Ekonomıka • 27 Sáýir, 2022

Importty almastyrýdyń jańa baǵdarlamasy el ekonomıkasyna ne beredi?

41 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda ımportty almastyrý máseleleri qaraldy. Atalǵan másele boıynsha Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek О́skenbaev, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev jáne Energetıka mınıstri Bolat Aqsholaqov baıandama jasady.

Otandyq óndiristi damytý kerek

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Q.О́skenbaevtyń aıtýynsha, Qazaqstanda Importty almastyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasy ázirlenýde. Osyǵan oraı ol basqaratyn vedomstvo ımportty almastyrýǵa basa nazar aýdara otyryp, óńdeý ónerkásibin damytý múmkindikterine taldaý júrgizdi (ótken jyly ımport kólemi – 38,3 mlrd dollardy qurady). Importqa táýeldilik deńgeıin tómendetý boıynsha tıimdi jumys júrgizgen basqa elderdiń tájirıbesi zerdelendi. О́ńirlerdiń ákimdikterimen jumys júrgizgennen keıin ımportty almastyrýǵa, daıyn ónimdi eksporttaýǵa baǵyttalǵan ınvestısııalyq jobalar pýly ázirlendi. Tizimge 700-ge jýyq joba kirdi, onyń 286-sy – ımportty almastyratyn negizgi jobalar. Salalar bólinisinde óńdeý ónerkásibine 108 myń jumys ornyn qurýmen, ınvestısııalar kólemi 20,5 trln teńge bolatyn 633 joba tıesili. Bıyl 165 joba iske qosylady, qalǵan 498 joba 2023 jyldan bastap 2026 jylǵa deıin júzege asyrylady. Bıylǵy negizgi jobalar: Atyraý oblysynda propılen óndirý zaýytynyń qurylysy, Qaraǵandy oblysynda avtomobıl shınalaryn óndirý zaýyty, Aqmola oblysynda altyn óndirý fabrıkasy jáne Túrkistan oblysynda munaı óńdeý zaýyty. Jobalardy iske asyrýdyń nátıjesinde barlyǵy 9,1 mlrd dollar kólemindegi ónim almastyrylady, shıkizattyq emes taýar eksportynyń ósýi 17,2 mlrd dollardy quraıdy. Ferroqorytpalardyń álemdik eksportynda 2-orynǵa shyǵý, bolat ımportyn 75%-ǵa qysqartý, maqta óńdeýdi 100%-ǵa deıin arttyrý, sondaı-aq eden jabyndary men geosıntetıka ımportyn 25%-ǵa almastyrý josparlanyp otyr. Baǵdarlamany tıimdi iske asyrý úshin bıznesti qoldaýdyń júıeli sharalaryn júzege asyrý jáne daıyn ónimdi ótkizýdi yntalandyrý kózdelgen.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstri E.Qarashókeev 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha otandyq óndiris esebinen azyq-túlik taýarlarynyń 29 negizgi túri boıynsha ishki naryqtyń qamtamasyz etilýi 80%-dan asqanyn habarlady. Bul rette 2025 jyldyń sońyna deıin 24 et kombınatyn iske qosý, 8,2 myń gektar alańda baq salý boıynsha 22 jobany júzege asyrý, 20 sút óńdeý zaýytyn iske qosý, 23 qus fabrıkasyn salý jáne keńeıtý, jańa qant zaýytyn salý josparda bar.

Energetıka mınıstri B.Aqsholaqov jer qoınaýyn paıdalaný salasynda 2021 jyldyń qorytyndysy bo­ıynsha energetıka sektoryndaǵy jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń taýarlaryn, jumystary men kórsetiletin qyzmetterin satyp alýdyń jalpy kólemi 4,69 trln teńgeni quraǵanyn atap ótti. Jergilikti qamtý úlesiniń ortasha salalyq kórsetkishi 2,9 trln teńge somasyna 61,8%-dy qurady, onyń ishinde: taýarlar – 24,3% (139,7 mlrd tg), jumystar – 76,4% (1,86 trln tg), kórsetiletin qyzmetter – 53,6% (900,4 mlrd tg). «Jalpy, satyp alý kóleminiń shamamen 75%-y 3 iri operatorǵa – Teńizshevroıl, Qarashyǵanaq Petroleým Opereıtıng jáne Nort Kaspıan Opereıtıngke tıesili, 13%-y «Samuryq-Qazyna» qorynyń kompanııalar tobyna jáne 12%-y qalǵan jer qoınaýyn paıdalanýshylarǵa tıesili. Bul rette, taýarlardaǵy jergilikti qamtý úlesin ulǵaıtýǵa múmkindik bar», dedi Energetıka mınıstri.

Joǵaryda aıtylǵandardy oryndaý úshin mınıstrlik osy maqsatta eki bastamany iske asyrdy. Birinshi, «Shevron» kompanııasy óziniń ınvestısııalaý mindettemeleri sheńberinde Qazaqstannyń kiristi kásiporyndaryna 248,5 mln dollar bólýdi qarastyryp otyr. Ekinshi, «Munaı-gaz mashınasyn jasaýdy damytýdyń halyqaralyq ortalyǵy» quryldy, ol 3 iri operatordyń qajettiligi úshin jergilikti taýarlardy damytý boıynsha jumys júrgizip jatyr. «Búgingi tańda ortalyq úsh taýar toby: tıek armatýrasy (klapandar), baqylaý-ólsheý aspaptary men avtomatıka jáne elektr-tehnıkalyq jabdyq boıynsha óndiristi jergiliktendirý jumystaryn bastady. Aldaǵy 10 jylda osy taýar toptary qajettiliginiń jalpy somasy 400 mln dollardy quraıtyn bolady. Ortalyq mamandary osy taýar toptaryna mamandandyrylǵan elimizdiń 13 óńirindegi 60 zaýytty aralady. 35 myńnan astam taýar taldandy, onyń ishinde 19 taýar túri jaqyn bolashaqta operatorlar neǵurlym talap etetin taýarlar retinde aıqyndaldy. 2022 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynyń sońyna deıin operatorlar 9 kelisimshart berýin kózdeıtin jol kartasy bekitildi», dedi Energetıka mınıstri. Búgingi tańda 4 óndirýshimen kelisimder jasalyp, olar qazaqstandyq seriktestermen jobalardy iske asyrýdy bastady. Bul Honeywell – temperatýra túrlendirgishterin jáne basqarý júıeleriniń shkaftaryn óndirý, Petrol Valves – bekitý armatýrasyn óndirý.

Baıandamashylardy tyńdaǵan Premer-Mınıstr qazirgi geosaıası jaǵdaıdy eskeretin bolsaq, Qazaqstan ekonomıkasy úshin ımporttyq ónimderdi almastyrýdyń mańyzy óte zor ekenin atap ótti. Máselen, búginde memlekettik jáne kvazımemlekettik sektorlar men jer qoınaýyn paıdalanyp otyrǵan kompanııalardyń elimizde shyǵatyn taýarlar men jumystardy, qyzmetterdi satyp alý úlesi 52%-dy qurasa, sonyń ishinde qazaqstandyq qamtýdyń naqty úlesi 40%-dan aspaıdy. Byltyr ımport shamamen 8%-ǵa ósken. Importtyń basym bóligi – qosylǵan quny joǵary ónimder bolsa, eksporttyń deni – negizinen óńdelmegen ónimder. «Qazaqstanda básekege qabiletti ekonomıka quramyz desek, osy bir úrdisti túbirimen ózgertýimiz kerek. Osyǵan oraı, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Importty almastyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasy da­ıyndalyp jatyr. Baǵdarlama aıasynda qazaqstandyq qamtý úlesin 60%-ǵa deıin jetkizý josparlanǵan. Eń bastysy, bul jańa óndiristerdiń damýyna serpin berip, 116 myń jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik jasaıdy», dedi Á.Smaıylov.

Úkimet basshysy iri ınvestısııalyq jobalardy iske asyratyn kompanııalardyń aınalasynda shaǵyn jáne orta kásiporyndardyń beldeýi qurylyp, olar óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy­na mýltıplıkatıvtik áser beretinin atap ótti. Osyǵan baılanysty óńir ákim­dikterine Indýstrııa jáne ınfraqury­lymdyq damý, Ulttyq ekonomıka mınıstrlikterimen birlesip, ımport almas­tyrý jobalaryn iske asyrý úshin qajetti ınfraqurylymdy ýaqytynda júrgizip berýdi qamtamasyz etý mindetteldi. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine múddeli memlekettik organdarmen, «Báıterek» holdıngimen birlesip jobalardy qarjylandyrý máselesin pysyqtaý tapsyryldy. Buǵan qosa, Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrligine ST-KZ sertıfıkattaryn alý tetigin qaıta qaraý, Bilim jáne ǵylym mınıstrligine Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý, Energetıka, Aýyl sharýashylyǵy, Densaýlyq saqtaý, Ulttyq ekonomıka, Qarjy mınıstrlikterimen birge óndiristerdi ýaqytynda iske qosýdy qamtamasyz etý úshin bilikti kadrlardy daıarlaý máselesin pysyqtaý júkteldi.

Sonymen qatar Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, aıtylǵan tásilderdi eskere otyryp, 16 mamyrǵa deıin Importty almastyrý jónindegi baǵdarlamanyń jobasyn pysyqtap, Úkimetke engizý tapsyryldy.

y

 

Bıyl órt qaýpi joǵary bolmaq

Úkimet otyrysynda jazǵy órt qaýpine daıyndyq máselesi qaraldy.

Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Iýrıı Ilınniń habarlaýynsha, Qazaqstanda jyl saıyn 800-ge jýyq orman jáne dala órti tirkeledi. О́tken jyly elimizdiń orman qorynda 751 órt tirkeldi, otqa oranyp, joıylǵan orman alqaby 167 myń gektardy qurady. Ekologııaǵa keltirilgen zııandy esepke almaǵanda, tikeleı materıaldyq zalal 6 mlrd teńgeden asty.

Orman órtteriniń eń kóbi Shyǵys Qazaqstan (194 jaǵdaı – 26%), Aqtóbe (123 – 16,4%), Pavlodar (114 – 15,2%), Qostanaı (100 – 13,4%) oblystarynda oryn aldy. Tabıǵı órtterdiń sebepterine júrgizilgen taldaý nátıjesi kórsetkendeı, órttiń tek 43%-y tabıǵı qubylystardan, naızaǵaıdyń túsýinen týyndaǵany, al 50%-dan astamy adam áreketiniń saldary bolǵany anyqtaldy.

Bıyl da joǵary órt qaýpi saqtalyp otyr. Jyl basynan beri 42 kóktemgi orman órti tirkeldi. О́rttiń jalpy aýmaǵy 668 gektardy qurady. «Qazgıdromettiń» boljamdy derekterine sáıkes, aldaǵy órt qaýpi basym kezeńde ortasha temperatýra +30ºS quraıdy, al respýblıkanyń ońtústik, shyǵys jáne batys bóliginde qurǵaqshylyq pen temperatýranyń +40ºS deıin joǵarylaýymen jaýyn-shashyn tapshylyǵy boljanyp otyr.

TJM basshysy ormandar men dalalardyń tutaný oshaqtaryn der kezinde anyqtaý úshin turaqty avıasııalyq patrýldeý bastalǵanyn aıtty.

Ǵaryshtyq monıtorıngti qamtamasyz etý maqsatynda Qyzylorda jáne Túrkistan oblystaryn qospaǵanda, barlyq óńirde derlik «Qazaqstan ǵarysh sapary» AQ-pen osyndaı qyzmetterdi alýǵa sharttar jasaldy. Shekara mańyndaǵy aýmaqtardaǵy ózara is-qımyl máselelerin pysyqtaý úshin Reseıdiń TJM bólimshelerimen segiz shektes óńirdiń órt-taktıkalyq oqý-jattyǵýlaryn ótkizý josparlanǵan. Kúshter men quraldardyń aımaqtyq toptary anyqtaldy. Tek TJM-nen ǵana toptamalarǵa syıymdylyǵy úlken jáne ótimdiligi joǵary 161 órt sóndirý avtosısternasy, sýaǵar qurylǵysy bar 10 tikushaǵy, 1 myńnan astam órt sóndirý motopompasy, jeke quramnyń
1 600 adamy kirdi. Alaıda bul toptar iri órtterdi joıýǵa arnalǵan, al eń bastysy – qoldanystaǵy órt sóndirý stansalarynyń paıda bolǵan alaýǵa jedel jaýap berýge daıyn bolýy. «Qabyldanyp jatqan sharalar men talaptarǵa qaramastan, qazir óńirlerdegi orman sharýashylyǵy mekemeleriniń órt qaýipti kezeńge tolyq daıyndyǵy týraly aıtýdyń qajeti joq», dedi Iý.Ilın.

Tabıǵat qorǵaý jáne orman mekeme­leriniń jaraqtandyrylýy 50%-dan aspaıtyn óńirler bar. Máselen, Atyraý oblysynyń ákimdikterine baǵynysty mekemelerinde jaraqtandyrý 20%-dy, Qyzylordada 33%-dy, Batys Qazaqstanda 47%-dy, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Ekologııa mınıstrligine baǵynysty mekemelerinde jaraqtandyrý 24%-dy, Aqtóbede 47%-dy, Soltústik Qazaqstanda 48%-dy quraıdy. Qazirgi ýaqytta qolda bar árbir besinshi tehnıka birligi paıdalaný merziminiń uzaqtyǵyna baılanysty órtti joıýǵa daıyn emes. Dala alqaptaryndaǵy órt qaýipsizdiginde de jaǵdaı osyndaı.

Sońǵy 5 jylda elimizdiń dala alqap­tarynda bes júzden astam órt jáne 23 myń órt tutanyp, 1,5 mln gektar órtendi, al shyǵyn 121 mln teńgeden asty. Sonymen qatar osy kezeńde dala órtteriniń saldarynan 18 adam qaza tapty, 2 myńnan astam mal basy órtendi. «Ekologııaǵa keltiriletin zııany, malǵa arnalǵan jemshóp bazasyn joıýdan basqa, dala órtteri eldi mekenderge, orman qoryna jáne egis alańdaryna qater tóndiredi. Osylaısha, qurǵaq ósimdikterdiń janýy jáne onyń Shyǵys Qazaqstan oblysy Rıdder qalasynyń turǵyn aımaǵyna taralýy bir adamnyń ólimine, eki turǵynnyń aýyr kúıikke ushyraýyna alyp keldi. 31 úı otqa janyp ketti, órtten kelgen shyǵyn 254 mln teńgeni qurady», dedi Iý.Ilın.

Sońǵy 3 jylda dala saıajaı alqap­tarynda 298 órt tirkeldi, ıaǵnı ot eldi mekenderge jaqyndady. Tótenshe jaǵdaılar mınıstri osyǵan birneshe mysal keltirdi. Bıyl 12-sáýirde Petropavl qalasynyń mańynda qurǵaq shóptiń janýy nátıjesinde 200-den astam saıajaı qurylysy joıyldy jáne órt sóndirýshilerdiń jedel is-áreketi qaıǵyly saldardyń aldyn alýǵa múmkindik berdi. 14-sáýirde Soltústik Qazaqstan oblysynyń ashyq aýmaǵynda qamys janyp, aıyppul turaǵyna qaraı ótip, saldarynan 6 avtokólik joıyldy, 4 avtokólik zaqymdandy.

Qazgıdromettiń boljamdary men órt qaýpi bar kezeńniń birinshi aıynyń nátıjelerin eskere otyryp, barlyq múddeli ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar elimizdiń orman jáne dala alqaptarynda joǵary syn-qaterlerge da­ıyn bolýy qajet. Tabıǵı órtterdiń sebep­terin taldaý kórsetkendeı, janýdyń tek 43%-y tabıǵı qubylystardan, naızaǵaı razrıadtarynan týyndaǵan, al 50%-dan astamy adam áreketiniń nátıjesi boldy.

Osyǵan baılanysty TJM úshin jer­gilikti polısııa qyzmeti men ákimdikterdiń aldynda halyqtyń ormandar men dala alqaptarynda qaýipsizdik talaptaryn saq­taýyn baqylaýdy kúsheıtý, aýyl sharýa­shylyǵy uıymdarynyń órt qaýipsizdigi qaǵıdalaryn oryndaýyn qamtamasyz etý máselesi ótkir bolyp tur. Ákimdikter halyqtyń orman alqaptaryna kirýin shekteı otyryp, ormandardaǵy órt qaýiptiligi synybyn arttyrýǵa ýaqtyly jáne jedel den qoıý qajet. Azamattarmen órt qaýipsiz­digi talaptaryn saqtaý qajettiligi týraly keńinen túsindirý jumystaryn júrgizý, olardy buzǵany úshin belgilengen jaýap­ker­shilikti halyqqa jetkizý talap etiledi.

Bolýy múmkin tabıǵı órtterdi oqshaý­laýdyń eń tıimdi ádisi – eldi mekenderdiń aınalasynda, aýyl sharýashylyǵy alqaptarynda, ormandarda, avtomobıl jáne temir jol boıynda mıneraldanǵan jolaq­tardy qurý. «Qazirdiń ózinde halyqty eldi mekenderdiń, saıajaı alap­tarynyń aınalasyn qurǵaq ósimdikterden tazartýǵa, ony kúıdirýge jol bermeýge jumyldyrý qajet. Bıylǵy mamyr
aıynda TJM eldi mekenderdiń barlyǵyn tekserip, oblys ákimdikterine aýdandyq jáne aýyldyq ákimderdiń órtke qarsy is-sharalardy oryndaǵany týraly habarlaıdy», dedi Tótenshe jaǵdaılar mınıstri.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Breke­shevtiń aıtýynsha, júrgizilgen tekserý qorytyndysy boıynsha orman mekemeleriniń órt qaýpi basym kezeńge daıyndyǵy qanaǵattanarlyq ekendigi anyqtaldy. Sonymen qatar olardyń tómen materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtalýy baıqalady (normanyń 68%-y deńgeıinde).

Qyzmettik tekserýler júrgizildi. Tergeý qorytyndylary boıynsha iri órtterdiń taralýynyń negizgi sebepteri kelesideı: Birinshi, orman ıeleri órt sóndirý sharalaryn ýaqtyly qolǵa almaǵan; Ekinshi, qosalqy uıymdardyń qosymsha kúsh berýiniń keshiktirilýi, órtti sóndirý is-qımyl jospary sońyna deıin pysyqtalmaǵan; Úshinshi, shalǵaı jerde, barýy qıyn jerde ornalasýy, órt shyqqan jerden turaqty radıobaılanystyń bolmaýy jáne orman kúzetiniń tehnıka jáne quraldarmen nashar jabdyqtalýy; Tórtinshi, dala órtiniń memlekettik orman qory jerlerine taralýy.

Sondaı-aq osy másele boıynsha Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetov, Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Qumar Aqsaqalov, Qaraǵandy oblysynyń ákimi Jeńis Qasymbek, Pavlodar oblysynyń ákimi Ábilqaıyr Sqaqov baıandama jasady.

Talqylaý qorytyndysy boıynsha Premer-Mınıstr jyl saıyn tabıǵı órtterdiń kesirinen adamdar qaza taýyp, múlik pen tabıǵatqa orasan zor shyǵyn keletinin atap ótti. Bul másele Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi men jaýapty memlekettik organdardyń jáne ákimdikterdiń jiti nazarynda bolýy tıis. Á.Smaıylov óńirlerdiń ákimdikterine órt beketteri men erikti órtke qarsy qurylymdardy uıymdastyrý jumysyn jalǵastyrýdy, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligimen birge balalardy saýyqtyrý lagerleri, sanatorııler men demalys aımaqtarynda órtke qarsy qaýipsizdikti qamtamasyz etý máselesin baqylaýǵa alýdy tapsyrdy.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine jáne óńirlerdiń ákimdikterine orman men tabıǵatty qorǵaý mekemelerin órtke qarsy tehnıkalyq jaraqtandyrý deńgeıin arttyrý sharalaryn qabyldaý, kúshter men quraldardyń tabıǵı órtte shuǵyl áreket etýge daıyn­dyǵyn qamtamasyz etý, sondaı-aq iri órt­terdi sóndirýge avıasııany tartýdy qaras­tyrý mindetteldi. «Bilim jáne ǵylym mınıstr­ligimen jáne ákimdiktermen birlesip, eldegi barlyq oqý oryndarynyń órt qaýip­sizdigi talaptaryna sáıkestigin tekserý qajet. Sıgnalızasııanyń, gıdrant­tar men órt sóndirgishterdiń, órt kezin­degi apattyq shyǵý joldarynyń jumysqa jaramdylyǵy tekserilsin», dedi Á.Smaıylov.

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar