Polshadan kelgen alǵyshat

Soǵys. Álem jurtshylyǵy taǵy da osy sózdi estidi, estip qana qoımaı, myna dúnıeniń áp-sáttegi ózgerisi úshin alańdady, kúrsindi, beıbit kúnde atylǵan ár oqtyń zardaby men zııany úshin qasirettendi. Ne qylmaq kerek, ne isteý qajet? Bári oıdyń suraǵy, sanaǵa túsken aýyr salmaq. Birinshi jáne Ekinshi dúnıejúzilik soǵystardyń adamzat qoǵamyndaǵy, adam júregindegi jarasy áli jazylǵan joq. Biz biletin ári bilmeıtin Ekinshi dúnıejúzilik soǵys ár elge ártúrli áser etkeni shyndyq. Qarapaıym adam­dar­dyń taǵdyry ózgerip ketken sol tus­taǵy ómirdi bul kúnderi biz tarıh be­tinen, saqtalǵan arhıvter men aıty­latyn ańyz ispetti áńgimelerden ǵana bile alamyz.

1939 jyldyń 1 qyrkúıeginde Bal­tyq teńiziniń Vesterplatte túbeginde Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastaldy. Gıtlershil basqynshylardan bassaýǵa surap, ary-beri josyǵan polıak halqy sharasyzdan Ýkraına, Belorýssııa jáne Qazaqstanǵa top-tobymen kóshi­rildi. Qıyn jaǵdaıdan basyn aman alyp qalýdy oılap, elimizge qonys aýdarǵan polıak azamattary  Ońtústik Qazaqstan, Qyzylorda, Aqtóbe jáne Jambyl oblystaryna kelip oryn teýipti. Soǵys órti ǵalamdy sharpyp jatqan tusta Qazaqstanǵa kóship kelgen polıak otbasynyń balalary qamqorlyqqa alynyp, olar úshin alǵashqyda orys-polıak tilindegi aralas mektepter, keıinnen polıak tilindegi mektepter ashylǵany týraly derekter kezdesedi.

Qazaq eline qonys aýdarǵandar ara­synda joǵary bilimi barlar mol bol­ǵan­dyq­tan, bul mektepterge muǵalim izdeý esh qıyn­dyq týǵyzbapty. Arhıv de­rek­teri osy jaǵdaı boıynsha respýblı­ka kó­leminde 258 muǵalim jumys iste­­geni­nen derek beredi. Sonymen qa­tar olar ózderiniń ult­tyq ádebıet, drama, ha­lyq bıleri jáne qolóner úıir­me­lerin uıymdastyryp, arnaýly kór­me­­­lerge qatysyp, eń jaqsy eksponattaryn Polıak patrıottary odaǵynyń Más­keý­­degi kórmesine jiberip otyrǵan. Polıak pat­rıottar odaǵynyń polıak teatry Qa­zaq­­standaǵy polıaktarǵa konsert qoıyp, óz tilderinde gazet, jýrnaldar shyǵarǵan.

Osy tusta qazaq jerine jer aýdarylyp kelgen Natalııa Bogdanovıch atty polıak qyz týraly aıtýdyń reti kelip tur. Ol keshegi aýmaly-tókpeli kezeńde Dúrııa atty ájeniń qamqorlyǵynda bolyp, qam-qaıǵysyz erjetedi. Jahanǵa ty­nysh­tyq ornaǵan soń eline qaıtqan ol meı­li qaıda bolsa da, ózine baýyrmaldyq sezim syılap, óz qyzyndaı kórgen Dúrııa ájeni  sábılik mahabbatpen eske alyp jú­rip­ti. Tipti polıak qyzy Natalııa ózi­niń oıyn, ótken kúnderine degen áserin jasy­ra almaı, aqpeıil de adal, adamger­shi­ligi mol qazaq azamattaryna degen  júrek sózin  Polshaǵa issaparmen bar­ǵan áskerı tarıhshy Asqanbek Aldanazarovqa  hat arqyly baıandaıdy. Asqanbek Saparuly  ómiriniń kóp bóligin Polsha aýmaǵynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵysyna qatysqan qazaqstandyqtardy  zertteýge arnaǵan ǵalym. Ol osyndaı ǵyly­mı zertteýleriniń nátıjesinde Pol­sha­ǵa ǵylymı issaparmen baryp,1972 jyly «Ýchastıe kazahstansev v boıah za osvobojdenıe Polshı ot nemes­ko-fashıstskoı okkýpasıı (1944-1945 gg.)» taqyrybynda dısser­tasııa qor­ǵaıdy. Onyń osy sapary bary­syn­da jınaqtaǵan  qoljazbalary, kún­de­likteri, jumys dápterleri men jaz­balary, fotosýretteri, syzbalar jáne kartalar, hattar tarıhshynyń  jeke qor qujattarynyń bir bóligi retin­de Almaty qalasy Ortalyq memle­ket­­tik arhıvine turaqty saqtaýǵa qabyl­da­nyp, №419 qordyń 5-sinde tur. Ǵa­lym­­nyń jınaǵan materıaldaryn ashyp qal­sańyz, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyl­daryndaǵy  polıak pen qazaq hal­qy­­nyń ortaq taǵdyryn tyǵyz baılanys­tyratyn kóptegen arhıvtik materıaldardy kezdestiremiz.  Biz sóz etip otyrǵan Natalııa Bogdanovıch pen Dúrııa ájeniń qarym-qatynasy da osydan kelip shyqqan qundy materıaldyń biri.

Bir úıde turyp, qıyn-qystaý kún­derdi birge ótkergen Natalııa men Dúrııa ájeniń arasyndaǵy baılanys ǵalym Asqanbek Saparuly  arqyly qaıta jalǵasyn tapqan. Biz zerdelep  otyrǵan osy taqyrypqa qatysty  atalǵan arhıv qorynda kóptegen estelikter, hat almasýlar men sýretter de syr shertedi. «Izde­genge suraǵan» demekshi, Asqanbek Al­danazarovtyń qor qujattaryn aqta­ryp otyryp, polıak qyzy Natalııa Bog­danovıchtiń Dúrııa ájege jazǵan hatyn taýyp aldyq. Hattyń mazmuny bylaı:

«Varshava, 23.02.1971

Asa qurmetti polkovnık myrza, sol bir jyldary Qazaqstanda bolǵan kezimizdegi esteliktermen bóliskeli otyrmyn. Biz 1940 jyly Qazaq jerine anam jáne tórt kishi baýyrymmen birge baryp,  keńsharda birneshe polıak otbasymen birge turdyq. Eger qatelespesem Aqtóbe oblysy,  Novorossııskıı aýdany, Qyzylqaıyń keńshary, úshinshi ferma degen jer bolýy kerek. Men siz arqyly sálem joldaı otyryp, qazaqstandyq analarǵa zor alǵysymdy aıtqym keledi. О́mir boıy men olarǵa qaryzdarmyn. Qazaqtar – erekshe halyq. Men óz oıymdy sońyna deıin jetkizip aıta almaı otyrmyn. Oıymdy tolyq jetkize alsam, bul bir úlken poema nemese romanǵa aınalar edi». Polshadan kelgen hat osylaı aıaqtalady. Hat sońyna Natalııa Bogdanovıch dep qol qoıylǵan. Al hat 1971 jyly úshinshi mamyrda elge kelgen sııaqty, óıtkeni hattyń basynda osyndaı ýaqyt jazýly tur.

Bul hatty Natalııa eline qaıtyp barǵan soń jazypty, onyń bul haty Dúrııa ájeıge ǵana emes, tutas qazaq halqyna degen ystyq sálemi ekeni daýsyz. Ekeýi qaıta hat alysqan sátte polıak tilinde shyǵatyn «Drýjba» atty jýrnal Dúrııa ájeniń sýretin muqabaǵa ba­syp, ol týraly arnaýly maqala jaryq kóre­di. Bul da memleketter men halyq­tar arasyndaǵy shynaıy dostyqtyń bel­gisi. Asqanbek Aldanazarov Polshadan tapqan derekter boıynsha 1942 jyly 116 myń polıak Qazaqstanda turaqtap qalǵan, onyń ishinde 12 myń bala bolǵan. Árıne, Dúrııa ájeı sııaqty qurty men maıyn berip, meıirim syılasa kim bolsa da, Qazaqstanda turaqtap qalǵysy keledi ǵoı. Natalııadan hat  alǵan soń Dúrııa áje oǵan matadan kóılek tigip, salyp jiberedi. Ájesin saǵynǵan Natalııa álgi kóılekti kıip, sýretke túsip, Dúrııa ájege hat joldaıdy. Sol sýret bizge materıal usynǵan qordyń qujattarynda áli saqtaýly.

Qıyn kúnderde Qazaqstannan pana taýyp, keıin eline oralǵan ózge etnos ókilderi sol tusta kómek qolyn sozǵan abzal jandarǵa hat jazyp, saǵynyshyn bildirip, alǵys aıtýdy ózine paryz sanaıdy. Natalııanyń jazǵan hatynda polıak halqynyń Qazaq eline degen júrek sózi, adaldyq lebi, qala berdi saǵynyshy men ótken kúnderge degen ystyq mahabbaty bar.