Ádebıet • 28 Aqpan, 2022

«Túrmede óleńderimdi satqanym ras»

527 ret kórsetildi

Djımmı Santııago Baka 1952 jyly Meksıkada týǵan. Jas­taıynan jetim qalyp, ata-ájesiniń tárbıesinde bolǵan. 

Ol 21 jasynda esirtki satty degen aıyppen sottalyp, túrmege jabyldy. Temir tordyń ar jaǵynda alty jarym jyl ólim jazasyna kesilgen qylmyskerlermen bir kamerada otyrady. Sonda da rýhy synbaǵan aqyn bostandyqqa shyqqan soń,   1979 jyldan bastap shyǵarmashylyqqa qaıta oralady. 

Onyń «Armanshyl balanyń hıkaıasy», «On úsh meksıkalyq», «Eń qarańǵy tún», «О́z jerindegi emıgrant» sııaqty kóptegen kitaby baspadan shyqqan. Ol bizge bergen suhbatynda ómiri, shyǵarmashylyǵy men qazirgi ádebı úrdis týraly aıtyp berdi. 

– Sizdiń alty jyl te­mir tor­dyń ar jaǵynda otyrǵa­nyńyzdy bi­lemiz, sizdi ol jerden alyp shyq­qan óleń be, úmit pe?

– Úmit arqyly jańa ómirge oraldym desem de bolady. Ame­­rı­ka túr­meleri beıne to­zaq sııaqty. Bu­qa­ra­lyq aqpa­rat quraldary olardy múlde elemeıdi, úkimetpen kúresýge tipten dármensiz, korporasııa­lar tutqyndardyń mezgilsiz óliminen aqsha jasap, paıda tabýǵa ádettenip alǵan, olardy maǵynasyz úkimdermen ómir­lerin aıaqtaýǵa májbúrleıdi. Eń soraqysy, ondaǵy qyzmet­ker­lerdiń aqylsyzdyǵy saıası mártebege ıe boldy, tipti de­mokratııanyń irińdi jarasy da solardyń is-áreketi deýge bolady. Sol ýaqytta men qaterli isik dertimdi oıymnan shyǵaryp, úzdiksiz óleń jazý arqyly túrmedegi beınetten, ádiletsizdikten ózimdi qorǵadym. Poezııa túrmedegi kórgen azaptardy jeńildetýge kómektesti. Sol úshin men buryn-sońdy bolmaǵan úlken erkindikke qol jetkizdim. Mine, bul – óleńniń kúshi.

– Túrmede otyrǵanda óleń jazyp, ondaǵy sottalǵandarǵa satyp­syz, tas kamerada óleńdi satyp ala­tyndar kimder boldy? Qanshaǵa sat­tyńyz? Sol óleńderińiz esińizde me?

– Buny qaıdan oqyp aldyń? Iá, durys aıtasyń, men túrmede kóptegen óleńimdi satyp ji­berdim. Kimder aldy deısiń be, ony árıne sottalǵandar alady da. Júrekten shyqqan sol jyrlarymdy amalsyz temekige, kofege aıyrbastadym, bylaısha aıtqanda, olardy saýdaǵa saldym. Ol óleńder dál qazir esimde joq.

– Alǵashqy jyr jınaǵyńyz «О́z jerindegi emıgrant» dep atalady, taqyryby qyzyq eken, nege bulaı atadyńyz?

– Chıkanostar – baıyrǵy halyq. Biraq tarıhtan habarsyz nemese bilimsiz, eshqandaı tarıhı shyndyqty moıyndamaıtyn, tipti ony ádeıi búldiretin amerıkalyqtar bizge emıgranttar sııaqty qaraıdy. Kez kelgen aq násildi bizdiń jaǵalaýymyzǵa basyp kirgenge deıin biz júzdegen jyl, qala berdi odan da kóp buryn osynda bolǵanbyz. Sen surap otyrǵan kitaptyń atynyń tarıhy osylaı. Árıne, qazir biz óz jerindegi emıgrant bolyp qaldyq.

– Bul kitabyńyzdy oqyr­mandar qalaı qabyldady? Aqyn retinde aıtaryńyzdy halyqqa jetkize aldym dep oılaısyz ba?

– Jaqsy qabyldady, bul kitap kóp satyldy. Oqyrmandarǵa unamasa, kitaptyń baqyty qaıtady, kúni batady. Biraq bul kitap áli de oqylyp keledi.

– Qıyn kúnderińizdi negiz etip memýar jazypsyz, buǵan ne túrtki boldy? Aqyn-jazýshy qartaısa, memýar jazý úrdiske aınalyp ketti me?

– Bul suraǵyń men úshin qy­zyqty boldy. Kez kelgen shyǵarmada, ásirese romanda nemese memýarda árqashan shyndyqtar óz deńgeıinde ashyq aıtylmaıdy, múmkin jazyp otyrǵan adamnyń oı jadysy ár oqıǵany, ýaqytty tolyq este saqtaı almaıdy, sol úshin qııalǵa erik beredi. Biraq men ózimniń «Turýǵa tıisti oryn» atty memýarymda basymnan ótken kúnderdiń shyndyǵyn búkpesiz jetkizýge, neni kórsem, sony jazýǵa qulshyndym. Aqyn úshin onyń jany, rýhy basym. Áne, sol qundylyq me­niń osy shyǵarmamda mańyzdy ról oınaıdy. Osy arqyly men oqyr­mandaryma shyndyqtyń ne ekenin, ómirdiń maǵynasy men qymbatyn sezindire aldym degen úmittemin.

– Amerıka ádebıetiniń bú­gingi aýjaıy qalaı? Ol jaq­ta poezııa áli de ótimdi me?

– Amerıka ádebıetiniń kóp­tegen qyry bar, keıbir jaman jaqtary da kezdesip otyrady. Ásirese jas aqyndardy aq­shamen qyzyqtyrý, olardyń medıalardyń quzyrettilik deńgeıin qudaılarmen salystyrǵany qyn­jyltady. Osynyń bári keıde alańdaǵy oıyn-saýyqty elestetedi. Árıne, eńbekshil, izdengish, baıypty aqyndar men keremet romanıster de bar. Amerıkalyq áleý­mettik oqıǵalarǵa degen súıis­penshiligimizdi eskere otyryp, biz poezııany áli de jaqsy kóremiz. Onyń keń taralǵanyn eskermeı tura almaımyz. О́leń qashanda – óleń.

– Álem ádebıetiniń qazirgi bet­bu­rysy týraly ne aıtasyz? Keı mem­­­­lekettiń oqyrmanyna, qoǵa­my­­na poezııanyń esh qaje­ti joqtaı seziledi...

– Shynyn aıtsam, qazir álem áde­bıeti tek paıda tabýdy kózdeıtin baspagerlerdiń oıynyna aınalyp ketti. Bul birinshi ret emes. Olar ádebıettiń óz deńgeıin túsirip, ábden saıasılandyryp jiberdi. О́leńge zá­rý bolmaı qalǵan halyq janyn joǵal­tady, Qudaıǵa muqtaj bolýdan, qııalǵa berilý qabiletinen aıyrylady, bul – qasiret, tar maǵynasynda aıtsaq, uıat.

– Nelikten Hemıngýeı men Folk­­nerden keıingi qalamgerlerdiń atyn umyta beremiz? Bir qyzyǵy, bul ekeýiniń shyǵarmalary áli de oqy­lady, kitaptary sórede tur, jaq­sy shyǵarma máńgi oqyla beredi degenge mysal osy bolar.

– Bul sózińmen kelisemin. Kórkem shyǵarmanyń quny onyń ómir súrý uzaqtyǵymen ólshenedi, múmkin kezinde buqaralyq aqparat quraldary sol shyǵarmanyń el arasyna taralýyna, oqylymdy bolýyna áser etken bolý kerek, biraq shyǵarma nashar bolsa, báribir ómir talqysynan, ýaqyt synynan ótpeı qalady. Mysaly, halyqtyq mańyzǵa ıe folklorlar kezinde aýyzdan-aýyzǵa taralyp, sanamyzda jattalyp qaldy. Al aqyndar úshin eńbektiń shynaıy qundylyǵy onyń poezııasynyń qýatynda. Poezııa júrekke shynaıy áser etkende, ol ómir súredi, ólmeıdi.

– Al men Tonı Morrısondy jaqsy kóremin, óıtkeni romandarynda batyldyq, súıis­penshilik pen meıirimdilik bar dep oılaımyn, tipti onyń ki­tap­tarynda ómirdiń ózi sóı­leıdi, keıipkerleri de shynaıy. Buǵan ne deısiz?

– Árıne, ol óte talantty jazýshy. Ol da basynan ótken oqıǵalardy kórkem shyndyq arqyly oqyrmanyna jetkize aldy. Qalamgerdiń maqsaty – osy. Sóz júrekti eljiretse, shyǵar­madaǵy oqıǵalar oqyp otyrǵan adam­dy nandyra alsa, erlik pen ma­hab­bat, izgilik pen meıirimdilik shy­naıy­lyq­tan alshaqtamasa, bul – úlken áde­bıet.

– Shyǵarmalaryńyz qazaq tiline aýdarylýyn qalaısyz ba?

– Kitaby ózge tilge aýdarylýyn qalamaıtyn qalamger joq shyǵar. Árıne, aıtar oıyn, qalybyn buzbaı aýdaryp jetkizse, qýanar edim. Ol elde de men sııaqty qıyndyq kórgen, erteńnen úmiti úzilmegen aqyndar kóp shyǵar. Solardyń bireýi bolmasa bireýine áser ete alsam, sózim zaıa ketpegen bolar edi.

– Kýbada demalyp júrgen jerińiz­den ýaqyt taýyp, suhbat bergenińizge rahmet.

– О́zińe de rahmet.

 

Aǵylshyn tilinde áńgimelesken

Dúısenáli ÁLIMAQYN,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Qordyń qomaqty qoldaýy

Ekonomıka • Keshe

О́temaqyǵa ótinish ber

Ekonomıka • Keshe

Qymbatshylyq qaıda aparady?

Ekonomıka • Keshe

Otbasynda – 36 bala

Qoǵam • Keshe

Gazben tolyq qamtylǵan aýdan

Aımaqtar • Keshe

Sý basýdyń qaýip-qateri

Aımaqtar • Keshe

Tumaýdan saq bolyńyz!

Medısına • Keshe

Kúre joldaǵy apat

Aımaqtar • Keshe

Aqparattyq júıedegi aımaq

Aımaqtar • Keshe

Seni osylaı súıemin

Ádebıet • Keshe

Aǵash adam

Ádebıet • Keshe

Asyldyń synyǵy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar