Úkimet • 29 Naýryz, 2022

Jalpyulttyq is-sharalar jospary – Joldaýdy júzege asyrý quraly

146 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bıylǵy 16 naýryzdaǵy «Jańa Qazaqstan: Jańarý men jańǵyrý joly» Joldaýyn iske asyrý jónindegi Jalpyulttyq is-sharalar josparynyń jobasy qaraldy.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Is-sharalar jospary on baǵytty qamtıdy

Tapsyrmalardy iske asyrý týraly baıandaǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov Jalpyulttyq is-shara­lar josparynyń jobasy 10 baǵyt boıyn­sha 36 is-sharany qamtıtynyn aıtty. Olar eldiń saıası júıesi men ákimshi­lik-aýmaqtyq qurylymyn ózgertýge, daǵda­rysqa qarsy birinshi kezektegi shara­lardy qabyldaýǵa baǵyttalǵan. «Prezı­denttiń ókilettikteri týraly» birinshi baǵyt boıynsha 3 is-sharany iske asyrý kóz­delgen. Prezıdent ókilettikterin shama­dan tys shoǵyrlandyrýdan bas tartý maq­satynda zańnamaǵa mynadaı túzetý­ler engiziledi: Prezıdenttiń óz ókilettik­terin atqarýy kezinde saıası partııaǵa mú­sheligin toqtatýy; Prezıdenttiń jaqyn týys­tarynyń memlekettik saıası qyzmet­shiler men kvazımemlekettik sektor kásip­oryndarynyń basshylary laýazymdaryn atqarýyna tyıym salý; Prezıdenttiń oblys, respýblıkalyq mańyzy bar qala jáne astana ákimderi aktileriniń kúshin joıý nemese olardy toqtata turý jónindegi qu­zy­retin alyp tastaýdy, sondaı-aq aýdan, ob­lystyq mańyzy bar qala, aýdandyq mańy­zy bar qala, aýyl, kent, aýyldyq okrýg ákim­derin laýazymynan bosatý quqy­ǵyn joıý.

Mınıstrdiń aıtýynsha, partııalyq qu­rylymdardyń memlekettik apparatpen birigýine jol bermeý úshin zańnamaǵa Or­talyq saılaý komıssııasynyń, Esep komıtetiniń, Konstıtýsııalyq Keńestiń tóraǵalary men músheleriniń partııadan mindetti túrde shyǵýy týraly erejeler engiziledi. Sondaı-aq ákimder men olardyń orynbasarlaryna saıası partııalardyń fılıaldarynda qyzmet atqarýǵa tyıym salynady.

Ekinshi baǵyt – «О́kildi bılik tarmaǵyn qaıta qurý» boıynsha 4 is-shara josparlandy. Zańnamaǵa tómendegideı ózgeristerdi engizý arqyly Parlament Senatyn ja­saq­taý tártibi men onyń birqatar fýnksııasy qaıta qaralady, olar: Senattaǵy prezıdenttik kvota 15-ten 10 depýtatqa deıin qysqarady, onyń ishinde 5 depýtatty Qazaqstan halqy Assambleıasy usynady; Qazaqstan halqy Assambleıasynyń kvotasy Májilisten Senatqa beriledi; Parlament Májilisi qabyldaǵan zańdardy Parlament Senatynyń maquldaý nemese maquldamaý quqyǵyn kózdeý; Parlament Senatynyń ókilettikterin Konstıtýsııalyq Keńestiń jáne Joǵary sot Keńesiniń tóraǵalary laýazymdaryna kandıdatýralardy kelisý quqyǵymen tolyqtyrý; Parlament Máji­lisine zańdar qabyldaý quqyǵy beri­ledi; Esep komıtetiniń ornyna Joǵary aýdı­torlyq palata qurylady; Zańnamaǵa Pre­zıdenttiń oblys, respýblıkalyq mańyzy bar qala jáne astana ákimderi laýazymdaryna balamaly negizde keminde eki kandıdatýra engizý quqyǵy beriledi.

Úshinshi baǵyt – «Saılaý júıesin je­tildirý» boıynsha bir is-shara iske asyry­latyn bolady. «Eldi odan ári saıası jań­ǵyrtý maqsatynda saılaý júıesiniń propor­sıonaldy-majorıtarlyq modeli engiziletin bolady, ol 70/30 qatynasynda Májilis qurýdyń aralas júıesin kóz­deıdi, ıaǵnı depýtattardyń 70%-y partııa­lyq tizimder boıynsha, 30%-y majorı­tarlyq júıe boıynsha saılanady. Son­daı-aq oblystardyń, respýblıkalyq ma­ńyzy bar qalalardyń jáne astananyń máslıhattaryna majorıtarlyq júıe boıynsha 50%, partııalyq tizimder bo­ıynsha 50%, aýdandar men qalalardyń máslıhattaryna majorıtarlyq júıe bo­ıynsha saılanady», dedi Á.Qýantyrov.

Tórtinshi baǵyt – «Partııalyq júıe úshin múmkindikterdi keńeıtý» boıynsha bir is-sharany iske asyrý kózdeledi. Saıası partııalardy tirkeý rásimi ońaılatylady. Onyń ishinde: tirkeý shegin 20 myńnan 5 myń múshege deıin tómendetý; óńirlik ókil­dikterdiń eń az sanyn 600-den 200 adamǵa deıin tómendetý; partııa qurý úshin bastamashyl azamattar tobynyń eń az sanyn 1 myńnan 700 adamǵa deıin qysqartý; fılıaldardy qurý merzimin 6 aıdan 1 jylǵa deıin uzartý; quryltaı sezin ótkizý merzimin 2 aıdan 3 aıǵa deıin uzartý kózdeledi.

«Saılaý prosesin jańǵyrtý» besinshi baǵyty boıynsha saılaý aldyndaǵy úgit kezeńinde áleýmettik jelilerde úgit júr­gizýge ruqsat berý, baıqaýshylardyń qyzmetin retteý, aýmaqtyq saılaý komıssııa­lary qyzmetiniń qaǵıdattaryn qaıta qaraý, saılaý qorlaryna qaıyrymdylyqtyń shekti mólsherin belgileý, saılaýǵa shet­elderdiń aralasýyna jol bermeý úshin sharalar qabyldaý, sondaı-aq saılaý naý­qanyna barlyq qatysýshylardyń barynsha qarjylyq ashyqtyǵyn qamtamasyz etý josparlanady.

Altynshy baǵyt – «Quqyq qorǵaý ınstıtýttaryn kúsheıtý» boıynsha 9 is-sharany iske asyrý kózdelgen. Azamattardyń irgeli quqyqtaryn qorǵaý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsııalyq soty qurylady. Konstıtýsııada Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń mártebesi men qyz­metiniń kepildikteri reglamentteledi. Son­daı-aq adam quqyqtary jónindegi ýákil­ge Konstıtýsııalyq sotqa júginý quqyǵy beriledi. Sonymen qatar ólim jazasy Konstıtýsııadan alynyp tastalady. Prokýratýra organdaryna azaptaý týraly isterdiń aıryqsha tergeýligin belgileý kózdeledi. Sondaı-aq «Prokýratýra týraly» Konstıtýsııalyq zań jobasyn ázirleý josparlanýda. Joǵary sot Keńesiniń konkýrstyq rásimderin onlaın translıasııalaýdy jáne olardyń qorytyndylary boıynsha egjeı-tegjeıli, dáleldi túsin­dirmeler jarııalaý engiziledi.

Jetinshi baǵyt – «Buqaralyq aqparat quraldarynyń básekege qabilettiligin arttyrý jáne azamattyq qoǵam ınstıtýt­tarynyń rólin nyǵaıtý» boıynsha 3 is-shara júzege asyrylady. «Memleket múd­delerin, qoǵam suranystaryn jáne medıa salanyń damý úrdisterin eskere oty­ryp, «Buqaralyq aqparat quraldary týra­ly» zańdy qaıta qaraý josparlanýda. Refor­malardy daıyndaý men iske asyrýǵa qoǵamdyq uıymdar men sarapshylardy keńinen tartýǵa baǵyttalǵan memlekettiń azamattyq qoǵammen ózara is-qımylyn kúsheıtý jónindegi tásilder ázirlenetin bolady. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti ja­nyndaǵy Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń jumysyn jalǵastyrý úshin jalpyulttyq deńgeıde jańa Ulttyq quryltaı ınstıtýty qurylady», dedi Á.Qýantyrov.

Segizinshi baǵyt – «Eldiń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysyn jetildirý» bo­ıynsha 5 is-shara iske asyrylady. Búgin­de mınıstrlik Abaı, Jetisý jáne Uly­taý oblystaryn qurý boıynsha ju­mysty bastap ketti. Bıylǵy 25 naýryzda Premer-Mınıstrdiń ókimimen atalǵan oblystardy qalyptastyrý úshin Komıssııa quryldy. Komıssııanyń mindeti – jańa óńirlerdi qurý boıynsha júrgizilip jatqan jumys sheńberinde memlekettik organdardyń vedomstvoaralyq ózara is-qımylyn qamtamasyz etý. Sondaı-aq jaýapty oryndaýshylardy jáne iske asyrý merzimderin kórsete otyryp, «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keıbir máseleleri týraly» Prezıdent Jarlyǵyn qabyldaý jónindegi jumys algorıtmi ázirlendi. Algorıtm uıymdastyrýshylyq-daıyndyq jáne jedel is-sharalar tizbesin qamtıdy. «Algorıtm atalǵan oblystar ákimdikteriniń nazaryna jetkizildi. Jalpy alǵanda, Abaı, Jetisý jáne Ulytaý oblystaryn qurýdy kózdeıtin «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysynyń keıbir máseleleri týraly» Prezıdent Jarlyǵynyń jobasy jaqyn arada Prezıdent Ákimshiligine engiziledi», dedi Á.Qýantyrov.

Toǵyzynshy baǵyt – «Jergilikti ózin-ózi basqarýdy ortalyqsyzdandyrý» boıynsha 2 is-shara iske asyrylady. Jer­gilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasy sheńberinde mınıstrlik «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti ózin-ózi basqarý týraly» zań jáne oǵan ilespe zań jobalaryn ázirleýde. «Zań jobalary jergilikti memlekettik basqarý organdary men jergilikti ózin-ózi basqarý fýnksııalarynyń arajigin ajyratý, jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń múliktik quqyqtaryn jáne máslıhattar ókilettikterin keńeıtý, jergilikti ózin-ózi basqarý deńgeıinde memlekettik satyp alýdy ótkizý rásimderin ońaılatý jónindegi normalardy kózdeıdi», dedi Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń basshysy.

«Daǵdarysqa qarsy birinshi kezektegi sharalar týraly» onynshy baǵyt boıynsha 5 is-shara júzege asyrylady. Áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaı úshin týyndaıtyn táýekelderdi nıvelırleý maqsatynda Daǵdarysqa qarsy sharalar josparynyń jobasy ázirlendi. Ol qarjy júıesiniń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge, ınflıasııany baqylaý jáne tómendetýge, kólik-logıstıkalyq tizbektegi alshaqtyqty qysqartýǵa, syrtqy saýda qyzmetin qoldaý jáne yntalandyrýǵa, ekonomıka salalaryn qoldaý jáne ınvestısııalar tartýǵa baǵyttalǵan. Sondaı-aq Á.Qýantyrovtyń aıtýynsha, egis naýqanyn sapaly júrgizý qamtamasyz etiledi, onyń ishinde fermerlerge janar-jaǵarmaı materıaldarynyń qajetti jeńildikti kólemi bólinedi, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń, tuqym jáne tyńaıtqysh qorlarynyń daıyndyǵy tekseriledi. Budan basqa, saıası jańǵyrý strategııasyn eskere otyryp, ekonomıka men memlekettik basqarýdaǵy qurylymdyq reformalardyń jańa toptamasyn daıyndaý josparda bar.

Otyrysta atalǵan másele boıynsha Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov sóz sóıledi. Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, aldaǵy mańyzdy saıası reformalardy júzege asyrý úshin Prezıdenttiń ókilettigi, Parlament Senaty men Májilisiniń, máslı­hattardyń, ákimderdiń fýnksııalary men olardy qurý tártibi, saıası partııa qurý máse­lelerine qatysty konstıtýsııalyq zań­dar men basqa da zańdarǵa ózgerister engizý qajet. Elimizdiń zańnamasynda ákim­der men olardyń orynbasarlaryna saıası partııalardyń fılıaldarynda qyzmet atqarýǵa tyıym salynady, Ortalyq saılaý komıssııasynyń, Esep komıtetiniń, Konstıtýsııalyq keńestiń tóraǵalary men músheleriniń partııadan mindetti túrde shyǵýy týraly ereje engiziledi. Sondaı-aq Jalpyulttyq is-sharalar jospary baǵyttarynyń biri boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsııalyq sotyn qurý, jazanyń bir túri retinde ólim jazasyn Konstıtýsııadan alyp tastaý, Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń qyzmetin jáne onyń Konstıtýsııalyq sotqa júginý quqyǵyn konstıtýsııalyq reglamentteý men kepildigin qamtamasyz etý josparlanýda.

Onynshy baǵyt aıasynda qarjy júıe­siniń ornyqtylyǵyn qamtamasyz etýge, ınflıasııany baqylaýǵa jáne tómendetýge, kólik-logıstıkalyq tizbekterdegi al­shaq­tyqty qysqartýǵa, syrtqy saýda qyzmetin qoldaýǵa jáne yntalandyrýǵa, ekonomıka salalaryn qoldaýǵa jáne ınvestısııalar tartýǵa baǵyttalǵan Daǵdarysqa qarsy sharalar josparynyń jobasy ázirlenetin bolady.

Álıhan Smaıylov Memleket basshy­synyń Joldaýyn iske asyrý jónindegi Jalpyulttyq is-sharalar jospary alǵa qoıylǵan mindetterge tolyq sáıkes keletinin jáne barlyq kelisý rásimderinen ótkenin atap ótti. «Atalǵan jospardy oryndaýǵa dereý kirisýimiz qajet. Ondaǵy árbir is-sharanyń sapaly jáne ýaqtyly oryndalýyna birinshi basshylar tikeleı jaýapty ekenin basa aıtqym keledi. Orynbasarlaryma jospardyń oryndalýyn qatań baqylaýǵa alýdy tapsyramyn», dedi Álıhan Smaıylov.

Qazaqstannyń kólik salasy damyp keledi

Úkimet otyrysynda elimizdiń tran­zıt­tik-kólik áleýetin damytý máselesi qaraldy. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek О́skenbaev pen «QTJ» UK» AQ basqarma tóraǵasy Nurlan Saýranbaev baıandama jasady.

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstriniń aıtýynsha, búginde kólik salasynda oń dınamıka bar. Júk tasymaly kólemi artyp keledi. Bıyl qańtar-aqpan aılarynda ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda temir jol kóligimen júk tasymaldaý 10%-ǵa artyp, 70,8 mln tonnany qurady, tranzıttik júkterdi tasymaldaý kólemi 20%-ǵa ósip, 4 mln tonna boldy, konteınerlermen tasymal 12%-ǵa artyp, 174,7 myń jıyrma fýttyq balamaǵa jetti. «Bıyl aldymyzda temir jolmen júk tasymaly kólemin 420 mln tonnaǵa, tranzıt tasymaldardy 24,5 mln tonnaǵa jáne konteınerler tranzıtin 1 100 myń jıyrma fýttyq balamaǵa deıin jetkizý mindeti tur. Búginde tranzıttik júkterdiń shamamen 90%-y temir jol kóligimen tasymaldanady», dedi Q.О́skenbaev.

Jalpy, elimizdiń tranzıttik-kólik­tik áleýetin damytýdyń negizgi kórsetkish­teri «Qýatty óńirler – el damýynyń draı­verleri» ulttyq jobasynda aıqyndalǵan. 2025 jylǵa deıin tranzıttik tasymaldy 30 mln tonnaǵa deıin jetkizý kerek. Osy maq­satqa jetý úshin temir jol ınfra­qu­ry­ly­myn salý, jyljymaly quramdy jańar­tý, júkterdi konteınerlendirý, balama ba­ǵyttar men halyqaralyq dálizderdi damytý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr.

Temir jol kóligi salasynda «tar jerlerde» ótkizý áleýetin arttyrý úshin 2025 jylǵa deıin 3 negizgi ınfraqurylymdyq jobany iske asyrý josparlanyp otyr. Birinshisi – «Dostyq – Moıynty». Bul jobany iske asyrý Qytaı Halyq Respýblıkasy men Eýropa arasyndaǵy tranzıttik tasymaldar kólemin, ýchaskeniń ótkizý qabi­letin 5 esege deıin ulǵaıtyp, tasymal jyl­dam­dyǵyn táýligine 1500 shaqyrymǵa deıin arttyrady. Ekinshi – «Darbaza – Maqtaaral». Atalǵan joba Ortalyq Azııa elderine tranzıttik qashyqtyqty qysqartyp, qoldanystaǵy ótkizý pýnkti arqyly О́zbekstanǵa shyǵýdy qamtamasyz etedi. Úshinshi – «Almaty stan­sasynyń aınalma temir jol jelisi». Joba Almaty torabyna túsetin júktemeni 30%-ǵa azaıtyp, júkterdi jetkizý ýaqytyn 24 saǵatqa deıin qysqartýǵa múmkindik beredi.

Temir jol ınfraqurylymyn jáne tran­zıttik áleýetti damytý týraly «Qazaq­stan temir joly» AQ basqarma tóraǵasy Nurlan Saýranbaev baıandady. Byltyr Qazaqstan arqyly 1 mln 066 myń konteıner tasymaldandy. 2016 jylmen salystyrsaq, bul 4,3 ese kóp. Halyqaralyq sarapshylardyń esebi boıynsha, Qytaı, Ońtústik Shyǵys Azııa jáne Eýropa arasyndaǵy konteıner aǵynynyń 5-8%-y Qazaqstanǵa tıesili. «Negizgi tranzıttik dáliz – Qytaı – Eýropa – Qytaı baǵyty. Bul aralyqty Qazaqstan, Reseı jáne Belarýs elderiniń temir jol ákimshilikterinen qurylǵan OTLK ERA birlesken kásiporny júzege asyrady. QTJ Middle dálizin damytý úshin Ázerbaıjan men Grýzııanyń temir jol ákimshilikterimen de dál osyndaı birlesken kásiporyn qurý týraly bastama kóterildi. Qazirgi ýaqytta Ortalyq Azııadaǵy kórshilerimizben birlesip, Ońtústik dálizin damytý boıynsha jumysty jalǵastyryp jatyrmyz. Bıylǵy eki aıdyń qorytyndysyna qarap, biz konteınerlik tranzıttik tasymal qarqynyn jyldyń sońyna deıin saqtaýǵa bolatynyn baǵamdap otyrmyz», dedi QTJ basshysy.

Joǵaryda aıtylǵandardyń negizinde Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov memlekettik organdar men ulttyq kom­pa­nııa­lardyń basshylaryna birqatar naqty tapsyrma berdi. Atap aıtsaq, Indýs­trııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıs­trligine «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasymen birge Transkaspıı halyq­aralyq transshekaralyq baǵytynyń turaqty jumysyn jáne qazaqstandyq bıznes-qaýymdastyq úshin básekege qabiletti, biryńǵaı tarıftiń qabyldanýyn qamtamasyz etý tapsyryldy.

Sondaı-aq Indýstrııa mınıstrligi «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııa­symen birlesip, qysqa merzim ishinde júk­terdi konteınerlermen tasymaldaýǵa kóshý máselesin pysyqtaýy qajet. Álıhan Smaıylov Indýstrııa jáne ınfra­qury­lymdyq damý mınıstrligine Qarjy, Ult­tyq ekonomıka mınıstrlikterimen, «Qazaq­stan temir joly» AQ-pen birlesip, jyljymaly temir jol quramdary men teńiz paromdaryn satyp alý jáne jańartý úshin qoldaý sharalaryn ázirleýdi tapsyrdy.

Qarjy mınıstrligi Ulttyq ekonomıka, Indýstrııa mınıstrlikterimen, «Samuryq-Qazyna» qorymen jáne «Qazaqstan temir joly» kompanııasymen birlesip, tıisti jobalardy qarjylandyrý máselesin pysyqtaý qajet. Birinshi kezekte bul – Dostyq –Moıynty jáne Almaty aınalma stansasyna qatysty. Buǵan qosa, Premer-Mınıstr Indýstrııa mınıstrligine «Qazavtojol» kompanııasymen birge bıylǵy qurylys maýsymyn barynsha tıimdi paıdalanyp, josparlanǵan 8 ýchaskeniń barlyǵyn iske qosýdy qamtamasyz etýdi tapsyrdy. Bıyl respýblıkalyq mańyzy bar 3,6 myń shaqyrym avtojol salynyp, jóndeledi.

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar