Ádebıet • 03 Sáýir, 2022

Kóńildegi kórikti sóz

131 ret kórsetildi

Talanttardy zaman týdyrady degen tujyrymnyń ómirge kelgenine de birneshe ǵasyr boldy, árıne, osy sózdiń túp tórkini tym aryda jatqany shyndyq. Maǵjansha aıtqanda «Tolqynnan tolqyn týyp» qazirgi ádebıet sansyz talanttardyń shyǵarmashylyǵymen tolyqty. Olardyń seldeı shabyty zamannyń aǵysyna, ýaqyttyń synyna dóp keldi. Qaı zaman úshin talanttyń qadirin talantty adamdar ǵana moıyndaǵan. Sol úshin de olar bir-birine jýyq júrdi, úndes, syrlas bola bildi. Biz ańyz qylyp aıtyp júrgen keshegi «Joǵalǵan urpaq» ókilderi, mine, osy sózimizdiń aıǵaǵy. Al búgin biz qazaq ádebıetindegi talanttylardyń bir-birin baǵalaý, anyǵyraq aıtqanda, aǵa býynnyń sońynan ergen býynǵa kóz qyryn salýy týraly sóılemekpiz.

Kollajdardy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

«Aqynnyń orny – óz júregi»

Ábdilda Tájibaevtyń aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń shyǵar­mashylyǵy týraly jazǵan «Shynaıy talant» atty maqalasynda úlken jaýapkershiliktiń, ádebıettegi aýyr júktiń belgisi baıqalady. Qalam­dastar ara, aǵa men ini arasyndaǵy syrlastyqtyń, bir-birine degen shek­siz qurmettiń, moıyndaýdyń da úlgisi osy jazbada tur. «Biz Muqaǵalıdy sál de umytqan joqpyz. Umyta da almaspyz. Qaıta aramyzǵa túsken ýaqyt onyń tulǵasyn zoraıta, asqaqtata túsipti. Jyry jalyn aqyn qazaq óleńi ólkesindegi bir asqarǵa – dara Alataýǵa aınalǵandaı. Shynynda da, ol qazaq óleńderinde Qasym Amanjolov sııaqty daýyldaı órtke tıgen óleńimen О́mirdi shaıqaǵan qudiretti tulǵa, qaıtalanbas kesek qubylys. Bári jadymyzda: Onyń poezııamyzǵa qalaı kelgeni. Qa­laı jetilip óskeni, órshigeni. Amal qansha, ol barynsha tolysyp aýylyn, astanasyn ǵana emes, tórtkúl álem qamyn oılaı bastaǵan shaǵynda, syrbaz sezimine áleýmettik qýatty oıdy, tereń pálsafany ózek etip, júreginiń túbine kir jasyrmaı, barlyq tulǵasymen tolaıym kórinip, zor aqyndyq daýsymen jyrlaı bastaǵan ýaqtysynda, poezııanyń bıik shyrqaýlaryn kórsetetin deńgeıge kóterilgen kezeńinde úzilip ketti». Tájibaevtyń tańdanysy keıin búkil qazaqtyń poezııaǵa degen qurmeti men senimine, óleńge degen sheksiz mahabbatyna ulasyp ketkendeı boldy. Muqaǵalı Maqataevtyń jyr jolyndaǵy saparyna osy bir esti maqala septigin tıgizgenin de oqyrman jaqsy biledi. «Aqynnyń orny óz júregi, talanty, qalamy kótergen bıikte bolsa, Muqaǵalı Maqataevqa ózi kóterilgen asqar bıikke laıyq qurmet kórsetýge, ólmes, óshpes rýhanı, ónerlik eskertkishter ornatýǵa tıispiz. Iá, óleń ólmeıdi. Endeshe, ózi jazǵan aqyn da ólmeıdi. Olaı bolsa Muqaǵalı Maqataev ta kóz jum­ǵan joq. Qatarymyzda. Kúnbe-kún qasymyzda. Áne, ol muzbalaq qyransha dúr silkinip, búkil zaldy bir ózi toltyryp, jazyq mańaıdy jarqyrap, jarqyldap jyr oqyp tur». Ábdilda Tájibaev tańyrqaǵan Muqaǵalı aqynnyń ǵumyry qysqa bolǵanymen, óleńiniń ǵumyry shek­siz­dikke qaraı jol tartty. Ol – sansyz júrektiń shamyn jaqqan, úmit pen senimniń aqyny, ulttyq poezııamyzdaǵy jaryq juldyzdyń biri bolyp qala beredi.

Jana ber, Jumeken juldyzy

Muqaǵalı Maqataevpen qatar shyǵyp, jyr kómbesine qatar shap­qan Jumeken Nájimedenovtiń talantyn moıyndaý, baǵalaý – qazaq poe­zııasynyń qasıetin bilýmen birdeı. Onyń ushan-teńiz murasy áli de tolyq zerttelip bolǵan joq. Bul – endi búgingi kúnniń, tipti bolashaqtyń enshisindegi sharýa. Jumeken poezııasy haqynda jazýshy Ábish Kekilbaev bylaı tolǵaıdy: «Minbedegi támpish muryn jigit óleń oqyp emes, zikir salyp turǵandaı, jurt soǵan jappaı elitip, til men jaqtan aıyrylyp qalǵandaı. Ilgergi jaqta shashy dýdyrap, qulaǵy seltıip, úzdige tyńdaǵan Ábý aqyn: «Aınalaıyn-aı!» dep, aıqaılap jiberdi. Bizdiń qasymyzda meıir qandyrar ıis ańdyǵan jas bóltirikteı uzyn murnyn áýelete kóterip, kózin uıasynan shyǵara adyraıtyp, ernin shúıirip, emine qulaq tosqan Qadyr Myrzalıev lám-mım demesten tizesimen tizemdi túrtip-túrtip qoıdy. Jastardyń jańa jınaǵyn qurastyryp júrgen Muzafar Álimbaev minbeden túsip kele jatqan beıtanys jigitti sál bógep: «Qaraǵym, basqa da jazǵan­daryńdy qosyp bizge ákelip bershi», dedi. Keıin, rasynda da, sol jınaq­tyń naǵyz injý-marjany Jumeken­niń toptamasy boldy». Mine, bul Jumeken aqynnyń aǵa býyn aldyn­daǵy shynaıy bolmysy, óz keskini edi. Sol shynaıylyqty ol óz poezııasyna alyp keldi. «Alataýdyń qarynan ápereıin balmuzdaq» degen aqynǵa myna dúnıe tek óleń men ómirdiń arasy bolyp elestegendeı. Shoqtyǵy bıik poemalar men qatar úsh roman jazyp, jazý­shymyz dep júrgenderdiń ózin sastyrǵan Jumekenniń júregi «Meniń topyraǵym», «Meniń Qazaq­stanym» dep jıi soqqanǵa uqsaıdy. «Onyń Qazaqstany endi ornap keledi. Onyń juldyzy onyń jyrlaryn tereń uqqandar kóbeıe túsken saıyn bıikteı beredi. Eń shyrqaý bıikterden artynda júzege asqan abzal maqsaty men adal eńbegin qal­dyr­ǵan, rýhanı bekzattyq pen sýretkerlik qaısarlyqtyń úlgisindeı ǵumyr keshken Jumekenniń juldyzy janbaǵanda, kimniń juldyzy janady?!

Janady. Janǵanda qandaı!». Qazaq ádebıetin ushy-qıyry joq shek­siz aspan desek, sol aspanda Jume­ken Nájimedenov atty bir shoq­juldyz bar, ol tún saıyn jıi jar­qyraıdy, máńgi janýǵa qýaty bar ekenin kórsetedi. Jana ber, Jumeken juldyzy!

Jyrlarynda arǵymaqtar kisinegen           

Biz poezııa padıshasy ataǵan aqyn Farıza Ońǵarsynova Ǵalym Jaılybaıdyń «Tobylǵyjarǵan» atty kitabyna bylaı dep alǵysóz jazypty: «О́tkende ushaq ishinde qolyma túsken gazetten «Aq sısa» atty poemany oqydym. Avtory aqyn Ǵalym Jaılybaı eken. Qazir poe­ma jazatyndar azshylyq qoı, biraq meniń aıtpaǵym bul emes. Aıtqym kelgeni – men poemany óte súısine oqydym. Áserlendim, aqynnyń qalam qýatyna tánti boldym. Al Ǵalymnyń myna «Tobylǵyjarǵan» óleńder jınaǵynyń qoljazbasyn bir demmen oqyp shyǵyp, kóńilim kóterilip qaldy. Ǵalym aqynnyń ár óleńi astarly oı, tegeýrindi teńeýlerge toly. Men Ǵalym Jaılybaı aqynnyń qazaq sáıgúlikke salar «qaz moıyn qasıetti qurama erindeı» jaqut jyrlary oqyrmanyna oı salyp, kóńiline qýanysh uıalatatynyna senemin» deıdi aqyn apamyz. Ol kútken senim aqtaldy, Ǵalym Jaılybaı poezııa­sy «Tobylǵyjarǵannan» keıin de qazaq oqyrmanyna birneshe tań­daýly jınaqtar usyndy. Sonyń bárinen dalanyń ıisi burqyrap, arǵymaqtardyń dúbiri estilip jatty. Poema syndy úlken janrda onyń qalamy jurt súıip oqıtyn týyn­­dylardy jaza aldy. Keshegi Ǵa­beń­niń, Ǵabıt Músirepovtiń «Sańy­­r­aý estıtindeı, soqyr kóretin­deı etip jaz» degen ustanymy osy Ǵa­lym Jaılybaı aqynnyń shyǵar­ma­shy­lyqtaǵy qýatyna laıyq kele­tin sóz der edim. Oqyp kórseńiz «Qara oramal» da, «Aq sısa» da, «Sulý­baıdyń áni» de úlken oılardy, aýyr taǵdyrdy arqaý etken baǵasy bıik poemalar. Keshegi kúni Farıza Ońǵarsynova talantyn moıyndaǵan Ǵalym Jaıly­baı – qazir­gi ádebıetimizdegi sanaýly sańlaq aqyn­dardyń biri. Onyń talanty – dalanyń sheksizdigindeı dep batyl aıtýǵa haqymyz bar. Jyrynda arǵymaqtar kisinegen aqynnyń ár óleńinde adam taǵdyry bar. Jazǵany oqyldy, baǵalandy, ár júrekte jattaldy. О́leń­ge keregi de osy bıiktik emes pe?!

Tynyshtyqbektiń sózdegi sýreti

Qalamger Qýanyshbaı Qur­man­ǵalıevtyń Tynyshtyqbek Ábdiká­kimulynyń shyǵarmashylyǵy týraly jazǵan pikiri de kókeıge qonym­dy. «Teginde, Tynyshtyqbek kitaby shyq­paı-aq, baspasóz bette­rinde ja­­rııalanǵan alǵashqy jyrlary arqyly-aq esimi jalpaq elge tanyl­ǵan aqyn. El nazaryn erekshe aýdaratyndaı bul aqyn óleńderi ne­simen erekshe?! Osy jóninde oı bólisip kórelik. Suraq jaýabyn qaı­tarýdyń tóte joly da osy ǵoı. Aldymen aýyz toltyryp aıtar túıin: Tynyshtyqbek aqynnyń qazaq jyrynyń baǵyna týǵan dara talant ıesi ekendigi. Onyń óleńderi arqyly qazaq poezııasynyń paıym-parasaty jańa kórkemdik bıik­ke kóterilip otyr». Bul jyly sóz­der­den keıin qazaqtyń kádimgi talant­tardy baǵalaıyq deıtin usta­nymyna ishiń jylıdy. Bilip aı­typ otyrǵany, talantty moıyn­daý týraly túsinigi bir jerden shyǵady. «Naǵyz aqyndyq naqysh: sózben salynǵan sýret, taptyrmaıtyn teńeý, oramdy aıtylǵan oı, selt etkizetin sezim, qııýy kelisken uıqas, tosyn túıin – jańasha jaza­tyn­dyǵyn jazbaı tanytatyn osyndaı-osyndaı sheberliktiń shynaıy belgileri Tynyshtyqbektiń ár óleńinde órip júr. Kitabynyń kez kelgen betinen kezdesedi, izdep áýre bolmaısyń. Anyq aqyndyqtyń syr-­sıpaty da osy bolsa kerek, shama­sy. Qyr asyp, aıdalada, qoı qorada saqmanda júrgen bozbalanyń súıgen qyzymen syrttaı syrlasqan sátin aqyn qalaı aıshyqtaǵan deseńiz­shi!». Iá, qazaq óleńine ózge­she jupar ıis ákelgen aqyn Tynysh­tyqbek Ábdikákimulynyń shyǵarmashylyǵy – dara turǵan bir álem. Ony zertteýdiń ózi daralyqty qajet etedi.

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar