Qoǵam • 29 Naýryz, 2022

Jaýapkershilik jáne jol

1771 ret kórsetildi

Kúre jol ústinde kún saıyn bolyp jatqan jol-kólik apattary kim-kimdi de bolsyn oılandyrmaı qoımaıdy. Bir ǵana derekti keltire keteıik. Qańtardyń tórt kúninde jol-kólik apatynan 21 adam qaza bolǵan. Tórt óńirde tirkelgen qandy oqıǵalar bir sátte birneshe otbasyn jalmap ketti.

14 qańtar. Atyraý oblysynda Dos­sor-Qulsary-Beıneý kúre jolynda Honda Odyssey VAZ-2115 avtokóligimen soqty­ǵysqan. Apat saldarynan 5 adam qaza taýyp, bireýi aýrýhanaǵa tústi. Qańtardyń 15-i. Qyzylorda oblysynda Aral-Qazaly avtojolynda Mazda kóliginiń júrgizýshisi kóktaıǵaqta rýlge ıe bola almaı, qarsy bette kele jatqan Volvo júk kóligimen betpe-bet qaqtyǵysyp, jol apatynan 8 adam kóz jumdy. 18 qańtar. Jambyl oblysyndaǵy Saýdakent-Jańatas tasjolynda KamAZ avtokóligi dál burylysta Audi-men soqtyǵysyp, sonyń saldarynan tórt adam jol ústinde til tartpaı ketti. Taǵy bir jolaýshy aýyr halde jansaqtaý bólimine jetkizilgen. Taǵy tórt birdeı adamnyń ómirin jalmaǵan kólik apaty Shyǵys Qazaqstan oblysynda tirkeldi. Omby-Maıqapshaǵaı avtojolynda Kıa Rio júrgizýshisi aldynda kele jatqan Mitsubishi Outlander-di basyp ozamyn dep kólik apatyn jasaǵan. Qaza tapqandardan bólek úsh adam aýyr jaraqatpen aýrýhanaǵa jetkizilgen.

Tórt oqıǵanyń tórt túrli sebebi bar. Birine birese jańbyr, birese qar jaýyp, arty kóktaıǵaqqa ulasqan qańtar aıynyń qubylmaly aýa raıy «kináli» bolsa, endi birinde óziniń ǵana emes, jolaýshylarynyń ómiri úshin jaýapkershilikti sezine qoımaǵan júrgizýshiniń júgensizdigi jatyr. Jyldamdyqty asyrý da asqynyp ketken, jol ústindegi mádenıet te aqsap tur. IIM-niń málimetterine qaraǵanda, bir ǵana qańtar aıynda 850-ge jýyq jol-kólik apaty tirkelse, sonyń kesirinen 166 adam kóz jumǵan. Al jol apaty kezinde jaraqat alǵandardyń sany 1 100-den asady. Bul degenińiz osynshama adam ómir boıy tán jarasymen arpalysyp ótedi degen sóz.

IIM Ákimshilik polısııa komıtetiniń erekshe tapsyrmalar jónindegi aǵa ınspektory Aqtoty Boranova jantúrshigerlik jol apattarynyń jıilep ketýine aýa raıynyń qolaısyzdyǵy ǵana emes, júrgizýshilerdiń jaýapsyzdyǵy da túrtki bolyp otyrǵanyn aıtady. «Eń basty sebep júrgizýshilerdiń qarapaıym jol júrý erejelerin saqtamaýynda jatyr. Ásirese jeligi basylmaǵan jastar jol ústinde joǵary jyldamdyqpen kele jatyp, manevr jasaýǵa qumar. Asyǵyp, joldyń qarsy baǵytyna shyǵyp ketetinder de azaımaı tur. Jol belgilerin elemeýdiń aqyry aýyr qaıǵymen aıaqtalyp jatqanyn kóp kólik ıeleri eren sanamaıtyny ókinishti», deıdi polısııa podpolkovnıgi. Komıtet qyzmetkeri «Joldardaǵy osy qaıǵyly oqıǵalarǵa baılanysty ákimshilik polısııa komıteti jol qozǵalysynyń barlyq qatysýshylaryn qaýipsiz qozǵalys jyldamdyǵy men avtomobılder arasyndaǵy qashyqtyqty qatań saqtaýǵa shaqyrady. Avtokólik ıeleri aýa raıynyń ózgerýin muqııat qadaǵalap, qar aralas jańbyr jaýyp, muzdaq bolǵan kezderi eldi mekenderden tys jerlerge shyǵýdy shekteýi kerek», degen eskertýdi de qaperlerine almaıtynyn aıtady. Ásirese aýa raıy qolaısyz kúnderi qarly boran men kóktaıǵaqqa, qut­qarýshylar men tártip saqshylarynyń eskertýine qaramastan jolǵa shyǵyp ketip, jabyq turǵan avtobeketterdi aınalyp ótetin júrgizýshilerdiń jaýapsyzdyǵy da talaı qaıǵyly oqıǵalardy týyndatýda.

Elimizde jyl boıy jol-kólik oqıǵala­rynyń alyn alý baǵytynda aýqymdy jumys­tar júrgizilip, túrli is-sharalar qolǵa alynady. Alaıda soǵan qaramastan el joldaryndaǵy jaǵdaıdyń jaqsaryp ket­keni shamaly, jol apatynyń azaıǵany da baıqalmaıdy. Sonda aıdyń kúnniń amanynda adamdardyń qynadaı qyrylýyna kimdi kinálap, jaýapty qaıdan talap etemiz? Máselen, sońǵy eki aıdyń ishinde elimizde 2 myńdaı jol-kólik apaty bolǵan eken. Al jol ústinde kóz jumǵandar sany 260-tan asady. Eki jarym myń adam túrli dene jaraqattarymen aýrýhana tósegine tańylǵan. Sondaı-aq jol-kólik oqıǵalarynyń sany boıynsha aldyńǵy úshtiktiń qataryna Nur-Sultan men Almaty qalalary jáne Aqmola oblysy tur. Bul – IIM-niń resmı málimdemesi. Esep kúıinde qurǵaq derekter bolǵanymen, ár sannyń artynda adam taǵdyry, búkil bir otbasynyń qaıǵysy men qasireti tur.

Joldaǵy júgensizdik pen júrgizýshilerdiń jaýapsyzdyǵy. Sapasyz jol men satylatyn júrgizýshi kýáligi. Qoǵamda qany sorǵalap turǵan bul keselder týraly az aıtylyp júrgen joq. Alaıda eń aldymen máseleniń túp tamyry ár adamnyń jaýapkershiliginde jatqanyn túsinetin kez keldi. Kólik tizginin ustaǵan ár adam óz ómiri úshin ǵana emes, ózgeniń taǵdyry úshin jaýapty ekenin túsingende ǵana ereje saqtalyp, zań oryndalady. Al bul ómirde amandyqqa jetetini joq.

Sońǵy jańalyqtar

Shekaranyń shebi berik

Qazaqstan • Keshe

1,1 mln gektar jer qaıtaryldy

Qazaqstan • Keshe

Kúre jolda kóp ózgeris bar

Aımaqtar • Keshe

Baqyt mınıstrligi

Qoǵam • Keshe

Elektr jelileri tozyp tur

Ekonomıka • Keshe

Shyǵyn kóbeıse, tarıf ósedi

Ekonomıka • Keshe

Ult ustazynyń ulaǵaty

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

«Qylmysker» qalam

О́ner • Keshe

Bethovenniń ómiri

О́ner • Keshe

Ulttyq oıyndar – qundy muramyz

Ulttyq sport • Keshe

Alan alǵan 15-shi júlde

Tennıs • Keshe

Uqsas jańalyqtar