Eskımostardyń kinási

О́tkende Indýstrııa jáne ınfraqury­lym­dyq damý mınıstrliginiń uıytqy bolýy­men BAQ ókilderi arasynda is-shara ótti. Basqosýdyń bas taqyryby qazaqsha bolǵanymen MIIR degen qysqartylǵan nusqasyn sol kúıi qaldyrǵan. «Qazaqsha IIDM bolýy kerek emes pe?» degen sura­ǵy­myz­ǵa is-sharanyń basy-qasynda júrgender «MIIR degen qulaqqa jaǵymdy estiledi, onyń ústine bárine túsinikti» degen syrǵytpa jaýappen qutyldy. «Jaǵymdylyǵyn» jeleý, «túsiniktiligin» tilge tıek etip júrgen mundaı sózder kúndelikti qoldanysymyzda jetip artylady. Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi AQDM-dy MIOR, Ishki ister mınıstrligin IIM emes MVD deımiz, SSK, SON, JK, ÝK... osylaı kete beredi. Orys tilindegi osyndaı sózder mysyqtabandap sózdi­gimizge enip, aqyryndap «bas taqyry­by­myzǵa» aınalyp bara jatqanyn kóbimiz ańǵara bermeımiz. Ańǵarsaq ta astaryna úńilip, qaýpin sezine qoımaımyz, saldaryn saraptamaımyz. Al shyntýaıtyna kelgende, bir kezderi «qulaqqa jat estiletin» BUU, TMD, MÁMS sekildi qysqarǵan sózderdi búginde esh qıyndyqsyz aıtýǵa, túsinýge úırenip kettik emes pe?

Kez kelgen til óziniń sózdik qoryn baıy­tý­da týysqan tilderdiń leksıkalyq qoryn paıdalanýy burynnan bar tarıhı úrdis. Da­myǵan tilderde de ózge tilden engen sóz­der kóptep kezdesedi. Tipti týysqan emes elderdiń de tildik qoryn paıdalanýǵa bolady. Máselen, aǵylshyn tiliniń sózdik qorynda kóptegen tildiń sózderi kezdesedi. Tipti sýahılı tilinen de alynǵan sózi bar. Til mamandarynyń aıtýynsha, aǵylshyn tiliniń ózinde belsendi qoldanylatyn 400-ge jýyq túrki tildes sóz bar eken. Al orys tili­niń tutas bir qabattary kezinde túrki lek­sı­kasynyń negizinde qalyptasqan. Son­dyq­tan da til oqshaý, eshkimmen baılanyspaı damymaıdy. Kerisinshe árqashanda ózge tildermen baılanysqanda ǵana, basqa tilderden sóz alǵanda, qoryn toltyrǵanda ǵana damıdy. Alaıda...

Nemis lıngvısi Leo Vaısgerberdiń «Ana tili – bul erekshe qundylyq. Árbir ana tiliniń óziniń taǵdyry bar. Tildiń taǵdyry sol tilde sóıleıtin qaýymdastyqtyń taǵdyryna tikeleı baǵynyshty» degen sózi bar. Til men eldiń tamyryn tutastyrǵan qazaq halqy «Til taǵdyry – el taǵdyry» dep bir-aq aýyz sózben túıindegen.

Ras, qazaq tili – baı til. Ári ǵalymdardyń aıtýynsha, tól sózge tunyp turǵan til. Qazaq tili túrkitildes tilderdiń ishinde óziniń túp tamyry men tunyqtyǵy buzylmaǵan taza tilderdiń biri. Iаǵnı tilimizdiń mádenı ıadrosy sol kúıinde saqtalǵan. Túrki tekti tildiń jarqyn úlgisi. Máselen, jazýshy Gerold Belger Muhtar Áýezovtiń tildik qoryn sanap, mysalǵa alyp, qazaq tili baı dep tamsanyp otyratynynyń ózi ne turady?! Alaıda jahandanýdyń jeteginde júrip tilimizdiń tamyrynan aqyryndap ajyrap bara jatqany alańdatady. Tehnologııa tiline tabynyp kettik. Joǵaryda keltirgen mysal – sonyń bir ǵana kórinisi. Til tazalyǵyn tarazylaǵanda Mirjaqyp Dýlatuly da «Qazaq tili baı, taza irgeli jurt tili dep bárimiz de aıtamyz… Biraq qur baı, taza deýmen tilimiz ózdiginen saqtalyp, ádebıetimiz órbip kete ala ma? Qaı jurttyń tili bolsa da túý basynda bizdiki sekildi taza da, baı bolǵan. Biraq olar kórshi jurttardyń sózi qosyla-qosyla, júre buzylǵan. Bizdiń qazaq tili buryn ylǵalsyz taza bolsa da, bul kezde basqa jurttarmen aralasa bastadyq, basqa jurttardyń oqýyn oqydyq…Qazaq tilin saqtaımyz, balalarymyzdy qazaqsha bolsyn degende bulardyń báriniń negizi «Til quraly» ekenin umytpasqa kerek» degen edi.

«Álemde 6 myńdaı til bar bolsa, kún sa­ıyn bir til qurıdy» degendi jıi estip, kóp aıtamyz. Alaıda bir tildiń joq bolyp ketýi tutas ulttyń joıylyp ketýimen teń keletin úlken apat ekenin eskere bermeımiz. Ǵalymdar kez kelgen til óziniń ishki resýrsymen damıtynyn alǵa tartady. Bul pikirge qatysty zertteýshilerdiń ózindik pikiri de bar. Iаǵnı tildiń quryǵanyna tildiń ózi kináli emes, onyń quryǵanyna sol tilde sóıleıtin qaýymdastyq kináli. Osy jóninde oı qozǵaǵanda professor Nurgeldi Ýálıevtiń «Eskımos tiliniń quryp ketýine eskımostardyń ózderi ǵana kináli» degen sózi eriksiz eske túsedi. Alash arysy Ahmet Baıtursynulynyń «Ulttyń saqtalýy men joǵalýyna sebep bolatyn – halyqtyń ózi. Tili joǵalǵan ulttyń ózi de joǵalady» degen taǵlymy da eske túsedi osyndaıda. Endeshe, eskımostardyń kúıin keshpes úshin, eń aldymen, til tazalyǵyna erekshe mán bergen jón.