym saıası kúshi retinde úlken áleýetke ıe.

Sondaı-aq shyndyqty tarazyǵa sa­lyp, aqıqatqa qaıta oralar kezde Tuń­ǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazar­baevtyń táýelsiz Qazaqstandy qurýdaǵy rólin de umytpaýymyz qajet. Bizge Tuń­ǵysh Prezıdentke degen qurmetimizdi ortaıtpastan alǵa qaraı jyljý kerek.

El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev­tyń ishki saıasaty budan ári de «Sabaq­tastyq. Ádildik. О́rleý» dep atalatyn saılaý aldy baǵdarlamasynyń ózegi bolǵan basty úsh qaǵıdatqa súıe­ne­tinine senimim mol. Sebebi bul onyń kons­tıtýsııalyq mártebesine tolyq jaýap beredi, al atalǵan qaǵıdattar – aza­mattardyń quqyqtary men bostan­dyq­taryn qorǵaýdyń basty kepili.

Sózimdi qorytyndylaı kele, Qazaq­stan halqy tarıh betterindegi osy kúr­deli de syn kezeńde shydamdylyq pen shynaıy patrıotızm tanytýǵa qabiletti el ekenin aıtqym keledi.

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken

Baný ÁDILJAN,

«Egemen Qazaqstan»